Ungari 22. jaanuaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 18. novembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-194/10: Ungari versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-31/13 P)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Slovaki Vabariik

Apellandi nõuded

Ungari palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul

tühistada vaidlustatud Üldkohtu otsus;

teha asjas põhikirja artiklis 61 ette nähtud võimalust kasutades sisuline kohtuotsus;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Ungari valitsus väidab oma apellatsioonkaebuses esiteks, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses liidu õigust valesti kohaldanud, kui ta asus seisukohale, et vaidlusalusel andmebaasi E-Bacchus kandel puudub õigusmõju, mistõttu selle vastu esitatud hagi on vastuvõetamatu. Lisaks sellele on Ungari valitsus seisukohal, et ka Üldkohtu otsuse põhjendused on puudulikud, kuna Üldkohus jättis mitmes kohas täielikult tähelepanuta Ungari valitsuse väited, mis võivad komisjoni seisukoha küsitavaks muuta; Üldkohus nõustus üksnes komisjoni seisukohtadega, ilma et ta oleks sisuliselt vastanud nimetatud Ungari valitsuse väidetele. Ungari valitsus kordab teiseks oma Üldkohtu menetluses esitatud peamisi sisulisi argumente, et toetada oma sellekohast nõuet, et Euroopa Kohus teeks juhul, kui ta leiab, et apellatsioonkaebus on vastuvõetav, ise asjas sisulise otsuse, kasutades põhikirja artiklis 61 selleks ette nähtud võimalust.

Liidu seadusandja kehtestas andmebaasi E-Bacchus loomisega EL-is kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste tööstusomandi kaitse registri, mille abil saab tõendada õiguskaitset liidu tasandil. Kuna see register on ühtne, ei ole vastuvõetav, et kannetest tuleneb kaitse ainult uutele nimetustele, vaid kõikidel E-Bacchuse kannetel peab olema ühesugune õigusmõju.

Üldkohtu seisukoht, mille kohaselt juba olemasolevate nimetuste puhul on E-Bacchusesse kandmise näol tegemist ainult automaatse (formaalse) ülekandmisega ühest süsteemist teise, on ebaõige. Ungari valitsuse arvamuse kohaselt on sel juhul tegemist sellise sisulise muudatusega, millega varem riiklikul tasandil eksisteerinud kaitse viiakse liidu tasandile.

See, et andmebaasi E-Bacchus kannetele kehtib erinev õigusmõju olenevalt sellest, kas tegemist on vanade või uute nimetustega, on vastuvõetamatu ja võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus. Kannetest tulenev õigusmõju peab olema kõikide nimetuste puhul ühesugune, isegi kui need kanti andmebaasi erineva menetluse kohaselt, olenevalt sellest, kas tegemist on vana või uue nimetusega.

Kande õigusmõjust tuleneb kohustuslikult ka see, et komisjonil peab E-Bacchuse sisu kujundamisel ja selle muutmisel olema teatav kontrollimise kohustus. Komisjon oleks hea halduse põhimõttest tulenevalt eriti pidanud kontrollima, milline on õiguslik olukord Slovakkias vaadeldaval kuupäeval (1. augustil 2009), ning kas esialgne kanne on tõepoolest ekslik.

Üldkohus on lisaks rikkunud põhjendamiskohustust seeläbi, et ta jättis oma asja sisuliselt puudutavate seisukohtade puhul arvesse võtmata need Ungari väited, millega seati kahtluse alla komisjoni seisukoht, vaid nõustus lihtsalt viimase seisukohaga, ilma et ta oleks nimetatud Ungari väidetele vastanud.

Ungari valitsus on seisukohal, et komisjon on kande muutmisega rikkunud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007² ja komisjoni määruse (EÜ) nr 607/2009 asjassepuutuvaid sätteid, kuna ta muutis vaieldavalt E-Bacchuses olevat esialgset kannet selliselt, et andis uue regulatsiooni kohase automaatse kaitse sellisele nimetusele, mida ei saa lugeda määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118s kohaselt "olemasolevaks kaitstud" nimetuseks. Ungari valitsus on seisukohal, et selliseks kaitstud nimetuseks tuleb lugeda 30. juunil 2009 vastu võetud ja Slovaki ametlikus teatajas 30. juulil 2009 välja kuulutatud seaduses nr 313/2009 toodud nimetust "Tokajská vinohradnícka oblast".

Ungari valitsus väidab lisaks, et komisjon on andmebaasi E-Bacchus pidamisel ja eelkõige käesolevas asjas vaidlustatud kande tegemisel rikkunud liidu õiguses tunnustatud hea halduse, lojaalse koostöö ja õiguskindluse üldpõhimõtteid.

____________

¹ - Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1).

² - Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, lk 60).