KOHTUJURISTI ETTEPANEK
PAOLO MENGOZZI
esitatud 21. mail 2014(1)
Kohtuasi C‑575/12
AS Air Baltic Corporation
versus
Valsts robežsardze
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud administratīvā apgabaltiesa (Läti))
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Määrus (EÜ) nr 562/2006 – Artikli 5 lõige 1 – Piiri ületamine – Kehtivas reisidokumendis sisalduva kehtiva viisa nõue – Määrus (EÜ) nr 810/2009 – Reisidokumendi tühistamise mõju selles sisalduva viisa kehtivusele
1. Kas kolmanda riigi kodanikul, kelle suhtes kehtib viisanõue, võib lubada siseneda Euroopa Liidu territooriumile, kui ta esitab välispiiril kehtiva viisa, mis sisaldub kehtetus reisidokumendis, ja kehtiva reisidokumendi, milles puudub viisa? Niisugune on käesoleva eelotsusetaotluse sisu.
I. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
1. Schengeni piirieeskirjad
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad),(2) eesmärk on artiklist 1 nähtuvalt kehtestada „Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad”.
3. Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 on loetletud sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele:
„Kuni kolmekuuliseks riigis viibimiseks kuue kuu jooksul kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused:
a) neil on kehtiv reisidokument või -dokumendid, mis lubavad neil piiri ületada;
b) neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav […]
[…]”.
4. Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktis b on ette nähtud:
„[e]randina lõikest 1:
[…]
b) kolmandate riikide kodanikele, kes täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) sätestatud tingimusi ja kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumitele sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril […]
[…]
Kui viisat ei ole võimalik kinnitada dokumenti, kinnitatakse see erandkorras eraldi lehele, mis lisatakse dokumenti. […]”
5. Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:
„Kolmandate riikide kodanikke kontrollitakse riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel põhjalikult.
a) Riiki sisenemisel hõlmab põhjalik kontroll järgmist: artikli 5 lõikes 1 riiki sisenemise kohta sätestatud tingimuste kontrollimist ning vajaduse korral riigis elamist ja kutsealaga tegelemist lubavate dokumentide kontrollimist. See hõlmab järgmiste aspektide üksikasjalikku kontrollimist:
i) kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks vajaliku kehtiva ning vajadusel asjakohast viisat või elamisluba sisaldava dokumendi olemasolu kontrollimist;
ii) reisidokumendi põhjalikku uurimist võltsimis- ja järeletegemise tunnuste avastamiseks;
iii) asjaomase kolmanda riigi kodaniku reisidokumendil olevate sisenemis- ja väljumistemplite kontrollimist, et sisenemis- ja väljumiskuupäevi võrreldes teha kindlaks, kas isik on juba ületanud liikmesriikide territooriumil maksimaalse lubatud viibimise aja;
[…]”.
6. Schengeni piirieeskirjade artikli 10 lõike 1 punktis b on ette nähtud, et „[k]olmandate riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid. Eelkõige lüüakse sisenemis- ja väljumistempel […] dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kellele liikmesriik väljastab viisa piiril”.
7. Schengeni piirieeskirjade artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]olmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele […], on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile”.
2. Viisaeeskiri
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri),(3) eesmärk on vastavalt artikli 1 lõikele 1 kehtestada „menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul”.
9. Viisaeeskirja artikkel 12, mis puudutab reisidokumenti, on sõnastatud järgmiselt:
„Taotleja esitab kehtiva reisidokumendi, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:
a) dokumendi kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva. […]
b) dokument sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge;
c) dokument on väljastatud viimase kümne aasta jooksul.”
10. Viisaeeskirja artikli 21 lõikes 3 on täpsustatud, et „[k]ontrollides, kas taotleja täidab sisenemise tingimusi, kontrollib konsulaat […] et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud”.
11. Viisaeeskirja artikkel 34 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Viisa tühistatakse, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud täidetud viisa andmise tingimused […]. Üldjuhul tühistavad viisa selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad tühistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.
2. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Üldjuhul tunnistavad viisa kehtetuks selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad kehtetuks tunnistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.
[…]
5. Kui viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, lüüakse sellele tempel „TÜHISTATUD” või „KEHTETUKS TUNNISTATUD” […].
6. Otsus viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
7. Viisaomanikul, kelle viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, on õigus otsus vaidlustada […].”
B. Läti õigus
12. Immigratsiooniseaduse (Imigrācijas likums) § 4 lõike 1 punktid 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Välismaalasel on õigus siseneda Läti Vabariiki ja seal viibida, kui tal on samaaegselt:
1) kehtiv reisidokument […]
2) kehtiv viisa kehtivas reisidokumendis […]”.(4)
13. Immigratsiooniseaduse § 21 lõikes 1 on vedajale pandud kohustus tagada, et tema veetaval välismaalasel on olemas dokumendid, mida on vaja Läti Vabariigi territooriumile sisenemiseks. Nimetatud kohustuse rikkumise eest karistatakse haldustrahviga.
II. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
14. Moskva (Venemaa) ja Riia (Läti) vahelisel lennul 8. oktoobril 2010 vedas lennuettevõtja AS Air Baltic Corporation (edaspidi „Air Baltic Corporation”) India kodanikku, kes saabumisel aset leidnud piirikontrolli käigus esitas kehtiva India passi, milles puudus Schengeni viisa, ja tühistatud India passi, milles oli Schengeni mitmekordne C‑kategooria viisa, mille oli väljastanud Itaalia Vabariik ja mille kehtivusaeg oli 25. maist 2009 kuni 25. maini 2014. Tühistatud passis oli järgmine märge: „Pass tühistatud. Passis sisalduvaid kehtivaid viisasid ei tühistata”.
15. Läti ametivõimud, kelle ülesanne on kontrollida, kas kolmandate riikide kodanikud vastavad liidu territooriumile sisenemise tingimustele, keelasid India kodanikul riiki siseneda, kuna viimasel ei olnud kehtivat viisat, mis oleks kinnitatud kehtivasse reisidokumenti.
16. Lisaks leidis Läti piirivalve, et lennuettevõtja rikkus sisserännet reguleerivaid õigusakte, vedades Lätti reisija, kellel puudusid Läti territooriumile sisenemiseks vajalikud dokumendid. Seetõttu määras piirivalve 14. oktoobri 2010. aasta otsusega lennuettevõtjale haldustrahvi summas 2000 Läti latti.
17. Air Baltic Corporation esitas vaide riikliku piirivalve teenistuse juhile, kes 9. detsembri 2010. aasta otsusega jättis trahvi muutmata. Seetõttu esitas Air Baltic Corporation kohtule esimese kaebuse, mis jäeti 12. augustil 2011 rahuldamata.
18. Seejärel esitas Air Baltic Corporation administratīvā apgabaltiesale (Läti) apellatsioonkaebuse ja palus tühistada otsuse, millega määrati kõnealune haldustrahv.
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kuigi Läti õigusest tuleneb kohustus esitada piiril kehtiv viisa, mis on kinnitatud kehtivasse reisidokumenti, ei tulene liidu õigusest selgelt, et liidu õigusega pannakse kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid,(5) kohustus liidu välispiiri ületamisel omada kehtivat viisat, mis on kinnitatud samuti kehtivasse reisidokumenti, ega seda, et viisaga reisidokumendi tühistamine mõjutaks kuidagi viisa kehtivust. Kohus palub seega selgitada, kas piirivalve võis tõepoolest leida, et India kodanikul puudusid piiri ületamiseks vajalikud reisidokumendid. Lõpuks leiab kohus, nagu menetlusosalised kohtus märkisid, et liikmesriikide ametivõimude praktika on erinev juhtudel, kui kolmandate riikide kodanik esitab välispiiril nii kehtetus reisidokumendis sisalduva kehtiva viisa kui ka eraldi reisidokumendi, mis on kehtiv, kuid milles viisa puudub.
20. Kuna administratīvā apgabaltiesal (Läti) tekkisid seega liidu õiguse tõlgendamisel raskused, otsustas ta menetluse peatada ja esitada 7. detsembril 2012 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmised kolm eelotsuse küsimust:
„1. Kas [Schengeni piirieeskirjade] artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et kehtivasse reisidokumenti kinnitatud kehtiva viisa olemasolu on kolmandate riikide kodaniku riiki sisenemise kohustuslik eeltingimus?
2. Kas kooskõlas [viisaeeskirja] sätetega tähendab selle reisidokumendi tühistamine, millesse viisakleebis on kinnitatud, et tühistatakse ka väljastatud viisa?
3. Kas [Schengeni piirieeskirjade] ja [viisaeeskirja] sätetega on kooskõlas siseriiklikud õigusnormid, milles on kolmandate riikide kodaniku riiki sisenemise kohustusliku eeltingimusena ette nähtud kehtivasse reisidokumenti kinnitatud kehtiva viisa olemasolu?”
III. Menetlus Euroopa Kohtus
21. Air Baltic Corporation, Läti, Itaalia ja Soome valitsus, Šveitsi Konföderatsioon(6) ja Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad.
22. Air Baltic Corporation, Läti ja Soome valitsus ning komisjon esitasid 19. märtsil 2014 toimunud kohtuistungil oma suulised seisukohad.
IV. Õiguslik analüüs
23. Kui viisat sisaldava reisidokumendi kehtetus peaks mõjutama viisa enese kehtivust, siis ei tekiks küsimust, kas liidu territooriumile võib lubada siseneda kolmanda riigi kodanikku, kellel on viisat sisaldav kehtetu reisidokument ja lisaks kehtiv reisidokument.
24. Seega pean ma eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimused teatud määral ümber järjestama, alustades teise küsimuse analüüsimisega. Seejärel analüüsin ma küsimust, kas Schengeni piirieeskirjadest tuleneb kohustus, et liidu välispiiri ületamisel peab kehtiv viisa olema kehtivas reisidokumendis. Lõpuks, juhul kui vastus küsimusele on eitav, tuleb tuvastada, kas liikmesriikidel on Schengeni piirieeskirjade ja viisaeeskirja kontekstis õigus kehtestada riiki sisenemiseks täiendav tingimus lisaks nendes eeskirjades ettenähtule.
A. Viisat sisaldava reisidokumendi kehtivuse lõppemise võimalik mõju viisa enese kehtivusele
25. Kõigepealt tuleb märkida, et viisaeeskirja artikkel 34 reguleerib viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise tingimusi. Nii tühistatakse viisa juhul, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud täidetud viisa andmise tingimused,(7) või tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmise tingimused ei ole enam täidetud(8).
26. Mõlemal juhul on viisaeeskirjas täpsustatud, et tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsustavad kas viisa andnud pädevad asutused või mõne teise liikmesriigi pädevad asutused.(9) Viisa kehtivuse üle otsustamise pädevus on seega eranditult liikmesriikide ametivõimudel.
27. Kehtetuks tunnistamisele või tühistamisele osutab viisale enesele tehtud märge.(10) Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus ja selle põhjused tuleb edastada ka viisa omanikule, kasutades selleks ühtlustatud vormi.(11)
28. Nimetatud vormist ilmneb, et viisa taotlemisel esitatud reisidokumendi kehtivuse lõppemine ei ole üks põhjustest, millega saab põhjendada viisa tühistamist või kehtetuks tunnistamist. Vormist nähtuvalt on ainus otseselt reisidokumenti puudutav põhjus see, kui esitatud reisidokument on „vale, võltsitud või järeletehtud”.
29. Kuna vaidlustatud ei ole asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olev India kodanik täitis viisa taotluse esitamise ajal viisa andmise tingimused, tekib küsimus, kas viisat sisaldava passi kehtivuse lõppemine võib kaasa tuua selle viisa kehtetuks tunnistamise.
30. Mõistagi peab viisataotluse esitamise hetkel asjaomane isik esitama kehtiva reisidokumendi. Samas tuleneb viisaeeskirja artikli 34 tõlgendamisest koostoimes VI lisaga, et nimetatud dokumendi kehtivuse lõppemine pärast viisa andmist ei too kaasa selle asjaolu kahtluse alla seadmist, et täidetud on viisa andmise tingimused, vähemalt juhul, kui asjaomane isik esitab uue kehtiva reisidokumendi.
31. Samuti tuleb rõhutada, et viisaeeskirjaga on tagatud kaebeõigus isikule, kelle viisa on kehtetuks tunnistatud. Kaebus tuleb esitada viisa kehtetuks tunnistamise otsuse teinud liikmesriigi vastu ja isikule tuleb edastada teave olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta. Lõpuks tuleb viisa kehtetuks tunnistamine märkida ja sisestada viisainfosüsteemi (VIS).(12) Teabe saamise õigust ja kaebeõigust ei saa tagada juhul, kui Schengeni viisa kehtivus sõltub kolmanda riigi ametivõimude otsusest.
32. Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise õiguslik kord, nagu see on viisaeeskirjas kindlaks määratud, näib seega põhinevat põhieeldusel, et liikmesriikide ametiasutused otsustavad viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise. Nii järgitakse teatud vormilist paralleelsust, sest just need ametiasutused ka väljastavad viisasid.(13)
33. Väljastatud viisa mõjutab aga kõiki liikmesriike. Oluline on see, et viisa andmise või andmisest keeldumise pädevusest ei hoitaks kõrvale kolmandate riikide ametiasutuste otsuste abil. Teisisõnu peab vastastikuse tunnustamise põhimõte olema ülimuslik seni, kuni liidu piirivalve vajaduse korral tuvastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku olukorras olulise muutuse, mis võib õigustada seda, et viisa andnud ametiasutuse hinnang seatakse kahtluse alla.
34. Seega ei saa ma nõustuda Läti valitsuse poolt kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et pärast seda, kui pass, kuhu on kinnitatud viisa, on muutunud kehtetuks, on passil tervikuna – see tähendab ka passis asuval Schengeni viisal – vaid pelga paberilehe väärtus.
35. Eespool toodud kaalutlusi kogumis arvestades tuleb tõdeda, et otsuse, millega tuvastatakse Schengeni viisa kehtetus, võib teha vaid viisaeeskirja artiklis 34 loetletud tingimustel ja igal juhul kuulub see üksnes liikmesriikide ametiasutuste pädevusse. Nii ei saa asjaolu, et kehtivuse on kaotanud reisidokument, kuhu on kinnitatud Schengeni viisa, üksi mõjutada viisa enese kehtivust, nagu seda leidsid ka asjaomase passi väljastanud ametiasutused, kui nad lisasid märke, mille kohaselt vaatamata passi tühistamisele jäävad passis olevad viisad kehtima.
B. Väidetav kohustus esitada kehtiv viisa, mis sisaldub kehtivas reisidokumendis
36. Kui India kodanikku ei saa liidu territooriumile sisenemast keelata pelgalt põhjusel, et Schengeni viisat sisaldav pass on tühistatud, sest passi kehtetus üksi ei mõjuta viisa kehtivust, siis tuleb veel kindlaks teha, kas Schengeni piirieeskirjades on sisenemise tingimusena ette nähtud, et isikul peab olema kehtiv viisa, mis sisaldub kehtivas reisidokumendis.
37. Sel eesmärgil tõendan ma kõigepealt, et keeleliste erinevuste tõttu ei piisa grammatilisest tõlgendamisest ja vajalik on kasutada süstemaatilist analüüsi. Seejärel kontrollin ma, kas teleoloogiline tõlgendamine kinnitab süstemaatilise analüüsi käigus tehtud järeldusi, ning siis sõnastan mõningad kokkuvõtvad seisukohad.
1. Grammatilise tõlgendamise ebapiisavus ja keelelised erinevused
38. Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 on loetletud tingimused, mille peab kolmanda riigi kodanik täitma, selleks et ta võiks siseneda liidu territooriumile. Selles on loetletud viis kumulatiivset tingimust. Punkti a kohaselt on nõutav, et kolmandate riikide kodanikel „on kehtiv reisidokument või ‑dokumendid, mis lubavad neil piiri ületada”, ja punktis b on omakorda märgitud, et nendel kodanikel peab olema „kehtiv viisa”, kui see on nõutav.
39. Artikli 5 lõike 1 kitsal grammatilisel tõlgendamisel ilmneb juba see, et esiteks on eristatud kehtiva reisidokumendi omamise tingimust viisa omamise tingimusest ja teiseks ei ole seadusandja kuidagi täpsustanud nende kahe dokumendi „füüsilise” esitamise tingimusi.
40. Siiski olen ma tulenevalt Soome valitsuse märgitust seisukohal, et kuigi Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 puudub otsene kohustus esitada liidu välispiiri ületamisel kehtiv viisa, mis on kinnitatud kehtivasse reisidokumenti, ei saa nimetatud sätet käsitada isoleeritult, arvestades süsteemi, millesse kõnealune säte kuulub. Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõiget 1 tuleb seega tõlgendada mitte ainult koos Schengeni piirieeskirjade teiste sätetega, vaid ka koos viisaeeskirja asjakohaste normidega, millega Schengeni piirieeskirjadel on tihe seos(14).
41. Seega tuleb täiesti tavapäraselt teha ettepanek täiendada grammatilist analüüsi süstemaatilise ja teleoloogilise analüüsiga. See on seda enam vajalik, et käesolevasse menetlusse astunud huvitatud pooled viitasid Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõike 3 punkti a alapunktile i, arutades küsimuse üle, kas kehtivat viisat tuleb nii Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 kui ka viisaeeskirja tähenduses mõista nii, et see peab sisalduma kehtivas reisidokumendis. Soome valitsuse hinnangul on Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõike 3 punkti a alapunktis i sätestatud, et reisidokumendile peab olema „lisatud” kehtiv viisa, mis tähendab, et piiril võib esitada üksnes kehtiva reisidokumendi, milles on viisa.
42. Põhikohtuasja apellant märgib selles osas, et kuigi Schengeni piirieeskirjade lätikeelse versiooni artikli 7 lõike 3 punkti a alapunktis i on sõnaselgelt sätestatud, et kehtivas reisidokumendis peab olema viisa, ei ole see nii teiste keeleversioonide puhul. Taani-, inglis-, prantsus- ja rootsikeelses versioonis piirdutakse nõudega, et reisidokumendile peab olema „lisatud” viisa, mis tingimata ei viita sellele, et viisa peaks füüsiliselt olema kinnitatud kehtivasse reisidokumenti.
43. Kuigi esitatud küsimus puudutab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 tõlgendamist, mille puhul keeleversioonides ühtegi erinevust ei ole tuvastatud, tuleb siiski möönda, et piirieeskirjade artikkel 7 kujutab endast liidu välispiiride ühise haldamise alussätet ning see võib osutuda kasulikuks selle väljaselgitamisel, kuidas nimetatud artiklit 5 tõlgendada.
44. Sellega seoses tuleb meenutada, et liidu õigusakti ühetaolise kohaldamise ja ühetaolise tõlgendamise nõue välistab teksti ühe versiooni eraldiseisva käsitlemise, ja eeldab selle tõlgendamist tulenevalt nii autori tegelikust tahtest kui ka viimase taotletavast eesmärgist ning seda eelkõige kõiki keeleversioone arvesse võttes.(15) Sätte ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus ei saa olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist teiste keeleversioonide ees, sest niisugune lähenemine oleks vastuolus liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega.(16)
45. Nii vajadus kinnitada esimest järeldust, mis puudutab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 grammatilist tõlgendamist, kui ka vajadus ületada tõlgendamisega seotud raskused piirieeskirjade artikli 7 lõike 3 punkti a alapunkti i erinevate keeleversioonide osas tingib selle, et arutluskäiku tuleb täiendada süstemaatilise ja teleoloogilise analüüsiga.
2. Süstemaatiline analüüs
46. Kuna viisa andmine eelneb liidu välispiiril teostatavale kontrollile, alustan ma viisaeeskirja analüüsist.
47. Sisuliselt peab kolmanda riigi kodanik esitama oma viisataotluse pädevale konsulaadile kolm kuud enne reisi algust.(17) Esitada tuleb nimelt ühtlustatud taotluse vorm(18) ja reisidokument(19), mille kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva(20) ning mis sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge ja on väljastatud viimase kümne aasta jooksul(21). Taotluse ühtlustatud vormi lahtritesse 12–16 tuleb lisaks sisestada taotleja esitatud reisidokumendi liik, number, selle väljastamise ja kehtivuse lõppemise kuupäev ning dokumendi väljastanud asutuse nimi.
48. Niipea kui viisataotlus on täidetud ja pädevale ametiasutusele esitatud, kontrollib viimane, „kas taotleja täidab Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimusi”(22) ning eelkõige, „et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud”.(23) Mitmekordse viisa puhul, nagu see, mis väljastati põhikohtuasjas, on kehtivusaeg kuus kuud kuni viis aastat.(24)
49. Edasi täidetakse viisakleebis vastavalt viisaeeskirja artiklis 27 ja VII lisas ette nähtud tingimustele. Viisakleebises on esitatud teave ajavahemiku kohta, mil viisa omanik võib oma kavandatud viibimise ellu viia, selle reisidokumendi number, kuhu on viisakleebis kinnitatud, välja arvatud juhul, kui viisa kinnitati eraldi lehele.(25) Edasi kinnitatakse viisakleebis kooskõlas viisaeeskirja artiklis 29 ja VIII lisas ettenähtule. Viisakleebis kinnitatakse üldjuhul „reisidokumendi esimesele lehele, millel ei ole sissekandeid ega templeid”(26), välja arvatud juhul, kui viisa kinnitati eraldi lehele(27).
50. Hetk, mil viisa anti, ei kattu liidu välispiiri ületamise hetkega(28), seda enam, et mitmekordse viisa puhul – nagu eespool märgitud – võib kehtivusaeg olla kuus kuud kuni viis aastat. Viisaeeskirjas sisaldub vaid nõue, et viisataotluse hetkel esitatud reisidokument peab kehtima enam kui kolm kuud liidu territooriumilt taotleja kavandatud viimase lahkumise kuupäevast.(29) Igal juhul kordan ma, et see täpsustus kehtib vaid tingimuste suhtes, mis tuleb täita viisataotluse esitamise hetkel, kuna konsulaarasutusel ei ole niikuinii kontrolli selle üle, mis võib reisidokumendiga juhtuda viisadokumendi esitamise hetke ja liidu välispiiri tegeliku ületamise hetke vahelisel ajal.
51. Seega, kui konsulaarasutus on muu hulgas pärast esitatud reisidokumendi kehtivuse kontrollimist väljastanud viisa, kujutab piirikontroll endast muud etappi.(30)
52. Mis puudutab Schengeni piirieeskirju, siis olgu kõigepealt märgitud, et nende eeskirjade eesmärk on kehtestada „liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad”.(31) Ilmne on see, et neid eeskirju kohaldatakse ühetaoliselt, ning ma nõustun selles osas põhikohtuasja apellandi väljendatud murega, kui ta viitas erinevale siseriiklikule praktikale.
53. Nagu juba meenutatud, ilmneb sisenemise nõuetest, mis on Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 kindlaks määratud, kohustus omada kehtivat reisidokumenti või kehtivaid reisidokumente, mis lubavad piiri ületada, ja kohustus omada kehtivat viisat, kui see on nõutav. Tuleb märkida, et kõnealuses sisenemise nõuete loetelus ei ole nõuet, mis puudutab kohustust esitada konkreetne kehtiv reisidokument, mis sisaldab kehtivat viisat.
54. Kolmanda riigi kodanik läbib piiri ületamisel põhjaliku kontrolli, mis seisneb Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 ette nähtud sisenemise nõuete kontrollimises ning selle üksikasjalikus kontrollimises, kas asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on „kehtiv” reisidokument ja kas see dokument „sisaldab” nõutavat viisat.(32) Samuti kontrollitakse „reisidokumendil” olevaid sisenemis- ja väljumistempleid, et kuupäevi võrreldes kindlaks teha, kas nimetatud kodanik on juba ületanud liidus maksimaalse lubatud viibimise aja.
55. Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõikes 3 ette nähtud põhjaliku kontrolli staadiumis tuleb eristada kahte etappi, nimelt kõigepealt üksnes selle kontrollimine, kas kolmanda riigi kodanikul on kehtiv reisidokument ja kas kolmanda riigi kodanikul on ka viisa, enne kui otseses tähenduses toimub põhjalikum kontroll – võltsimis- või järeletegemise tunnuste avastamine, sisenemis- ja väljumiskuupäevade võrdlemine, tagasipöördumiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimine jne(33).
56. Nii leiab kinnitust asjaolu, et kehtiva reisidokumendi esitamise tingimus ja kehtiva viisa esitamise tingimus on teineteisest lahutatud, nagu see on eeldatav Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 1 tõlgendamise tulemusel.
57. Niipea kui need kontrollimised on läbi viidud, antakse sisenemiseks luba. Sel juhul lööb ametiasutus korrapäraselt templi kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse,(34) mis „[sisaldavad] kehtivat viisat […], mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel piiri ületada”.(35) Kehtivuse tingimus on ette nähtud üksnes viisat, mitte aga reisidokumenti puudutavas osas.
58. Kui aga vastupidisel juhul kolmanda riigi kodanik ei täida kõiki tingimusi, mis on ette nähtud Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1, keelatakse sisenemine põhjendatud otsusega ja otsus antakse ühtlustatud vormi kujul.(36) Keeldumispõhjuste hulka sellel vormil kuuluvad esiteks asjaolu, et asjaomasel isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid,(37) ja teiseks asjaolu, et tal puudub kehtiv viisa(38).
59. Eespool toodud analüüsist ilmneb, et seadusandja ei ole kehtestanud sõnaselget kohustust, et kehtiv viisa peab sisalduma kehtivas reisidokumendis. Need kaks sisenemise nõuet on eraldiseisvalt ette nähtud mitte üksnes Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1, vaid selline eristamine nähtub ka muude sätete ülesehitusest.(39)
60. Seega nii grammatilisest kui süstemaatilisest seisukohast lähtudes ei keela miski tõlgendada artiklit 5 nii, et kolmanda riigi kodaniku puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid, ei ole liidu territooriumile sisenemisel nõutav, et tal oleks kehtiv viisa, mis sisaldub kehtivas reisidokumendis.
61. Siiski tuleb veel kontrollida, et niisugune tõlgendamine ei seaks ohtu viisaeeskirja ja Schengeni piirieeskirjadega taotletavaid eesmärke.
3. Teleoloogiline tõlgendamine
62. Schengeni piirieeskirjadega rakendatakse patrull- ja vaatlustegevuse süsteem, mille eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu, võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes ja neid kinni pidada.(40) Lisaks on Schengeni piirieeskirjade põhjenduses 6 ette nähtud, et piirikontroll „ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel”, ning et piirikontroll peaks aitama „võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele”.(41)
63. Euroopa Kohus on seisukohal, et Schengeni piirieeskirjad „on osa laiemast vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevast sisepiirideta alast, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega. […] Schengeni lepingus kehtestatud meetmed põhinevad järelikult välispiiridel teostatava kontrolli ühtlustatud eeskirjade järgimisel ja vajadusel kolmandate riikide kodanike suhtes lepingu osalisriikide territooriumile sisenemiseks kehtivate selliste nõuete rangel järgimisel, mis on sätestatud [Schengeni piirieeskirjadega]. Igale liikmesriigile, mille territoorium on osa Schengeni alast, peab nimelt olema tagatud selle ala iga teise liikmesriigi teostatava kontrolli tõhusus ja rangus.”(42) Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et „piiripunktis teostatavate kontrollide eesmärk on ühelt poolt tagada, et isikutel võib lubada liikmesriigi territooriumile siseneda või sealt lahkuda, ning teiselt poolt takistada isikutel kontrolli vältimist piiril”.(43)
64. Viisaeeskirja vastuvõtmine kuulub omalt poolt samuti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala moodustamise üldeesmärkide hulka ning viisaeeskirja enese kahekordne eesmärk on mitmekihilise süsteemi loomine, mille eesmärk on siseriiklike õigusaktide ning käitlemistoimingute edasise ühtlustamise tulemusena hõlbustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega.(44) Viisaeeskirja tõlgendamisel jälgib Euroopa Kohus seega, et ohtu ei seataks reisimise hõlbustamise eesmärki ega eesmärki vältida taotlejate ebavõrdset kohtlemist.(45)
65. Soome valitsus väidab, et turvalisuse, piiriületamise sujuva kulgemise, avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele ohu ärahoidmise ning piiriülese kuritegevuse, ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemise eesmärkide saavutamine on hõlpsam, kui kehtiv viisa on kinnitatud reisidokumenti, mis samuti on kehtiv.
66. Seda hinnangut ei tohi üle hinnata ja igal juhul ei ole see otsustava tähtsusega.
67. Kui ma eespool kirjeldasin Schengeni piirieeskirjade ja viisaeeskirjaga koostoimes rakendatud süsteemi, tõin ma välja teatud hulga elemente, mis piirikontrolli tõhususe tagajatena ei võimalda toetada Soome valitsuse väidet. Välispiiride kontrollimisega tegelevatele ametivõimudele esitati põhikohtuasjas nii reisidokument, mille alusel viisa väljastati, kui ka „uus” reisidokument. Ametivõimud võisid seega veenduda viisataotlusega esitatud dokumendi – mida tõepoolest kontrollis pädev konsulaarasutus – ja selle dokumendi vahelises „vastavuses”, milles sisaldus kehtiv viisa ja mis esitati liidu välispiiri ületamise hetkel. Kehtiva reisidokumendi esitamine võimaldas ametiasutustel ka tuvastada asjaomase kolmanda riigi kodaniku isiku ja kontrollida, kas esimene sisenemise tingimus on täidetud. Lõpuks võimaldas ajas teineteisele järgnenud kahe reisidokumendi samal ajal esitamine piisavalt kontrollida sisenemis- ja väljumistempleid, mille alusel ametivõimud tuvastavad, kas ületatud ei ole maksimaalset lubatud viibimise aega.
68. Tunnistades, et asjaomaste liikmesriikide jaoks on olulise tähtsusega teostada liidu välispiiri tegelikku ja tõhusat kontrolli, ning mööndes, et kahe eraldiseisva reisidokumendi esitamine, millest üks on kehtiv ja teine kehtetu, muudab – võib-olla – keerulisemaks piirikontrolli eest vastutavate ametivõimude ülesande(46), ei ole siiski tõendatud, et käesolevas asjas kohtule esitatud juhtumi puhul oleks Schengeni piirieeskirjadega taotletav julgeolekut puudutav eesmärk iseäranis ohtu seatud või see seataks ohtu.
69. Sellega seoses leian ma, et märkimisväärne erinevus esineb käesoleva juhtumi ja piirikontrolli raames tekkivate nende praktiliste raskuste vahel, millele viitas Soome valitsus ja mis on seotud asjaoluga, et teatud kolmandate riikide kodanikud ületavad piiri oluliselt rohkem kui kahe reisidokumendiga, mis on kehtivad ja kehtetud.
4. Kokkuvõtvad märkused
70. See, kui lubatakse siseneda kolmanda riigi kodanikul, kes liidu välispiiril toimuval kontrollimisel esitab kehtetu reisidokumendi, mis sisaldab tema liidu territooriumile sisenemiseks vajalikku viisat, ja kehtiva reisidokumendi, näib lõpuks olevat kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Air Baltic Corporation ja Läti valitsus ise märkisid, ilma et neile oleks vastu vaieldud, et 7. detsembril 1944 Chicagos alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 9 punktis 3.53 on soovitatud, et juhul, kui reisidokumendi kehtivus on lõppenud, samas kui see sisaldab kehtivat viisat, tuleks viisat pidada jätkuvalt kehtivaks kuni viisa kehtivusaja lõpuni, kui sellega koos esitatakse kehtiv reisidokument.
71. Läti valitsus kahtleb siiski, et seda saaks üle kanda Schengeni piirieeskirjade konteksti, kuna nimetatud konventsioonis soovitatakse vastavat praktikat juhul, kui viisa võimaldab kolmanda riigi kodanikul siseneda vaid viisa andnud riigi territooriumile. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et kuigi liit ei ole konventsiooni osaline, on liit selle rahvusvahelise standardi juba teatud määral osaliselt üle võtnud, kuna viisataotluste läbivaatamist ja antud viisade muutmist puudutava käsiraamatu muudatusega,(47) mis tehti komisjoni 4. augusti 2011. aasta rakendusotsusega K(2011) 5501 (lõplik), lisati punkti 4.1.1. uus lõige, mille kohaselt „[r]eisijal peab üldjuhul olema kehtiv viisa, mis on kinnitatud kehtivasse reisidokumenti. Kui Schengeni viisa omaniku reisidokumendi kõikidele tühjadele lehtedele on kinnitatud viisad või löödud sisenemis- ja väljumistemplid, võib viisaomanik siiski reisida „täis saanud”, kuid kehtetuks tunnistatud reisidokumendiga, milles sisaldub kehtiv viisa, ning uue reisidokumendiga”(48).
72. Nii tõdes komisjon järelikult, et kui esitatakse kaks eraldi reisidokumenti, millest üks on kehtetuks tunnistatud, kuid milles sisaldub kehtiv viisa, ja teine on kehtiv, kuid selles puudub viisa, siis see ei sea ohtu kontrolli tõhusust liidu välispiiridel. Läti valitsus täpsustas omalt poolt kohtuistungil, et ta võttis seda soovitust arvesse siseriikliku õiguse reformimisel.
73. Viisataotluste läbivaatamist ja antud viisade muutmist puudutava käsiraamatu punkt 4.1.1 puudutab küll vaid konkreetset juhtumit, kui viisat sisaldav dokument on kehtetuks tunnistatud tühjade lehtede puudumise tõttu, ja lisaks on käsiraamat üksnes soovituslik. Siiski tuleb tagada viisaeeskirja kõigi eesmärkide saavutamine, sealhulgas eesmärk vältida soodsama viisakohtlemise otsimist ja viisataotlejate erinevat kohtlemist.(49)
74. Selles suhtes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu, põhikohtuasja apellandi ja Läti valitsuse rõhutatud siseriikliku praktika erinevused murettekitavad, kuna nende tagajärjel muutuvad liidu välispiirid hõlpsamini või raskemini ületatavaks. Seega esineb tegelik oht, millele viitas Air Baltic Corporation, et siseriiklike ametiasutuste kaalutlusruumist liidu territooriumile sisenemise lubamisel või keelamisel olukorras, kui esitatakse kaks reisidokumenti, millest üks on kehtetu ja sisaldab viisat ning teine kehtiv, kuid viisat ei sisalda, saab valikukriteerium, mille alusel kolmanda riigi kodanik otsustab, millise liikmesriigi kaudu ta soovib liidu territooriumile siseneda. Seega on vajalik piirivalve praktika ühtlustamisega minna kaugemale pelgast juhtumist, kus reisidokumendis puuduvad tühjad lehed.
75. Pealegi põhjused, miks kolmanda riigi ametiasutus, kes on reisidokumendi väljastanud, selle kehtetuks tunnistas, on üldjuhul teadmata nende liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad välispiiride kontrolli eest. Põhikohtuasjas on need põhjused teadmata. Kuigi niipea kui kehtetus „parandatakse” sellise reisidokumendi esitamisega, mille kehtivusaeg katab liidus maksimaalse lubatud viibimise aja, ja pärast seda, kui esitatud uue dokumendi autentsust on nõuetekohaselt kontrollitud, ei ole minu hinnangul põhjust piirata kehtetu reisidokumendi ja kehtiva reisidokumendi esitanud kolmanda riigi kodaniku sisenemist ainuüksi olukorraga, kus kehtetus tuleneb tühjade lehtede puudumisest.
76. Igal juhul, kui viimati nimetatud olukorras ei leidnud komisjon ega liikmesriigid, kes järgisid tema soovitust, et liidus viibimise kontrollimine muutus erinevate reisidokumentide esitamise tõttu keerulisemaks, on mul raske mõista, miks see peaks keerulisemaks muutuma käesoleva juhtumi asjaoludel. Nimelt, nagu ma juba rõhutasin, võimaldab India kodaniku esitatud kahe reisidokumendi vahel tagatud ajaline järjepidevus piirivalvel veenduda, et liidu territooriumil lubatud viibimise päevade arvu ei ole ületatud. Lõpuks olgu täpsustatud, et selline võimalus ei mõjuta Schengeni piirieeskirjade artikli 11 kohaldamist, milles on ette nähtud, et „[k]ui kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis puudub sissesõidutempel, võivad pädevad asutused eeldada, et reisidokumendi omanik ei täida või ei täida enam asjassepuutuvas liikmesriigis kohaldatavaid viibimise kestust käsitlevaid nõudeid”, kuivõrd see eeldus on ümberlükatav.
77. Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades leian ma, et Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kehtiv viisa, mida nõutakse kolmanda riigi kodanikult, kelle suhtes kehtib liidu välispiiride ületamise ajal vastav kohustus, ei pea tingimata sisalduma kehtivas reisidokumendis ning et nende eeskirjade artikli 5 lõike 1 punktides a ja b kehtestatud sisenemise nõudeid võib käsitleda eraldi, tingimusel et kõnealune kodanik esitab välispiiri ületamise ajal autentse reisidokumendi, mille kehtivusaeg katab maksimaalse viibimise aja, mis on lubatud Schengeni viisa alusel, mis ise sisaldub kehtetuks muutunud reisidokumendis.
C. Kolmas eelotsuse küsimus
78. Juhul kui Schengeni piirieeskirjade ja viisaeeskirjaga ei ole kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid, pandud kohustust esitada viisa kehtivas reisidokumendis, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liikmesriikidel on õigus lisada uusi sisenemise nõudeid neile, mis juba sisalduvad kahes nimetatud õigusaktis.
79. Kuigi sisenemise nõuded on loetletud Schengeni piirieeskirjade artiklis 5, tuleb seda artiklit tingimata tõlgendada koostoimes artikliga 13, mis puudutab juhtusid, kui sisenemine keelatakse.
80. Nii on „[k]olmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele”, keelatud siseneda. Sisenemiskeelu otsus tehakse kolmanda riigi kodanikule teatavaks standardvormi abil.(50) Selles vormis on ette nähtud sisenemiskeelu kohaldamise üheksa põhjust. Neist kaheksa peegeldavad Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemise nõudeid.(51)
81. Ainult üks keeldumise põhjus ei ole otseses seoses artikliga 5 – see on põhjus, mis puudutab maksimaalse lubatud viibimise aja ületamist.
82. Igal juhul ei ole standardvormis piirivalvele ette nähtud võimalust lisada selles sisalduvasse loetellu veel mõnda keeldumise põhjust.
83. Arvestades, mida Euroopa Kohus leidis kohtuotsuses Koushkaki(52) viisaeeskirja artikli 32 kohta, kujutab asjaolu, et Schengeni piirieeskirjade artiklis 13 on viitega samade eeskirjade artiklile 5 kehtestatud loetelu põhjustest, mille alusel tehakse viisa andmisest keeldumise otsus, nähes samas ette, et põhjus tuleb taotlejale teatavaks teha just Schengeni piirieeskirjade V lisas esitatud vormi kasutades, „endast tegurit, mis toetab tõlgendust, mille kohaselt on […] keeldumise põhjuste loetelu ammendav”.
84. Lisaks seataks ohtu seadusliku reisimise hõlbustamise eesmärk, mida taotletakse viisaeeskirjaga ja millele Euroopa Kohus viitas kohtuotsuse Koushkaki punktis 52, kui liikmesriigi ametiasutus võiks keelata sisenemast kolmanda riigi kodanikku, kes vastab kõigile Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 loetletud sisenemise nõuetele ja kes ei ole ületanud maksimaalset lubatud viibimise aega.
85. Peale selle nõuab soodsama viisakohtlemise otsimise vastu võitlemine, et oleks tagatud sisenemise nõuete ühtlustatud kohaldamine ning sellega kaasnev sisenemiskeelu põhjenduste ühtlustatud kohaldamine.(53)
86. Täiendavalt tuleb lisada, et erinevalt eespool viidatud kohtuasjast Koushkaki ei ole siseriikliku seadusandja kehtestatud täiendav tingimus sarnane individuaalsete olukordade keerulise hindamisega, mis võib kuuluda hindamisruumi, mille liidu seadusandja on Euroopa Kohtu sõnul tahtlikult jätnud liikmesriikidele seoses viisade väljastamisest keeldumise teatud põhuste konkreetse hindamisega.(54)
87. Nagu komisjon kohtuistungil õigesti märkis, ei saa eespool viidatud kohtuotsuses Koushkaki tunnustatud hindamisruumi üle kanda kahele esimesele Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 1 loetletud sisenemise nõudele, mis on pigem tehnilist laadi. Järelikult, siseriiklikul seadusandjal mitte ainult ei puudu õigus nendele nõuetele täiendavat tingimust lisada, vaid ei saa ka väita, et käesoleval juhul on see seadusandja kasutanud oma hindamisruumi, et tõlgendada kahte esimest nõuet omavahal sel määral seotuna, et esimest nõuet on võimalik täita üksnes teisega samaaegselt.
88. Seega tuleb Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõiget 1 koostoimes nende eeskirjade artikliga 13 tõlgendada nii, et liikmesriigid ei või kehtestada kolmandate riikide kodanikele lisatingimusi nende liidu territooriumile sisenemise lubamiseks.
V. Ettepanek
89. Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata administratīvā apgabaltiesa esitatud eelotsuse küsimustele, nagu ma need ümber järjestasin, järgmiselt:
1. Otsuse, millega tuvastatakse Schengeni viisa kehtetus, võib teha vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), artiklis 34 loetletud tingimustel ja igal juhul kuulub see üksnes liikmesriikide ametiasutuste pädevusse. Nii ei saa asjaolu, et kehtivuse on kaotanud reisidokument, kuhu on kinnitatud Schengeni viisa, üksi mõjutada viisa enese kehtivust.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), tuleb tõlgendada nii, et kui kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid, esitab Euroopa Liidu välispiiril reisidokumendi, mis on kehtetu, kuid sisaldab kehtivat viisat, ja kehtiva reisidokumendi, milles viisat ei ole, vastab ta nende eeskirjade artikli 5 lõike 1 punktis a ja artikli 5 lõike 1 punktis b kehtestatud sisenemise nõuetele, tingimusel et uue reisidokumendi kehtivusaeg täielikult katab Schengeni viisa alusel lubatud maksimaalse viibimise aja.
3. Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõiget 1 koostoimes nende eeskirjade artikliga 13 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid ei või kehtestada kolmandate riikide kodanikele lisatingimusi nende Euroopa Liidu territooriumile sisenemise lubamiseks.