EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
25. jaanuar 2007(*)
Kaubamärgid – Õigusaktide ühtlustamine – Direktiiv 89/104/EMÜ – Artikkel 2 – Kaubamärgi moodustava tähise mõiste – Tolmuimeja välispinna osa moodustav läbipaistev mahuti või tolmupaak
Kohtuasjas C-321/03,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel High Court of Justice (England & Wales) Chancery Division’i (Ühendkuningriik) 6. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. juulil 2003, menetluses
Dyson Ltd
versus
Registrar of Trade Marks,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J. Malenovský ja A. Ó Caoimh (ettekandja),
kohtujurist: P. Léger,
kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,
arvestades kirjalikus menetluses ja 25. aprilli 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades märkusi, mille esitasid:
– Dyson Ltd, esindaja: H. Carr, QC, ja solicitor D. R. Barron,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: C. Jackson, E. O’Neill ja C. White, keda abistas barrister M. Tappin,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: K. Banks ja N. B. Rasmussen,
olles 14. septembri 2006. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 3 lõike 3 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Dyson Ltd (edaspidi „Dyson”) ja Registrar of Trade Marks (edaspidi „Registrar”) vahelises kohtuvaidluses seoses viimase keeldumisega registreerida kaks kaubamärki, millest kumbki koosneb tolmuimeja välispinna osa moodustavast läbipaistvast mahutist või tolmupaagist (edaspidi „tolmupaak”).
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigusnormid
3 Direktiivi eesmärk on selle põhjenduse 1 kohaselt kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selleks, et kaotada olemasolevad erinevused, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi.
4 Direktiivi põhjendus 7 näeb ette, et „käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed” ning et „selleks on vaja loetleda nende märkide näidised, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest [...]”.
5 Direktiivi artikkel 2 pealkirjaga „Tähised, millest kaubamärk võib koosneda” sätestab:
„Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”
6 Direktiivi artikkel 3 pealkirjaga „Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused” sätestab lõigetes 1 ja 3:
„1. Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:
a) tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;
b) kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;
c) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
[...]
e) tähiseid, mis koosnevad ainult:
– kauba enda loomuomasest kujust, või
– kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, või
– kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;
[…]
3. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Lisaks sellele võivad liikmesriigid näha ette, et seda sätet kohaldatakse siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimiskuupäeva.”
Siseriiklikud õigusnormid
7 1994. aasta kaubamärgiseaduse (Trade Marks Act 1994; edaspidi „1994. aasta seadus”) paragrahvi 1 lõige 1 ja paragrahvi 3 lõige 1 näevad ette:
„1. (1) „Kaubamärk” on käesoleva seaduse tähenduses iga tähis, mida on võimalik graafiliselt esitada ning mille põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.
Kaubamärgi võivad moodustada sõnad (sealhulgas isikunimed), kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju.
[…]
3. (1) Ei registreerita:
a) tähiseid, mis ei vasta paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud nõuetele,
b) kaubamärke, millel puudub eristusvõime;
c) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
d) kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades.
Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta vastavalt punktile b, c või d, kui enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva on kaubamärk kasutamise käigus omandanud eristusvõime.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8 Dyson valmistab ja turustab alates 1993. aastast tolmukotita tolmuimejat Dual Cyclone, mis kogub mustuse ja tolmu tolmuimejasse integreeritud läbipaistvast plastist paaki.
9 James Dysonile kuuluv äriühing Notetry Ltd esitas 10. detsembril 1996 Registrarile kuue kaubamärgi registreerimistaotluse järgmistele 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 9 kuuluvatele kaupadele: „põrandate ja vaipade puhastamise, poleerimise ja pesemise seadmed; tolmuimejad; vaibapesurid; põrandapoleerijad; eelnimetatud kaupade osad ja tarvikud”. See taotlus võeti Dysoni nimel 5. veebruaril 2002 tagasi.
10 Nimetatud taotlus võeti tagasi nendest kaubamärkidest nelja osas, kuid jäeti kehtima kahe ülejäänud kaubamärgi osas, mida kumbagi kirjeldatakse järgmiselt: „kaubamärk koosneb pildil kujutatud tolmuimeja välispinna osa moodustavast läbipaistvast mahutist või tolmupaagist”. Mõlemale kirjeldusele oli lisatud vastav Dysoni toodetud ja turustatud ilma tolmukotita tolmuimeja mudeli kujutis.
11 Registrar lükkas taotluse otsusega tagasi, mida 23. juulil 2002 kinnitas Hearing officer. Dyson esitas viimati nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse High Court of Justice’i (England & Wales) Chancery Divisionile. Chancery Division leidis, et asjaomastel kaubamärkidel puudub eristusvõime 1994. aasta seaduse paragrahvi 3 lõike 1 esimese taande punkti b tähenduses ning et lisaks kirjeldavad need kaubamärgid registreerimistaotluses nimetatud kaupade omadusi sama seaduse paragrahvi 3 lõike 1 esimese taande punkti c tähenduses. High Court küsib seevastu, kas nimetatud kaubamärgid olid registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks, st 1996. aastal, omandanud kasutamise käigus eristusvõime 1994. aasta seaduse paragrahvi 3 lõike 1 teise taande tähenduses.
12 Selles osas leiab High Court, et ühelt poolt tajusid tarbijad 1996. aastal läbipaistvat tolmupaaki viitena asjaolule, et vaadeldav tolmuimeja on ilma tolmukotita, ning teiselt poolt olid nad reklaami tõttu ja konkureeriva toote puudumise pärast (sel ajal oli Dysonil seda liiki toodete osas de facto monopol) teadlikud sellest, et tolmukotita tolmuimejad on Dysoni valmistatud. High Court rõhutab samas, et sellel ajal ei olnud Dyson teinud veel läbipaistvale tolmupaagile kui kaubamärgile aktiivset reklaami. Seetõttu küsib High Court, pidades silmas 18. juuni 2002. aasta otsuse kohtuasjas C‑299/99: Philips (EKL 2002, lk I‑5475) punkti 65, kas lihtsalt de facto monopolist piisab kauba eristusvõime olemasolu tuvastamiseks, võttes arvesse kauba seostamist tootjaga, või kas lisaks sellele on nõutav tähise reklaamimine kaubamärgina.
13 Neil asjaoludel otsustas High Court of Justice’i (England and Wales) Chancery Division kohtuliku arutamise peatada ja esitada Euroopa Kohtule kaks järgnevat eelotsuse küsimust:
„1. Kas see, kui registreerimistaotluse esitaja on kasutanud tähist (mille puhul ei ole tegemist kujutisega), mis koosneb uut tüüpi toote välimuse osaks olevast funktsionaalsest omadusest, ning kui taotlejal on olnud kuni kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevani nende toodete osas de facto monopol, on piisav selleks, et tähis oleks omandanud eristusvõime [direktiivi] artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest on hakanud registreerimistaotluse esitamise ajaks seostama asjaomast tähist kandvaid kaupu taotluse esitajaga ning mitte ühegi teise tootjaga?
2. Kui see ei ole piisav, siis mida on veel vaja selleks, et tähis oleks omandanud eristusvõime ning eelkõige, kas on vajalik, et isik, kes tähist on kasutanud, oleks seda kaubamärgina reklaaminud?”
14 Euroopa Kohus peatas 12. oktoobri 2004. aasta määrusega vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 54 kolmandale taandele menetluse kuni Esimese Astme Kohtu otsuse kuulutamiseni kohtuasjas T‑278/02: Dyson vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (tolmuimeja), milles tõstatatakse sama tõlgendamisküsimus nagu käesolevas kohtuasjas.
15 Dyson taotles Esimese Astme Kohtusse esitatud hagis Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja selle otsuse tühistamist, millega ühtlustamisamet keeldus registreerimast kaubamärki järgmistele kaupadele: „põrandate ja vaipade puhastamise, poleerimise ja pesemise seadmed; vaibapesurid, põrandapoleerijad; eelnimetatud kaupade osad ja tarvikud”. Dyson kirjeldas registreerimistaotluse plangil taotletavat kaubamärki järgmiselt:
„kaubamärk koosneb tolmuimeja välispinna osa moodustavast läbipaistvast mahutist või tolmupaagist”.
16 Kuna Dyson võttis seejärel nimetatud registreerimistaotluse tagasi, otsustas Esimese Astme Kohus 14. novembri 2005. aasta määruses, et hagi alus on ära langenud, mistõttu puudub vajadus asja üle otsustada vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklile 113. Selle tulemusel jätkati samal kuupäeval menetlust Euroopa Kohtus.
Eelotsuse küsimused
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega sisuliselt teada, millistel tingimustel võib tähis omandada eristusvõime direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui, nagu käesoleval juhul, seda kasutanud ettevõtjal on enne registreerimistaotluse esitamist seda tähist kandva kauba osas de facto monopol.
18 Eelotsusetaotlusest tuleneb, et need küsimused on esitatud seoses taotlusega, millega Dyson soovib registreerida kahte kaubamärki, mis nimetatud taotluse sõnastuse kohaselt koosnevad „pildil kujutatud tolmuimeja välispinna osa moodustavast läbipaistvast mahutist või tolmupaagist”.
19 Nagu Dyson mitmeid kordi nii oma kirjalikes märkustes kui ka kohtuistungil täpsustas ning nagu siseriiklik kohus ise oma eelotsusetaotluses möönis, ei ole selle taotluse eesmärk registreerida kaubamärki läbipaistva tolmupaagi ühe või mitme kindla kuju jaoks – nimetatud taotluses graafiliselt esitatud kujud on üksnes sellise tolmupaagi näidised –, vaid eesmärk on registreerida kaubamärk tolmupaagi enda jaoks. Lisaks ei ole vaidlust selles, et nende kaubamärkide osaks ei ole kindel värv, vaid just konkreetse värvi puudumine ehk läbipaistvus see, mis võimaldab tarbijal näha, kui palju tolmu on tolmupaaki kogunenud ning saada teada, kui see on täis.
20 Eeltoodust järeldub, et põhikohtuasjas käsitletud kaubamärkide registreerimistaotluse esemeks on tolmuimeja välispinna osa moodustava läbipaistva tolmupaagi mis tahes mõeldavad kujud.
21 Euroopa Ühenduste Komisjon väitis oma kirjalikes märkustes ja kohtuistungil, et sellise taotluse ese ei ole „tähiseks” direktiivi artikli 2 tähenduses ning seega ei saa seda kaubamärgina registreerida. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus seda küsimust ei tõstatanud, on seetõttu käesoleval juhul enne, kui asuda tõlgendama direktiivi artikli 3 sätteid, vaja kontrollida, kas nimetatud taotluse ese vastab selle direktiivi artiklis 2 sätestatud tingimustele.
22 Dyson ja Ühendkuningriigi valitsus väidavad, et EÜ artikli 234 alusel esitatud eelotsusetaotluse raames ei ole Euroopa Kohtu pädevuses tõstatada oma algatusel küsimust, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esitanud. Nimetatud pooled rõhutasid kohtuistungil selles osas, et kuigi Registrar esitas haldusmenetluse käigus vastuväited selle kohta, kas Dysoni taotluse esemeks on tähis, mis võib moodustada kaubamärgi, jättis ta need vastuväited kõrvale, kui Dyson võttis tagasi neli kaubamärki kuuest, mille registreerimist esialgu taotleti.
23 Tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt kuulub Euroopa Kohtule esitatava eelotsuse küsimuse eseme määratlemine siseriikliku kohtu ainupädevusse. Vaid see liikmesriigi kohus, kuhu hagi esitatakse ja kes peab asjas otsuse tegema, peab iga konkreetse asja eripärast lähtudes otsustama, kas otsuse tegemiseks on vaja eelotsust küsida ja kas tema poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimustel on asja otsustamisel tähtsust (vt eelkõige 16. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑159/97: Castelletti, EKL 1999, lk I‑1597, punkt 14, ja 6. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑154/05: Kersbergen-Lap ja Dams-Schipper, EKL 2006, lk I‑6249, punkt 21).
24 Isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohus formaalselt piirdub oma eelotsusetaotluses teatud võimalike asjassepuutuvate ühenduse sätete tõlgendamisega, ei ole see asjaolu takistuseks sellele, et Euroopa Kohus esitaks siseriiklikule kohtule kõik ühenduse õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mida saab kasutada siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt selle kohta 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑387/01: Weigel, EKL 2004, lk I‑4981, punkt 44, ja 21. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑152/03: Ritter‑Coulais, EKL 2006, lk I‑1711, punkt 29).
25 Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt ei registreerita kaubamärgina tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda või kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada. Nimetatud säte takistab seega nende tähiste registreerimist, mis ei vasta direktiivi artiklis 2 esitatud nõuetele, mille eesmärk on määratleda tähiste tüübid, millest kaubamärk võib koosneda (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 38).
26 Hoolimata asjaolust, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste sõnastus puudutab üksnes direktiivi artiklit 3 ning et nimetatud kohus ei ole põhikohtuasjas tõstatanud küsimust, kas asjaomase taotluse eset võib pidada tähiseks, mis võib moodustada kaubamärgi nimetatud direktiivi artikli 2 tähenduses, tuleb siiski vastupidiselt Dysoni ja Ühendkuningriigi valitsuse väidetele hinnata kõigepealt viimast küsimust (vt selle kohta 6. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑104/01: Libertel, EKL 2003, lk I‑3793, punkt 22).
27 Direktiivi artikli 2 kohaselt võivad kaubamärgi moodustada mis tahes tähised, mida on ühelt poolt võimalik graafiliselt esitada ning mille põhjal on teiselt poolt võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 32, ja 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑273/00: Sieckmann, EKL 2002, lk I‑11737, punkt 39).
28 Eeltoodust tuleneb, et kaubamärgi moodustamiseks direktiivi artikli 2 tähenduses peab iga taotluse ese vastama kolmele tingimusele. Esiteks peab ta moodustama tähise. Teiseks peab see tähis olema graafiliselt esitatav. Kolmandaks peab selle tähise põhjal olema võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Libertel, punkt 23, ja 24. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑49/02: Heidelberger Bauchemie, EKL 2004, lk I‑6129, punkt 22).
29 Komisjoni arvates ei täida Dysoni esitatud taotlus nimetatud tingimustest esimest, sest taotlus käsitleb ideed, käesoleval juhul tolmuimeja läbipaistva tolmupaagi ideed. Ideed ei ole aga võimalik tajuda ühegagi viiest meelest ning kuna see avaldub üksnes ettekujutuses, siis ei ole see „tähiseks” direktiivi artikli 2 tähenduses. Kui idee võiks moodustada kaubamärgi, siis läheks see vastuollu direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e aluseks oleva loogikaga vältida nimelt seda, et kaubamärgiõigusest tulenev kaitse annab selle omanikule monopoli ühe toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste osas. Seetõttu ei tohiks olla võimalik saada sellist eelist, registreerides kõik kujud, millel võiks olla teatud funktsionaalne omadus, millega oleks aga tegemist käesoleval juhul, kui registreerida saab mõistet, millel võib olla arvukaid füüsilisi avaldumisvorme.
30 Samas leiab Dyson, keda selles küsimuses toetab Ühendkuningriigi valitsus, et kuigi on tõsi, nagu ta märkis ka kohtuistungil, et ideed ei ole võimalik kaubamärgina registreerida, puudutas tema taotlus siiski „tähist” direktiivi artikli 2 tähenduses. Mõiste „tähis”, mis on kohtupraktikas ulatuslikult määratletud, tähendab tegelikult mis tahes sõnumit, mis on tajutav ühega viiest meelest. Põhikohtuasja menetlusest nähtub, et tarbijad seostavad taotluse esemeks olevat läbipaistvat tolmupaaki Dysoniga. Lisaks võivad tarbijad ühelt poolt nimetatud tolmupaaki, mis on tolmuimeja füüsiline osa, näha ning teiselt poolt tõdeda, et see on läbipaistev. Läbipaistev tolmupaak on seega nägemismeelega tajutav ning seda ei saa seetõttu pidada tarbija ettekujutuse viljaks.
31 Selles osas tuleb meenutada, et direktiivi artikli 2 sõnastuse kohaselt on tähised, mis võivad moodustada kaubamärgi, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju.
32 Kuigi see säte nimetab üksnes visuaalselt tajutavaid kahe- või kolmedimensioonilisi tähiseid, mida saab seega kujutada tähtede või teiste kirjamärkide või piltkujutise abil, tuleneb siiski nii nimetatud artikli 2 kui direktiivi põhjenduse 7 sõnastusest, kus viidatakse nende märkide näidiste loetlemisele, mis võivad moodustada kaubamärgi, et see loetelu ei ole ammendav. Euroopa Kohus on juba otsustanud, et kuigi direktiivi artikkel 2 ei nimeta tähiseid, mis ei ole iseenesest visuaalselt tajutavad, nagu helid või lõhnad, ei ole ta neid selgelt välistanud (eespool viidatud kohtuotsus Sieckmann, punktid 43 ja 44, ja 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑283/01: Shield Mark, EKL 2003, lk I‑14313, punktid 34 ja 35).
33 Siiski ei saa lubada, et iga kaubamärgitaotluse ese moodustab tingimata tähise direktiivi artikli 2 tähenduses, kuna muidu kaotaks see tingimus oma sisu.
34 Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud, on selle nõude eesmärk eelkõige takistada kaubamärgiõiguse ärakasutamist alusetu konkurentsieelise saamiseks (eespool viidatud kohtuotsus Heidelberger Bauchemie, punkt 24).
35 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et põhikohtuasjas käsitletud taotluse eseme puhul ei peeta silmas konkreetset tüüpi tolmuimeja välispinna osa moodustavat läbipaistvat tolmupaaki, vaid üldiselt ja abstraktselt sellise tolmupaagi mis tahes mõeldavaid kujusid.
36 Selles osas ei saa Dyson väita, et põhikohtuasjas käsitletud taotluse ese on visuaalselt tajutav. Tegelikult ei identifitseeri tarbija vaatlusega mitte selle taotluse eset, vaid selle kahte graafilist kujutist, nii nagu need on taotluses esitatud. Niisiis ei saa neid kujutisi samastada taotluse esemega, kuna, nagu Dyson seda korduvalt rõhutas, need on üksnes selle näidised.
37 Eeltoodust tuleneb, et erinevalt eespool viidatud kohtuotsustes Sieckmann ja Shield Mark käsitletud taotlustest võib põhikohtuasjas käsitletava taotluse esemel olla palju erinevaid esinemisvorme, seega ei ole see määratletud. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 51 sisuliselt märkis, sõltuvad selle eseme kuju, mõõtmed, kujutis ja koostis tegelikult nii Dysoni väljaarendatud tolmuimejate mudelitest kui tehnilistest uuendustest. Samamoodi võimaldab läbipaistvus kasutada erinevaid värve.
38 Kui võtta arvesse kaubamärgiõigusele omast ainuõigust, siis omandab sellise määratlemata esemega kaubamärgi omanik vastupidi direktiivi artikliga 2 taotletud eesmärgile alusetu konkurentsieelise, mistõttu tal on õigus takistada konkurente pakkumast tolmuimejaid, mille välispinnal on mis tahes tüüpi ja mis tahes kujuga läbipaistev tolmupaak.
39 Eeltoodust tuleneb, et põhikohtuasjas käsitletava taotluse ese on tegelikult asjaomase kauba omadus ning see ei moodusta seetõttu „tähist” direktiivi artikli 2 tähenduses (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Libertel, punkt 27).
40 Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastata, et direktiivi artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärkide registreerimistaotluse ese, nagu see on esitatud põhikohtuasjas ja mis hõlmab tolmuimeja välispinna osa moodustava läbipaistva mahuti või tolmupaagi mis tahes mõeldavad kujud, ei ole „tähis” selle sätte tähenduses, mistõttu see ei saa moodustada selle sätte tähenduses kaubamärki.
41 Neil asjaoludel puudub vajadus tõlgendada direktiivi artikli 3 lõiget 3.
Kohtukulud
42 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärkide registreerimistaotluse ese, nagu see on esitatud põhikohtuasjas ja mis hõlmab tolmuimeja välispinna osa moodustava läbipaistva mahuti või tolmupaagi mis tahes mõeldavad kujud, ei ole „tähis” selle sätte tähenduses, mistõttu see ei saa moodustada selle sätte tähenduses kaubamärki.
Allkirjad