21. veebruaril 2012 esitatud hagi - Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(kohtuasi C-95/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: E. Montaguti ja G. Braun)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul

1.    tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud ELTL artikli 260 lõikes2 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-112/05: komisjon vs. Saksamaa² täitmiseks, mis käsitleb VW seaduse sätete vastuolu liidu õigusega;

2.    määrata Saksamaa Liitvabariigile karistusmakse summas 282 725,10 eurot iga päeva eest ja põhisumma 31 114,72 eurot iga päeva eest, mis tuleb maksta Euroopa Liidu omavahendite kontole;

3.    mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-112/05: komisjon vs. Saksamaa kuulutati välja 23. oktoobril 2007. Komisjon väitis selles kohtuasjas sisuliselt, et esiteks piiravad käsitletavad VW seaduse sätted, erandina üldnormist, iga aktsionäri hääleõigust 20%-le Volkswageni aktsiakapitalist, teiseks kehtestatakse nendega üldkoosolekul üle 80% aktsiakapitali esindavate häälte enamuse nõue otsuste vastuvõtmiseks, mida üldnormi kohaselt saaks vastu võtta 75% enamusega, ja kolmandaks lubavad nad erandina üldnormist Saksa Liitvabariigil ja Alam-Saksi liidumaal mõlemal nimetada selle äriühingu nõukogusse kaks liiget, mistõttu need sätted pärsivad otseinvesteeringuid ning on seega käsitletavad kapitali liikumise piiranguna EÜ artikli 56 tähenduses.

Viidatud Euroopa Kohtu otsusest ilmneb, et kõik kolm vaidlustatud VW seaduse sätet eraldi vaadelduna rikuvad kapitali liikumisvabadust.

Saksamaa Liitvabariigi kehtestatud seadus, millega ta oma arvamuse kohaselt täitis Euroopa Kohtu otsuse, sätestab siiski jätkuvalt, et Volkswagen AG üldkoosoleku otsused, mille puhul aktsiaseltside seadus nõuab 75%-st aktsiakapitali esindavate poolthäälte määra, vajavad 80% aktsiakapitali esindavat häälteenamust. Saksamaa Liitvabariik põhjendab seda viitega kohtuotsuse C-112/05 resolutsioonile, mille kohaselt nimetatud säte rikub õigusnormi üksnes koosmõjus kahe teise asjaomase õigusnormiga. Saksamaa väidab, et eraldi vaadelduna ei riku see õigusnorm kapitali liikumisvabadust.

Komisjon on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus ei välista, et kõik kolm õigusnormi on eraldi võetuna vastuolus liidu õigusega. Kohtuotsuse täitmisel tuleb lähtuda mitte ainult selle resolutsioonist, vaid ka selle põhjendustest. Käesoleval juhul on Saksamaa Liitvabariigi poolt eriti ebarealistlik põhjendada Euroopa Kohtu otsuse täitmata jätmist üksnes resolutsioonis kasutatud väljendiga "koosmõjus". Selline tõlgendus eirab kohtuotsuse kogu põhjendavat osa ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat niinimetatud kuldaktsiate kohta.

Komisjon on seisukohal, et ta on kohustatud selle vaidluse andma ELTL artikli 260 lõike 2 alusel uuesti Euroopa Kohtusse. Rahaliste karistuste suurus on määratud vastavalt komisjoni 1. septembri 2011. aasta teatisele põhisumma ja karistusmaksete arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamise kohta.

____________

¹ - EKL 2007, lk I-8995.

² - ELT C 12, 2011, lk 1.