KOHTUJURISTI ETTEPANEK

VERICA TRSTENJAK

esitatud 12. veebruaril 2009¹(1)

Kohtuasi C‑5/08

Infopaq International A/S

versus

Danske Dagblades Forening

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Højesteret (Taani))

Direktiiv 2001/29/EÜ – Artiklid 2 ja 5 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Reprodutseerimisõigus – Erandid ja piirangud – Siirdamiseks vajalikud reprodutseerimise toimingud – Trükimeedia monitooring ja analüüs – Ajaleheartiklite väljavõtted, mis koosnevad 11 sõnast

Sisukord

I.     Sissejuhatus

II.   Õiguslik raamistik

III. Asjaolud, menetlus põhikohtuasjas ning eelotsuse küsimused

IV.   Menetlus Euroopa Kohtus

V.     Poolte väited ja argumendid

A.     Esimene eelotsuse küsimus

B.     Teine kuni kaheteistkümnes eelotsuse küsimus

C.     Kolmeteistkümnes eelotsuse küsimus

VI.   Kohtujuristi hinnang

A.     Sissejuhatus

B.     Infopaqi poolt ajaleheartiklite väljavõtete koostamiseks kasutatud protsessi olulised aspektid

C.     Direktiivi 2001/29 artikli 2 tõlgendamine (esimene eelotsuse küsimus)

D.     Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tõlgendamine (teine kuni kaheteistkümnes eelotsuse küsimus)

1.     Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 sisu ja eesmärk

2.     Artikli 5 lõike 1 kohaldamise tingimus: ajutise reprodutseerimise toimingud

3.     Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 nelja tingimuse uurimine

a)     Esimene tingimus: siirdamiseks vajalikud toimingud (teine kuni viies eelotsuse küsimus)

b)     Teine tingimus: tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa (kuues, seitsmes ja kaheksas eelotsuse küsimus)

c)     Kolmas tingimus: toimingud, mille ainus eesmärk on teha võimalikuks seaduspärane kasutamine (üheksas ja kümnes eelotsuse küsimus)

i)     Üldmärkused teose seaduspärase kasutamisega seotud tingimuse kohta (üheksas eelotsuse küsimus)

ii)   Seaduspärane kasutamine käesolevas kohtuasjas (kümnes eelotsuse küsimus)

–       Kümnenda eelotsuse küsimuse ümbersõnastamine

–       Kümnenda eelotsuse küsimuse kontrollimine ja sellele vastamine

d)     Neljas tingimus: toimingud, millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus (üheteistkümnes ja kaheteistkümnes eelotsuse küsimus)

4.     Vahekokkuvõte seoses direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikega 1

E.     Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tõlgendamine (kolmeteistkümnes eelotsuse küsimus)

1.     Kas ajaleheartiklite väljavõtete printimine vastab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele?

2.     Kas ajutise reprodutseerimise toimingud vastavad direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele?

3.     Vahekokkuvõte seoses direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tõlgendamisega

F.     Järeldus

VII. Ettepanek

I.      Sissejuhatus

1.        Käesolev kohtuasi tõstatab tundlikke küsimusi, mis on seotud autoriõiguse kaitse ja tehnoloogilise arengu tasakaaluga infoühiskonnas. Ühelt poolt ei tohiks autoriõiguse kaitse takistada uute tehnoloogiate veatut toimimist ja edasiarendamist, teiselt poolt tuleb siiski ka infoühiskonnas tagada autoriõiguse piisav kaitse. Kuna tehnoloogiline areng võimaldab teoseid kiiremini ja kergemini reprodutseerida, tuleb autoriõiguse kaitset selle arenguga kohandada.

2.        Käesolevas kohtuasjas esitatud küsimused puudutavad esmalt seda, kas ajaleheartiklite selliste väljavõtete salvestamist ja hilisemat printimist, mis koosnevad otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, võib käsitada reprodutseerimisena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta(2) (edaspidi „direktiiv 2001/29”) artikli 2 tähenduses. Seejärel soovitakse küsimustes teada, kas kõnealuste väljavõtete koostamise protsessist, mis hõlmab ajaleheartiklite skaneerimist – millega luuakse pildifail – ja selle pildifaili teisendamist tekstifailiks, ning 11 sõnast koosneva väljavõtte salvestamisest piisab, et tegemist oleks reprodutseerimise toimingutega, mis vastavad direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas käesolevas kohtuasjas kõne all olevad reprodutseerimise toimingud vastavad direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele.

3.        Nimetatud küsimused kerkivad äriühingu Infopaq International A/S (edaspidi „Infopaq”) ja Danske Dagblades Forening (Taani päevalehtede väljaandjate kutseliit, edaspidi „DDF”) vahelises kohtuvaidluses, milles Infopaq palub eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuvastada, et ajaleheartiklite selliste väljavõtete koostamiseks, mis koosnevad otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, ei ole vaja luba isikutelt, kellele kuulub autoriõigus ajaleheartiklitele.

II.    Õiguslik raamistik

4.        Direktiivi 2001/29 põhjendused 4, 5, 9, 10, 11, 21, 22, 31 ja 33 on sõnastatud järgmiselt:

„(4) Suurema õiguskindluse ja intellektuaalomandi kõrgetasemelise kaitse kaudu soodustab autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustatud õigusraamistik olulisi investeeringuid loovusse ja uuenduslikkusse […].

(5) Tehnika areng on suurendanud ja mitmekesistanud loomise, tootmise ja kasutamise võimalusi. Kuigi intellektuaalomandi kaitseks ei ole vaja uusi käsitusviise, tuleks olemasolevaid seadusi autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta kohandada ning täiendada, et need vastaksid piisavalt majanduslikule tegelikkusele, näiteks uutele kasutusviisidele.

[…]

(9) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustamise aluseks peab olema kõrgetasemeline kaitse, sest nimetatud õigused on olulised intellektuaalse loomingu seisukohalt. Nende kaitse aitab tagada loovuse säilimise ja arengu autorite, esitajate, tootjate, tarbijate, kultuuri, tööstuse ja laiema üldsuse huvides. Intellektuaalomand on seetõttu tunnistatud omandi lahutamatuks osaks.

(10) Jätkamaks oma loome- ja kunstilist tegevust, peavad autorid ja esitajad saama oma töö kasutamise eest nõuetekohast tasu, samasugust tasu peavad saama tootjad, et neil oleks võimalik nimetatud tegevust rahastada. […] Intellektuaalomandi õiguste piisav õiguskaitse on vajalik, et tagada nimetatud tasu kättesaamine ning võimaldada kindlustada nendele investeeringutele rahuldav kasum.

(11) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tugev ja tõhus süsteem on peamisi abinõusid tagamaks, et Euroopa kultuuri loov tegevus ja tootmine saaksid vajalikke ressursse, ning kaitsmaks kunsti loojate ja esitajate sõltumatust ning väärikust.

[…]

(21) Käesoleva direktiiviga tuleks määratleda reprodutseerimisõigusega hõlmatud tegevuse ulatus seoses eri kasusaajatega. Seda tuleks teha kooskõlas ühenduse õigusaktidega. Õiguskindluse tagamiseks siseturul on tarvis nimetatud tegevuse üldist määratlust.

(22) Kultuuri levitamise kaitse eesmärki ei või saavutada õiguste rangest kaitsest loobumise või võlts- ja piraattoodete illegaalse levitamisega leppimise kaudu.

[…]

(31) Tuleb tagada õiguste ja huvide tasakaal eri liiki õiguste valdajate huvide vahel, samuti eri liiki õiguste valdajate ning kaitstud objekti kasutajate vahel. Olemasolevad erandid ja piirangud, mis nende õiguste puhul liikmesriikides on ette nähtud, tuleb uut elektroonilist keskkonda arvesse võttes läbi vaadata. Olemasolevad erandite erinevused ja mõne piiratud toimingu piirangud kahjustavad otseselt autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste siseturu toimimist. Need erinevused võivad muutuda veel häirivamaks seoses teoste piiriülese kasutamise ja piiriülese tegevuse arenguga. Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks sellised erandid ja piirangud määratleda ühtlustatumalt. Ühtlustamistase peaks põhinema erandite ja piirangute mõjul siseturu tõrgeteta toimimisele.

[…]

(33) Reprodutseerimise ainuõiguse osas tuleks teha erand teatavate ajutise reprodutseerimise toimingute suhtes, mille puhul on tegemist tehnilise protsessi lahutamatuks ning oluliseks osaks oleva siirdamiseks vajaliku või juhusliku reproduktsiooniga ning mida tehakse üksnes selleks, et võimaldada kas tõhus vahendajapoolne edastamine kolmandate isikute vahelises võrgus või selleks, et valmistatavat teost või muud objekti õiguspäraselt kasutada. Kõnealustel reprodutseerimise toimingutel ei tohiks olla eraldi majanduslikku väärtust. Kui need tingimused on täidetud, peaks erand hõlmama toiminguid, mis võimaldavad sirvida või vahemällu salvestada, kaasa arvatud toimingud, mis võimaldavad edastussüsteemidel tõhusalt toimida, tingimusel et vahendaja ei muuda infot ega takista tööstuses laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia õiguspärast kasutamist andmete saamiseks info kasutamise kohta. Kasutust tuleb käsitada õiguspärasena, kui selleks on loa andnud õiguste valdaja või kui seadused seda ei piira.”

5.        Direktiivi 2001/29 artikkel 2 („Reprodutseerimisõigus”) sätestab:

„Liikmesriigid näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult, on:

a) autoritel nende teoste osas;

[…]”

6.        Direktiivi 2001/29 artikkel 5 („Erandid ja piirangud”) sätestab:

„1. Artiklis 2 osutatud ajutine reprodutseerimine(3), mis on vajalik siirdamiseks või toimub juhuslikult, mis on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa ning mille eesmärk on teha võimalikuks teose või muu objekti:

a) edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b) seaduspärane kasutamine

ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

[…]

3. Liikmesriigid võivad artiklites 2 ja 3 sätestatud õiguste puhul näha ette erandeid või piiranguid järgmistel juhtudel:

[…]

c) reprodutseerimine ajakirjanduses, ringhäälingu kaudu edastatud teoste või muude objektide üldsusele edastamine või kättesaadavaks tegemine ajakohaste majandus-, poliitika- või usuteemaliste trükitud artiklite kaudu, tingimusel et selline kasutusviis ei ole konkreetselt reserveeritud ning et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, või teoste või muude objektide kasutamine seoses ajakohastest sündmustest teatamisega ulatuses, mis on informatiivsel eesmärgil vajalik, ning tingimusel, et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu;

d) tsiteerimine sellistel eesmärkidel nagu näiteks kriitika või ülevaade, kui tsitaadid on seotud teose või muu objektiga, kui tsitaadid on seotud teose või muu objektiga, mis on juba seaduslikult üldsusele kättesaadavaks tehtud, tingimusel et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu, ja et tsitaatide kasutamine on kooskõlas mõistlike tavadega ning neid kasutatakse konkreetse eesmärgi jaoks vajalikus ulatuses;

[…]

o) kasutamine muudel vähese tähtsusega juhtudel, mille puhul siseriiklike õigusaktidega on erandid või piirangud juba ette nähtud, tingimusel et tegemist on üksnes analoogsete kasutusviisidega, mis ei mõjuta kaupade ja teenuste vaba ringlust ühenduses, ilma et see mõjutaks teisi käesolevas artiklis sisalduvaid erandeid ja piiranguid.

5. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaseid erandeid ja piiranguid kohaldatakse üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu objekti tavapärase kasutusega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste valdaja õiguspäraseid huve.”

7.        Direktiivi 2001/29 artikkel 2 on Taani õigusesse üle võetud ophavsretslov’i (autoriõiguse seadus)(4) §‑ga 2:

„1. Autoriõigus hõlmab käesolevas seaduses sätestatud piirangutega ainuõigust käsutada oma teost seda reprodutseerides või üldsusele kättesaadavaks tehes originaalina või muudetud kujul, tõlgituna või kohandatuna mõnesse muusse kirjanduslikku või kunstilisse vormi või muud tehnikat kasutades.

2. Teose reprodutseerimisena käsitatakse mis tahes otsest või kaudset, ajutist või alalist, täielikku või osalist reprodutseerimist mis tahes viisil ja mis tahes vormis. Reprodutseerimisena käsitatakse ka teose salvestamist seadmele, millega on võimalik teost reprodutseerida.

[…]”

8.        Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1 on Taani õigusesse üle võetud ophavsretslov’i § 11a lõikega 1:

„Lubatud on ajutine reprodutseerimine,

1) mis on vajalik siirdamiseks või toimub juhuslikult;

2) mis on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa;

3) mille ainus eesmärk on teha võimalikuks teose edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või seaduspärane kasutamine ning

4) millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus.”

III. Asjaolud, menetlus põhikohtuasjas ning eelotsuse küsimused

9.        Infopaq on tegev trükimeedia monitooringu ja analüüsi valdkonnas. Meediamonitooring seisneb Taani päevalehtedest ja erinevatest ajakirjadest valitud artiklitest kokkuvõtete(5) tegemises. Artiklid valitakse välja teemade alusel, mille määravad kindlaks Infopaqi kliendid, kellele saadetakse seejärel kokkuvõtted e-posti teel. Asjaomase palve korral saadab Infopaq oma klientidele ka ajaleheartiklite väljalõikeid.

10.      Artiklid valitakse nn andmehõive protsessi teel, mis hõlmab viit etappi.

11.      Esimeses etapis sisestavad Infopaqi töötajad manuaalselt põhiandmed iga väljaande kohta elektroonilisse andmebaasi.

12.      Teises etapis toimub väljaannete skaneerimine. Enne skaneerimist lõigatakse väljaande selg ära, nii et kõik lehed on lahtised. Seejärel valitakse välja osa, mida hakatakse skaneerima. Skaneerimisel luuakse väljaande iga lehekülje kohta pildifail(6), mis saadetakse optilise tekstituvastuse(7) serverisse (edaspidi „OCR‑server”).

13.      Kolmandas etapis teisendab OCR-server pildifaili tekstifailiks. Seejuures teisendatakse iga tähemärgi kujutis nn ASCII-koodiks(8), mis võimaldab arvutil iga tähemärki tuvastada. Näiteks tähemärkide TDC kujutis teisendatakse selle protsessi käigus millekski, mida arvuti saab käsitleda kui tähemärke TDC. Teksti pilt teisendatakse seega tekstiks, mis salvestatakse tekstifailina, mida suudab lugeda mis tahes tekstitöötlusprogramm. OCR‑serveril teostatav protsess lõpeb pildifaili kustutamisega.

14.      Neljandas etapis töödeldakse tekstifaili selleks, et leida eelnevalt kindlaks määratud otsingusõna. Iga kord, kui leitakse otsingusõna, salvestatakse see faili, kuhu märgitakse ka, millisest väljaandest, millisest osast ja milliselt leheküljelt otsingusõna leiti. Samuti salvestatakse protsendimäärana vahemikus 0–100 väljendatud väärtus, mis näitab otsingusõna asukohta artiklis. Selleks et otsingusõna leidmist artikli hilisemal lugemisel lihtsustada, salvestatakse ka viis sellele eelnevat ja järgnevat sõna. See etapp lõpeb tekstifaili kustutamisega.

15.      Kõnealuse protsessi viiendas ja viimases etapis prinditakse tulemuste leht ajalehe iga lehekülje kohta, millelt otsingusõna leiti; tulemuste leht sisaldab otsingusõna ja sellele eelnevat ja järgnevat viit sõna. Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab järgmise tulemuste lehe näite:

„4. november 2005 – Dagbladet Arbejderen, lk 3:

TDC: 73% „et kommende salg af telekoncernen TDC, som forventes at blive upkøbt” (tõenäoliselt ostetava telekommunikatsiooni kontserni TDC eelseisev müük).

16.      Danske Dagblades Forening (edaspidi „DDF”) on Taani päevalehtede väljaandjate kutseliit, mille eesmärk on abistada oma liikmeid kõikides autoriõigusega seotud küsimustes. DDF sai 2005. aastal teada, et Infopaq töötleb ajaleheartiklite väljavõtteid ilma autoriõiguste omajate loata ja esitas Infopaqile selle kohta pretensiooni.

17.      Infopaq vaidles vastu väitele, et tema tegevus eeldab autoriõiguste omajate nõusolekut, ning esitas DDF‑i vastu hagi Østre Landsretile (ida piirkonna kohus), nõudes, et DDF tunnustaks Infopaqi õigust kasutada andmehõive protsessi ilma DDF‑i või selle liikmete nõusolekuta. Østre Landsret jättis hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Nimetatud otsuse peale esitas Infopaq apellatsioonkaebuse Højesteretile (eelotsusetaotluse esitanud kohus).

18.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib eelotsusetaotluses, et kõnealuses kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et autoriõiguste omajate nõusolek ei ole nõutav selleks, et tegeleda trükimeedia monitooringuga ja ajaleheartiklite kokkuvõtete koostamisega, tingimusel et see põhineb väljaannete füüsilisel lugemisel, eelnevalt kindlaks määratud otsingusõnade alusel asjakohaste artiklite manuaalses valimises ning selle alusel tulemuste lehe manuaalses koostamises, millel on märgitud konkreetses artiklis leitud otsingusõna ja selle artikli asukoht väljaandes. Samuti ei vaielda selle üle, et kokkuvõtete koostamine kui selline ei nõua autoriõiguste omajate nõusolekut.

19.      Samuti ei vaielda käesolevas kohtuasjas selle üle, et nn andmehõive protsess hõlmab kahte reprodutseerimise toimingut, milleks on: 1) trükitud ajaleheartiklite skaneerimine, mille teel luuakse pildifail, ning 2) pildifaili teisendamine tekstifailiks. Protsess hõlmab veel täiendavat töödeldud ajaleheartiklite reprodutseerimist, mis seisneb selles, et 3) otsingusõna koos sellele eelneva ja järgneva viie sõnaga salvestatakse ning 4) kõnealused 11 sõna prinditakse. Pooled vaidlevad selle üle, kas punktides 3 ja 4 nimetatud toimingute puhul on tegemist reprodutseerimisega direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses.

20.      Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus 21. detsembri 2007. aasta määrusega menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:(9)

„1. Kas päevalehe artikli sellise väljavõtte salvestamist ja hilisemat printimist, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, võib käsitada kaitstavate reprodutseerimise toimingutena[(10)] (vt direktiivi 2001/29 artikkel 2[(11)])?

2. Kas ajutise reprodutseerimise toimingute asetleidmise kontekst on oluline selle küsimuse seisukohast, kas neid võib pidada „siirdamiseks vajalikeks” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1)?

3. Kas ajutise reprodutseerimise toimingut võib käsitada „siirdamiseks vajalikuna”, kui reproduktsiooni töödeldakse, näiteks luues pildifaili alusel tekstifaili või otsides tekstifaili põhjal sõnade jadasid?

4. Kas ajutise reprodutseerimise toimingut võib käsitada „siirdamiseks vajalikuna”, kui reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, salvestatakse?

5. Kas ajutise reprodutseerimise toimingut võib käsitada „siirdamiseks vajalikuna”, kui reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, prinditakse?

6. Kas selleks, et ajutise reprodutseerimise toimingut võiks käsitada „tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1), tuleb silmas pidada tehnilise protsessi staadiumi, milles ajutine reprodutseerimine toimus?

7. Kas ajutise reprodutseerimise toiming saab olla „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”, kui see seisneb tervete ajaleheartiklite manuaalses skaneerimises, misjuures artiklid kui trükitud andmed teisendatakse digitaalseteks andmeteks?

8. Kas ajutise reprodutseerimise toiming saab olla „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”, kui see seisneb reproduktsiooni sellise osa printimises, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest?

9. Kas „seaduspärane kasutamine” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1) hõlmab kasutamist mis tahes vormis, mis ei nõua autoriõiguse omaja nõusolekut?

10. Kas „seaduspärane kasutamine” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1) hõlmab olukorda, kus ettevõtja skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab ja võib-olla ka prindib reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, eesmärgiga kasutada neid väljavõtteid kokkuvõtete kirjutamiseks, kuigi autoriõiguste omaja ei ole sellisteks toiminguteks nõusolekut andnud?

11. Milliste kriteeriumide alusel tuleks hinnata, kas ajutise reprodutseerimise toimingutel on „iseseisev majanduslik tähtsus” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1), kui muud selles sättes sisalduvad tingimused on täidetud?

12. Kas kasutaja saadavat ajutise reprodutseerimise tõttu tootlikkuse suurenemisest tekkivat tulu võib arvesse võtta, kui hinnatakse, kas toimingutel on „iseseisev majanduslik tähtsus” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1)?

13. Kas olukorda, kus ettevõtja autoriõiguste omaja nõusolekuta skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab ja võib-olla ka prindib reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, võib käsitada teatava erijuhuna, „mis ei ole vastuolus [ajaleheartiklite] tavapärase kasutusega” ning „ei mõjuta põhjendamatult õiguste valdaja õiguspäraseid huve” (vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 5)?”

IV.    Menetlus Euroopa Kohtus

21.      Eelotsusetaotlus esitati Euroopa Kohtule 4. jaanuaril 2008. Kirjalikus menetluses esitasid märkused Infopaq, DDF, komisjon ja Austria valitsus. 20. novembril 2008 toimunud kohtuistungil esitasid Infopaq, DDF ja komisjon suulisi märkusi ning vastasid Euroopa Kohtu küsimustele.

V.      Poolte väited ja argumendid

A.      Esimene eelotsuse küsimus

22.      Infopaq on seisukohal, et ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamist ja hilisemat printimist, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, ei saa käsitada osalise reprodutseerimisena direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses. Direktiiv 2001/29 ei sätesta küll sõnade miinimumarvu, millest allapoole jäädes ei ole tegemist osalise reprodutseerimisega, kuid selline minimaalpiir võiks siiski olemas olla. Üheteistkümne sõna salvestamise ja printimisega ei ületata osalise reprodutseerimise olemasolu tingimuseks olevat kindlaksmääratud miinimumarvu.

23.      Komisjon ja DDF on seevastu arvamusel, et ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamine ja hilisem printimine, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, on kaitstav reprodutseerimise toiming direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses.

24.      Komisjoni arvates on artikli väljavõtte salvestamine ja printimine reprodutseerimise vormid. Direktiivi 2001/29 artiklist 2 ilmneb, et autorite ainuõigus reprodutseerimiseks hõlmab ka osalist reprodutseerimist ja et artikli väljavõte, mis koosneb 11 sõnast, on osaline reproduktsioon direktiivi selle artikli tähenduses.

25.      DDF jagab komisjoni arvamust, et artikli sellise väljavõtte salvestamine ja printimine, mis koosneb 11 sõnast, on osaline reprodutseerimine direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses. Kui otsingusõna esineb artiklis korduvalt, reprodutseeritakse seda artiklit suures osas; näitlikustamiseks lisas ta artikli, milles on märgistatud kaks otsingusõna koos neile eelneva ja järgneva viie sõnaga. DDF ei jaga Austria valitsuse seisukohta(12), et teose reprodutseeritud osa kui selline peab vastama teose olemasolule esitatavatele kriteeriumidele. Asjaolu, et teose mõiste ja teose olemasolule esitatavad kriteeriumid ei ole direktiivis 2001/29 ühtlustatud, ei takista Euroopa Kohtul tõlgendamast teose osalise reprodutseerimise mõistet. Küsimust, kas käesolevas kohtuasjas on tegemist teose osalise reprodutseerimisega, tuleb hinnata sõltumatult siseriiklikus õiguses teose olemasolule esitatavatest kriteeriumidest.

26.      Austria valitsus on arvamusel, et direktiivi 2001/29 artikkel 2 annab autorile küll ainuõiguse teose osaliseks reprodutseerimiseks, kuid ei määratle teose mõistet ega reguleeri ka küsimust, millistel konkreetsetel tingimustel on teos kaitstav. Kuna teoste kaitse kriteeriumid ei ole ühenduse õiguses ühtlustatud, tuleb neid hinnata siseriikliku õiguse alusel. Seda arvestades peab teose reprodutseeritud osa ise vastama teose olemasolule esitatavatele kriteeriumidele.

B.      Teine kuni kaheteistkümnes eelotsuse küsimus

27.      Infopaqi ja Austria valitsuse arvates on väljavõtete koostamise protsess, eeldusel et see on ajutise reprodutseerimise toiming direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, lubatav, kuna see vastab kõikidele selles artiklis nimetatud tingimustele; esiteks on tegemist siirdamiseks vajaliku toiminguga, teiseks on see toiming tehnilise protsessi lahutamatu ning oluline osa, kolmandaks on selle toimingu ainus eesmärk teha võimalikuks teose või muu objekti seaduspärane kasutamine ja neljandaks puudub toimingul iseseisev majanduslik tähtsus.

28.      Seoses esimese tingimusega („siirdamiseks vajalikud” toimingud) toob Infopaq esile, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1 ei ole piiratud ajutise reprodutseerimise toimingutega sirvimise ja vahemällu salvestamise vormis. Tingimus, et toiming on „siirdamiseks vajalik”, on seotud üksnes ajutise reprodutseerimise toimingute kestusega, ning mitte kauem kui 30 sekundit kestvad reprodutseerimise toimingud tuleb klassifitseerida „siirdamiseks vajalikeks”.

29.      Teise tingimuse („tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”) suhtes on Infopaq seisukohal, et mõiste „lahutamatu” viitab ühemõtteliselt sellele, et oluline ei ole see, millises tehnilise protsessi etapis siirdamiseks vajalik reprodutseerimise toiming aset leiab.

30.      Kolmanda tingimuse („seaduspärane kasutamine”) kohta märgib Infopaq, et ei direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikest 1 ega põhjendusest 33 ei ilmne, et „seaduspärane kasutamine” on üksnes Interneti kasutamine sirvimise ja vahemällu salvestamise vormis. „Seaduspärase kasutamise” puhul ei ole pealegi oluline, kes teost kasutab; see võib olla lõppkasutaja või kes tahes muu kasutaja. Vastus küsimusele, kas tegemist on „seaduspärase kasutamisega”, sõltub sellest, kas asjaomases protsessis kasutatakse õiguspäraselt omandatud originaalväljaannet.

31.      Seoses neljanda tingimusega („iseseisev majanduslik tähtsus”) väidab Infopaq, et iseseisva majandusliku tähtsuse küsimust tuleb hinnata autori seisukohast lähtudes. Lisaks tuleb selle tingimuse raames tuvastada üksnes seda, kas siirdamiseks vajalikul reprodutseerimise toimingul on iseseisev majanduslik tähtsus, ja mitte seda, kas selline tähtsus on tehnilisel protsessil tervikuna. Lõpuks on tema kasutatud tehnilise protsessi eesmärk kokkuvõtete koostamine, mis on seaduspärane ega riku väljaannete autorite õigusi; siirdamiseks vajalikel reprodutseerimise toimingutel, mis seisnevad pildi‑ ja tekstifailide loomises, ei ole sellistena seevastu iseseisvat majanduslikku tähtsust õiguste omajate seisukohalt. Infopaqi arvates oleks „iseseisva majandusliku tähtsuse” seadmine sõltuvusse asjaolust, et autoriõiguse omaja ei saa tasu, vastuolus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikega 1.

32.      Austria valitsus jagab Infopaqi seisukohta, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tingimused on täidetud, ja märgib, et nimetatud tingimused ei ole piiratud vahemällu salvestamisega eri serverite vaheliste sidusedastuste puhul. Pildifaili loomine ja selle teisendamine tekstifailiks on „siirdamiseks vajalik” toiming, sest need reproduktsioonid ei ole püsivad; ühtlasi on need „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”. Lisaks sellele on teoste kasutamine „seaduspärane”, sest ajaleheartiklite väljavõtted ei vasta autoriõigusega antava kaitse tingimustele. Infopaqi kasutatud protsessi ainus eesmärk on ajaleheartiklite väljavõtete koostamine otsingusõnade abil, mistõttu „iseseisev majanduslik tähtsus” puudub.

33.      DDF ja komisjon on seevastu seisukohal, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tingimused ei ole täidetud.

34.      DDF toob esile, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tõlgendamisel tuleb silmas pidada direktiivi eesmärki, ja viitab seejuures direktiivi põhjendustele 9 ja 10, millest ilmneb, et direktiiviga tuleb autoritele, kes peavad saama oma töö eest nõuetekohast tasu, tagada kõrgetasemeline kaitse. Kõnealust kaitset tagavaid direktiivi sätteid tuleb seetõttu tõlgendada laialt, kõnealusest kaitsest erandeid ette nägevaid sätteid seevastu kitsalt.

35.      DDF toob seoses esimese tingimusega („siirdamiseks vajalikud” toimingud) esile, et reprodutseerimise toimingud ei ole siirdamiseks vajalikud, sest reproduktsioon püsib ja seda ei kustutata, mõiste „siirdamiseks vajalik” tähendab aga, et reproduktsioon on lühiajaline.

36.      Teise tingimuse kohta („tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”) märgib DDF, et see peab välistama need reproduktsioonid, mis sellise protsessi käigus automaatselt tekivad. Käesolevas kohtuasjas ei teki reproduktsioonid aga automaatselt, sest artiklite skaneerimine ja pildifaili teisendamine tekstifailiks on vaid tekstide tehnilisele töötlusele eelnev etapp. Seega ei ole tegemist tehnilise vaheprotsessiga. Ka 11 sõnast koosnev reproduktsioon ei ole „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”, kuna 11 sõna prinditakse.

37.      Seoses kolmanda tingimusega („seaduspärane kasutamine”) on DDF arvamusel, et iseenesest seadusvastane kasutamine ei saa direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 alusel muutuda seaduspäraseks. Käesolevas kohtuasjas on tegemist seadusvastase kasutamisega.

38.      Neljanda tingimuse kohta („iseseisev majanduslik tähtsus”) väidab DDF, et sellest tingimusest tulenevalt ei tohiks kasutamisel käesolevas kohtuasjas olla iseseisvat majanduslikku tähtsust ei kasutaja (st Infopaq) ega õiguse omaja seisukohalt. Infopaqi jaoks on reprodutseerimisel iseseisev majanduslik tähtsus, sest DDF‑i hinnangul läheks automaatse reprodutseerimise asendamine manuaalsega äriühingule maksma 2–4 miljonit Taani krooni. Reprodutseerimisel on aga iseseisev majanduslik tähtsus ka DDF‑i liikmete jaoks, sest need võiksid oma teoste reprodutseerimist lubavate litsentsilepingute alusel saada suurt tasu.

39.      Ka komisjon on arvamusel, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tingimused ei ole täidetud.

40.      Esimese tingimuse kohta („siirdamiseks vajalikud” toimingud) märgib komisjon, et ajutise reprodutseerimise toimingud on siirdamiseks vajalikud, kui need kestavad vaid lühikest aega, näitena võib tuua reproduktsioonid, mis tekivad Internetis sirvimise puhul. Hinnates küsimust, kas reprodutseerimise toimingud on siirdamiseks vajalikud, tuleb arvesse võtta seda, millist tehnilist protsessi reprodutseerimiseks kasutatakse, ja eeskätt seda, kas selle protsessi käigus on tekkinud alaline reproduktsioon. Infopaqi kasutatud protsessis on tekkinud alaline reproduktsioon 11 prinditud sõna kujul, seega ei tähenda asjaolu, et eelnevalt loodud teksti- ja pildifailid pärast 11 sõna printimist kustutatakse, et reprodutseerimise toiming on siirdamiseks vajalik.

41.      Teise tingimuse kohta („tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”) märgib komisjon, et küsimuse puhul, kas ajutised reprodutseerimise toimingud on „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”, ei ole oluline see, millises tehnilise protsessi etapis neid tehakse. Protsessi vältel on reproduktsioonid füüsiliselt korduvalt Infopaqi käsutuses, kes saab koopiaid paberkandjal või elektrooniliselt säilitada veel pikka aega pärast väljavõtete saatmist klientidele. Lisaks sellele võimaldavad elektroonilised koopiad kasutamist, mis läheb kaugemale lihtsast elektroonilisest edastamisest Internetis; käesolevas kohtuasjas luuakse elektrooniliste koopiate alusel nimelt tekstifailid. Pealegi ei saa sellised ajutise reprodutseerimise toimingud olla „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”, kui need hõlmavad tervete ajaleheartiklite manuaalset skaneerimist, mis teisendatakse seeläbi trükitud dokumentidest digitaalseteks dokumentideks, kuna see protsess läheb tunduvalt kaugemale kui väljavõtte koostamiseks vajalik. Ka väljavõtte printimine ei ole ajutise reprodutseerimise toiming ega saa seetõttu olla „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa”.

42.      Seoses kolmanda tingimusega („seaduspärane kasutamine”) on komisjon seisukohal, et seaduspärane kasutamine ei hõlma kõiki kasutusviise, mis ei eelda autoriõiguste omaja nõusolekut, vaid selliseid kasutusviise, milleks õiguse omaja annab loa või millele autoriõiguse omaja ainuõigus ei laiene ja/või mis kuuluvad ainuõigusest tehtavate erandite alla. Protsess, mida Infopaq väljavõtete koostamiseks kasutab, ei ole teose seaduspärane kasutamine, sest teost muudetakse lühikeste tekstiväljavõtete koostamise eesmärgil.

43.      Seoses neljanda tingimusega („iseseisev majanduslik tähtsus”) väidab komisjon, et selle tingimuse kontrollimise kriteeriumid tulenevad direktiivi 2001/29 põhjendusest 33, mille kohaselt ei ole reprodutseerimise toimingutel iseseisvat majanduslikku tähtsust, kui need ei muuda infot ega takista tööstuses laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia õiguspärast kasutamist andmete saamiseks info kasutamise kohta. Komisjon on ka seisukohal, et Infopaqi kasutatav protsess suurendab tema produktiivsust, kuna selline väljavõtete koostamine on palju kiirem ja majanduslikum; seda tuleb silmas pidada selle küsimuse hindamisel, kas neil toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus.

C.      Kolmeteistkümnes eelotsuse küsimus

44.      Infopaq märgib seoses kolmeteistkümnenda küsimusega, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 5 ei kehtesta täiendavaid tingimusi, mis peavad olema täidetud lisaks artikli 5 lõike 1 tingimustele; kui artikli 5 lõike 1 tingimused on täidetud, puudub vajadus tingimuste kontrollimiseks direktiivi artikli 5 lõike 5 alusel.

45.      Austria valitsuse arvates on direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikest 5 tulenevad tingimused täidetud, kuid ta ei selgita oma seisukohta lähemalt.

46.      DDF on seoses kolmeteistkümnenda küsimusega seisukohal, et reprodutseerimise toimingud ei vasta direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele. Infopaq teeb kõnealuseid reprodutseerimise toiminguid selleks, et vähendada oma kulusid võrreldes konkurentidega. Pealegi on reprodutseerimise toimingud nii laiaulatuslikud ja olulised, et neid ei saa enam käsitada teose tavapärase kasutamisena, vaid nendega rikutakse ühtlasi põhjendamatult autoriõiguste omajate õiguspäraseid huvisid, kuna need kahjustavad omajate võimalust saada tasu sellist kasutamist lubava litsentsilepingu alusel.

47.      Komisjon on arvamusel, et kolmeteistkümnendale küsimusele ei ole tegelikult vaja vastata, sest Infopaqi tegevus ei kuulu direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erandi alla. Siiski pakub komisjon sellele küsimusele vastuse. Komisjon märgib, et artikli 5 lõige 5, mis näeb ette kolmeastmelise kontrolli, on võrreldav intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artikliga 13. Artikli 5 lõike 5 kolmeastmelist kontrolli tuleb põhimõtteliselt teostada lahus artikli 5 lõikes 1 sätestatud kontrollist, ja artikli 5 lõikes 5 sätestatud teose tavapärase kasutamise tingimus sarnaneb direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimusega, mille kohaselt peab ajutise reprodutseerimise toimingul olema iseseisev majanduslik tähtsus. Mõlema tingimuse puhul on seega määrav, kas reprodutseerimise toimingud võimaldavad andmete elektroonilist edastamist ilma majandusliku tähtsuseta või kas neil on täiendav tähtsus, mis läheb andmete pelgast edastamisest kaugemale. Kuna reprodutseerimise toimingutel on käesolevas kohtuasjas Infopaqi jaoks majanduslik tähtsus, ei ole selles osas tegemist teose tavapärase kasutamisega, mistõttu direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimused ei ole täidetud.

VI.    Kohtujuristi hinnang

A.      Sissejuhatus

48.      Käesolev kohtuasi käsitleb reprodutseerimisõiguse ulatuse tõlgendamist ja sellest õigusest tehtavaid erandeid ja piiranguid, mis on sätestatud direktiivis 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas.(13) Reprodutseerimisõigus on autoriõiguse keskne osa(14), kuna see annab autorile ainuõiguse teose reprodutseerimise lubamiseks või keelamiseks. Autori ainuõiguseks oleva reprodutseerimisõiguse ulatus sõltub aga sellest, kui laialt teoste reprodutseerimise mõistet määratletakse.

49.      Minevikus oli reprodutseerimise mõiste määratlemine reprodutseerimismeetodite piiratud arvu tõttu lihtne(15); infotehnoloogia areng ja digitaalse reprodutseerimise võimalus tõi aga kaasa suuremal arvul kergema ja kiirema reprodutseerimise võimalusi. Kergem ja kiirem reprodutseerimine teeb ühelt poolt vajalikuks autoriõiguse piisava kaitse tagamise, teiselt poolt eeldab see aga, et kõnealune kaitse oleks piisavalt paindlik, et see ei takistaks uute tehnoloogiate väljaarendamist ja veatut toimimist.(16) Ka eelotsuse küsimuste kontrollimisel tuleb lähtuda autoriõiguste piisavalt tugeva ja piisavalt paindliku kaitse vahelisest mõistlikust tasakaalust.

50.      Küsimusi, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus käesolevas kohtuasjas esitab, saab kokku võtta kolme temaatilisse valdkonda, millele vastab ka käesoleva kohtujuristi ettepaneku ülesehitus. Esimeses valdkonnas, millega on tegemist esimeses eelotsuse küsimuses, analüüsitakse mõiste „reprodutseerimine” tõlgendamist direktiivi 2001/29 artiklis 2. Teine valdkond, mis hõlmab küsimusi teisest kuni kaheteistkümnendani, puudutab reprodutseerimisõigusest tehtavate erandite – mis on sätestatud direktiivi artikli 5 lõikes 1, mille kohaselt on ajutise reprodutseerimise toimingud teatavatel tingimustel lubatavad – tõlgendamist. Kolmas valdkond, mida käsitletakse kolmeteistkümnendas eelotsuse küsimuses, on seotud direktiivi artikli 5 lõike 5 tõlgendamisega, mille kohaselt võib reprodutseerimisõiguse puhul ette nähtud erandeid ja piiranguid kohaldada vaid teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu objekti tavapärase kasutusega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.

51.      Käesolevas ettepanekus selgitan esmalt lühidalt ajaleheartiklite väljavõtete koostamise protsessi olulisi aspekte ja kolme temaatilise valdkonna uurimise raames vastan seejärel eelotsuse küsimustele.

B.      Infopaqi poolt ajaleheartiklite väljavõtete koostamiseks kasutatud protsessi olulised aspektid

52.      Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlust selle üle, et Infopaqi poolt ajaleheartiklite väljavõtete koostamiseks kasutatud protsessi puhul (nn andmehõive protsess) on tõepoolest tegemist kahe reprodutseerimise toiminguga, milleks on – esiteks – pildifaili loomine ajaleheartiklite skaneerimise teel ja – teiseks – pildifaili teisendamine tekstifailiks. Menetlusosalised ei ole aga ühel meelel küsimuses, kas reprodutseerimiseks saab pidada ka – kolmandaks – otsingusõna ja sellele eelneva ja järgneva viie sõna salvestamist ja – neljandaks – 11 sõna printimist.

53.      Seetõttu analüüsin järgnevalt küsimust, kas otsingusõna ja sellele eelneva ja järgneva viie sõna salvestamine ning nende 11 sõna printimine on reprodutseerimise toimingud direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses.

C.      Direktiivi 2001/29 artikli 2 tõlgendamine (esimene eelotsuse küsimus)

54.      Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamine ja hilisem printimine, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, on reprodutseerimine direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses.

55.      Direktiivi 2001/29 artikkel 2 sätestab, et liikmesriigid näevad ette, et ainuõigus „lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult” on autoritel nende teoste suhtes. Sellest sõnastusest tuleneb, et autoriõigusega kaitstud teose reprodutseerimine ei ole lubatud autori nõusolekuta olenemata sellest, kas tegemist on täieliku või osalise reprodutseerimisega. Ent direktiivi 2001/29 artikkel 2 ei määratle ei mõistet „reprodutseerimine” ega määra kindlaks tingimusi, mille puhul on tegemist „osalise reprodutseerimisega”, nii et esimesele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt määratleda mõlemad mõisted.

56.      Mõistete „reprodutseerimine” ja „osaline reprodutseerimine” määratlemisel tuleb silmas pidada, et ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt on vajalik, et ühenduse õiguse sätteid, näiteks direktiivi 2001/29 sätteid, mis oma sisu ja reguleerimisala määratlemisel ei viita sõnaselgelt liikmesriigi õigusele, tõlgendataks kogu ühenduses iseseisvalt ja ühetaoliselt.(17) Seda nõuet silmas pidades saab mõistet „reprodutseerimine” minu arvates määratleda kui autoriõigusega kaitstud teose salvestamist teatavale andmekandjale.(18) Järelikult saab mõistet „osaline reprodutseerimine” määratleda kui autoriõigusega kaitstud teose osa või osade salvestamist andmekandjale.

57.      Direktiivi 2001/29 artikli 2 sõnastusest tuleneb, et mõistet „reprodutseerimine” tuleb tõlgendada laialt, kuna see hõlmab nii „otsest või kaudset” kui ka „ajutist või alalist” reprodutseerimist „mis tahes viisil või vormis” ja „osaliselt või täielikult”. Laia tõlgendamise vajadus tuleneb ka direktiivi põhjendusest 21, mis on sõnastatud järgmiselt: „Käesoleva direktiiviga tuleks määratleda reprodutseerimisõigusega hõlmatud tegevuse ulatus seoses eri kasusaajatega. [...] Õiguskindluse tagamiseks siseturul on tarvis nimetatud tegevuse üldist määratlust.” Reprodutseerimise mõiste lai tõlgendus on hädavajalik ka direktiiviga 2001/29 taotletava autoriõiguse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks.(19) Mõiste „reprodutseerimine” laiast tõlgendusest saab tuletada argumendi mõiste „osaline reprodutseerimine” samuti laia tõlgendamise kasuks: mõiste „reprodutseerimine” laia tõlgendamise korral tuleb seda laia tõlgendust a maiori ad minus kohaldada imperatiivselt reprodutseerimise kõikidele vormidele, sealhulgas osalisele reprodutseerimisele, sest vaid nii saab autoriõiguse valdkonnas tagada kõrgetasemelise kaitse.

58.      Teiselt poolt ei tohi mõiste „osaline reprodutseerimine” lai tõlgendus tuua kaasa absurdset ja liialdatult tehnilist tõlgendust, mille kohaselt kuulub selle kohaldamisalasse mis tahes reprodutseerimine, olgu tegemist autoriõigusega kaitstud teose kui tahes väikese ja ebaolulise osaga. Minu arvates tuleb selle mõiste tõlgendamisel arvestada tehniliselt põhistatud tõlgendust ja teistsugust tõlgendust, mille kohaselt peab ka osalisel reproduktsioonil olema sisu, tuvastatavus ja autoriõigusega kaitstud teose osana ka teatav intellektuaalne väärtus, mis teeb autorikaitse vajalikuks, ning leida nende kahe tõlgenduse vaheline kesktee. Olen seisukohal, et vastus küsimusele, kas konkreetsel juhul on tegemist osalise reprodutseerimisega, peab tuginema kahel elemendil. Kõigepealt tuleb tuvastada, kas osaline reproduktsioon on tõepoolest identne autoriõigusega kaitstud originaalteosega (identifitseerimiselement). Kohaldatuna ajaleheartiklite osalisele reprodutseerimisele tähendab see, et tuleb tuvastada, kas reproduktsioonis sisalduvad sõnad on ajaleheartikli sõnadega identsed, ja nimelt arvestades ka nende järjekorda. Lisaks selle tuleb hinnata, kas osalise reproduktsiooni alusel saab tuvastada autoriõigusega kaitstud teose sisu, teisisõnu: kas on võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha, et tegemist on autoriõigusega kaitstud konkreetse teose osalise reprodutseerimisega (tuvastamiselement). Ajaleheartiklite osalise reprodutseerimise puhul tähendab see seda, et täie kindlusega peab olema võimalik tuvastada, et teatav väljavõte pärineb ühemõtteliselt kindlaksmääratavast ajaleheartiklist.(20) Osalist reprodutseerimist ei määratleta seega üksnes kvantitatiivselt(21), seega mitte de minimis kriteeriumi alusel, mis tugineb sellele, et on vaja täpselt kindlaks määrata, mitmendikku teosest tuleb reprodutseerida, et oleks tegemist osalise reproduktsiooniga või – kohaldatuna käesolevale kohtuasjale – mitu teatava autoriõigusega kaitstud teose sõna peab osalise reproduktsiooni puhul olemas olema.(22) See, kas tegemist on osalise reprodutseerimisega, tuleb kindlaks määrata igal konkreetsel juhul eraldi.

59.      Tuginedes punktis 58 välja töötatud kriteeriumidele, saab käesolevas kohtuasjas teha minu arvates järelduse, et ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamine ja hilisem printimine, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, on osaline reprodutseerimine direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses. Olemas on nii identifitseerimis- kui ka tuvastamiselement.

60.      Esiteks on käesolevas kohtuasjas 11 väljavõttes prinditud sõna identsed ajaleheartikli sõnadega, seda ka nende järjekorda arvestades. Minu hinnangul on 11 sõnast koosnev jada kõnealuses väljavõttes pealegi piisavalt pikk, et tuvastada, kas väljavõtte sõnade jada vastab teatava ajaleheartikli sõnade jadale. Lõpuks on käesolevas kohtuasjas otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast koosnev väljavõte ette nähtud just selleks, et hõlbustada lugejal otsingusõna leidmist artiklist.(23)

61.      Teiseks tuleb käesolevas kohtuasjas arvestada, et Infopaq prindib iga artikli puhul otsingusõna ja sellele eelnevad ja järgnevad viis sõna otsingusõna iga korduse puhul artiklis. Nagu DDF tabavalt märgib(24), võib see viia selleni, et suurt osa ajaleheartiklist reprodutseeritakse, mida võib kahtlemata käsitada artikli osalise reprodutseerimisena direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses.

62.      Tuginedes eespool esitatud kaalutlustele, tuleb esimesele eelotsuse küsimusele minu hinnangul vastata nii, et ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamist ja hilisemat printimist, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, võib käsitada reprodutseerimisena direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses.

D.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tõlgendamine (teine kuni kaheteistkümnes eelotsuse küsimus)

63.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu mitu eelotsuse küsimust (teine kuni kaheteistkümnes küsimus) puudutavad direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tõlgendamist; seetõttu on asjakohane uurida neid koos. Nende eelotsuse küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas protsessi, mida Infopaq kasutab ajaleheartiklite töötlemiseks, tohib kasutada ilma autoriõiguste omajate loata, kuna see kuulub direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erandi alla, mille kohaselt ei laiene reprodutseerimisõigus teatavatel tingimustel ajutise reprodutseerimise toimingutele.

64.      Järgnevalt teen kõigepealt kindlaks direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 sisu ja eesmärgi ning seejärel käsitlen üksikasjalikumalt nimetatud sätte tingimusi ja iga tingimuse raames analüüsin selle tingimusega seotud küsimust.

1.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 sisu ja eesmärk

65.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 1 näeb teatavate ajutise reprodutseerimise toimingute puhul ette erandi reprodutseerimisõigusest. Artikli 5 lõikest 1 nähtub, et reprodutseerimisõiguse alla ei kuulu need reprodutseerimise toimingud, mis vastavad järgmistele tingimustele:

–        artikli 5 lõike 1 kohaldamiseks peavad reprodutseerimise toimingud olema ajutised;

–        nimetatud ajutise reprodutseerimise toimingud peavad vastama neljale lisatingimusele: esiteks peavad need olema siirdamiseks vajalikud või toimuma juhuslikult, teiseks peavad need olema tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa, kolmandaks peab olema nende ainus eesmärk teha võimalikuks teose või muu objekti edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või seaduspärane kasutamine ja neljandaks peab neil toimingutel puuduma iseseisev majanduslik tähtsus.

66.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sisalduv erand lisati selleks, et reprodutseerimisõiguse laiast kohaldamisalast välistada teatavad reprodutseerimise toimingud, mis on tehnilise protsessi lahutamatu osa ja mille ainus eesmärk on teha võimalikuks teatava teose kasutamine muus vormis.(25) Direktiivi 2001/29 põhjenduses 33 on toimingute seas, mis ei kuulu reprodutseerimisõiguse alla, loetletud need toimingud, tänu millele on võimalik „edastamine [...] võrgus”, samuti need, mis „võimaldavad vahemällu salvestada; kaasa arvatud toimingud, mis võimaldavad edastussüsteemidel tõhusalt toimida.”(26) Kõnealused reprodutseerimise toimingud on selle põhjenduse kohaselt lubatud „tingimusel, et vahendaja ei muuda infot ega takista tööstuses laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia õiguspärast kasutamist andmete saamiseks info kasutamise kohta.” Kui need toimingud kuuluksid endistviisi reprodutseerimisõiguse laia määratluse alla, oleks see uusi tehnoloogiaid silmas pidades toonud kaasa kohustuse hankida kui tahes põgusa ja tehniliselt vajaliku reprodutseerimise jaoks autoriõiguse omaja luba.(27) Selle tagajärjel tulnuks näiteks igaks vahemällu salvestamise(28) toiminguks, millega luuakse digitaalsete andmete ajutised koopiad ja tehakse võimalikuks Interneti ja infotehnoloogiate tavapärane kasutamine, hankida autoriõiguse omaja luba.(29) Tuginedes eespool toodud kaalutlustele, olen seisukohal, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erand ei ole kohaldatav mitte ainult Internetis toimuvatele reprodutseerimise toimingutele, vaid kõikidele reprodutseerimise toimingutele, mis vastavad nimetatud artiklis kindlaksmääratud üldistele tingimustele.(30)

67.      Lisaks tahan viidata sellele, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikele 1 tugineva analüüsi puhul tuleb rangelt eristada ühelt poolt ajutise reprodutseerimise toiminguid, mille osas tuleb uurida, kas need vastavad nimetatud artikli tingimustele, ja teiselt poolt teatava teose selliseid kasutamisvorme, mille reprodutseerimise toimingud on võimalikuks teinud. Näiteks vahemällu salvestamise toimingud võimaldavad Interneti kasutajal lugeda veebisaite ja saada teavet nende sisu kohta. Ajutine salvestamine arvuti RAM-mällu(31) võimaldab kasutajal luua heli- või videosalvestise koopia. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikele 1 tugineva analüüsi puhul tuleb alati teha vahet ajutise reprodutseerimise toimingutel ja teatava teose lõplikul kasutamisvormil, mille on teinud võimalikuks ajutise reprodutseerimise toimingud. See vahetegemine on oluline eeskätt artikli 5 lõike 1 kolmanda tingimuse käsitlemisel, mille kohaselt peavad ajutise reprodutseerimise toimingud tegema võimalikuks seaduspärase kasutamise.(32)

2.      Artikli 5 lõike 1 kohaldamise tingimus: ajutise reprodutseerimise toimingud

68.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et kõnealuses artiklis sätestatud erandi alla kuuluvad üksnes ajutise reprodutseerimise toimingud. Asjaolu, et teatav toiming kujutab endast ajutist reprodutseerimist, on eeltingimus erandi kohaldamiseks ja selle edasiseks uurimiseks, kas reprodutseerimise toiming vastab ka nimetatud artikli muudele tingimustele. Enne kui saab asuda kontrollima, kas Infopaqi poolt ajaleheartiklite töötlemiseks kasutatud protsess vastab nimetatud artikli tingimustele, on seega vaja tuvastada, milliseid nendest reprodutseerimise toimingutest, millest kõnealune protsess koosneb, saab määratleda ajutise reprodutseerimise toimingutena.

69.      Protsessis, mida Infopaq kasutas ajaleheartiklite töötlemiseks, saab identifitseerida erinevaid reprodutseerimise toiminguid. Ühelt poolt on tegemist ajaleheartiklite skaneerimisega, mille tagajärjel luuakse pildifail, mis seejärel muundatakse tekstifailiks; asjaoludest ilmneb, et pärast muundamist tekstifailiks pildifail kustutatakse, viimane aga kustutatakse omakorda kohe pärast ajaleheartikli väljavõtte valmimist. Teiselt poolt on tegemist sellisel viisil töödeldud ajaleheartikli otsingusõnade ja neile eelneva ja järgneva viie sõna salvestamise ja printimisega.

70.      Salvestamine ja pildifaili teisendamine tekstifailiks kujutavad endast seega vaid ettevalmistavaid toiminguid ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamiseks ja printimiseks, mis koosneb 11 sõnast. Mõlemad failid kustutatakse, esimene väljavõtete koostamise protsessi ajal ja teine vahetult pärast väljavõtte valmimist. Minu arvates võib seega skaneerimist ja pildifaili teisendamist tekstifailiks määratleda ajutise reprodutseerimise toimingutena.

71.      Eelotsusetaotluses ei ole piisavalt pidepunkte vastamaks küsimusele, kas ajaleheartikli 11‑sõnalise väljavõtte salvestamist võib käsitada ajutise reprodutseerimise toiminguna. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib eelotsusetaotluses vaid, et koos otsingusõnaga salvestatakse sellele eelnevad ja järgnevad viis sõna,(33) kuid ei täpsusta, kui kauaks jäävad need sõnad arvuti mällu. Selle faktiküsimuse peab selgeks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.

72.      Sõltumata siiski sellest, kuidas tuleb 11‑sõnalise väljavõtte salvestamist hinnata, ei saa minu arvates nimetatud väljavõtte printimist käsitada ajutise reprodutseerimise toiminguna. Print paberkandjal on pigem alaline reproduktsioon.(34) Seejuures ei eelda alaline reproduktsioon ajaliselt lõpmatut säilimist, kuna ka sellist reproduktsiooni saab hävitada, kuid see tähendab, et kasutaja saab hävitamise aja ise kindlaks määrata. Seoses väljavõtte printimisega tahan ka esile tuua, et see ei ole toiming, mis – nagu direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erandi alla kuuluvad toimingud – teeb vaid võimalikuks autoriõigusega kaitstud teose kasutamise muus vormis. Ajaleheartikli väljavõtte printimine kujutab endast lõplikku reprodutseerimist Infopaqi poolt väljavõtete koostamiseks kasutatud protsessis, seega on käesoleva kohtuasja hindamiseks oluline, kas kõnealune lõplik reprodutseerimine on autoriõigusega kaitstud teose seaduspärane kasutamine,(35) mille on teinud võimalikuks protsessis sooritatud ajutise reprodutseerimise toimingud.

73.      Järgnevalt uurin, kas skaneerimine, pildifaili teisendamine tekstifailiks ja 11‑sõnalise väljavõtte salvestamine, mis teevad võimalikuks 11‑sõnalise väljavõtte printimise, vastavad artikli 5 lõike 1 tingimustele.

3.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 nelja tingimuse uurimine

a)      Esimene tingimus: siirdamiseks vajalikud toimingud (teine kuni viies eelotsuse küsimus)

74.      Artikli 5 lõike 1 esimese tingimuse kohaselt peab ajutise reprodutseerimise toiming olema siirdamiseks vajalik või toimuma juhuslikult. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused puudutavad vaid võimalust, et reprodutseerimise toimingute puhul on käesolevas kohtuasjas tegemist siirdamiseks vajalike toimingutega, piirdun selle tingimuse tõlgendamisega ega uuri, kas tegemist võib olla juhuslike toimingutega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused teisest kuni viiendani käsitlevad siirdamiseks vajaliku reprodutseerimise toimingu mõiste tõlgendamist.

75.      Teise eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kontekst, milles ajutise reprodutseerimise toimingud tehakse, on oluline selle küsimuse seisukohast, kas neid võib pidada siirdamiseks vajalikeks direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, ilma et oleks eelotsusetaotluses siiski täpsustanud, millist konteksti kõnealune eelotsuse küsimus puudutab. Ei ilmne, kas eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seejuures silmas reprodutseerimise teostamise viisi (skanneri ja tähemärkide optilise tuvastamise süsteemide ja hilisema salvestamise abil), reprodutseerimise toimumise aega või hoopiski teisi asjaolusid. Kuna on ebaselge, milliseid asjaolusid eelotsusetaotluse esitanud kohus silmas peab, mistõttu ei ole üldkehtiva jaatava või eitava vastuse andmine võimalik, tuleb küsimus minu arvates ümber sõnastada.

76.      Teist eelotsuse küsimust tuleb seega mõista nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, millised asjaolud viivad selleni, et teatavaid ajutise reprodutseerimise toiminguid tuleb pidada siirdamiseks vajalikeks direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

77.      Kolmanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ajutise reprodutseerimise toimingut tuleb käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui see seisneb pildifaili alusel tekstifaili loomises või tekstifaili alusel sõnade jadade otsimises. Ka kolmas eelotsuse küsimus tuleb osaliselt ümber sõnastada, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib ka, kas reprodutseerimise toiming on siirdamiseks vajalik, kui seda tehakse, „otsides tekstifaili põhjal sõnade jadasid”. Kuna sõnade jada pelk otsing ei ole reprodutseerimine, tuleb kolmandat eelotsuse küsimust mõista nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas ajutise reprodutseerimise toimingut saab pidada siirdamiseks vajalikuks, kui reprodutseerimine toimub näiteks pildifaili alusel tekstifaili loomise ajal.

78.      Neljanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ajutise reprodutseerimise toimingut(36) võib käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, salvestatakse.

79.      Viienda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ajutise reprodutseerimise toimingut võib käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, prinditakse.

80.      Nendele eelotsuse küsimustele vastamiseks tuleb esmalt selgitada, millal on ajutine reprodutseerimise toiming siirdamiseks vajalik.

81.      Minu arvates on reprodutseerimise toiming siirdamiseks vajalik siis, kui reproduktsioon on olemas vaid väga lühikest aega.(37) Kerkib küsimus, mille poolest erineb siirdamiseks vajalik reprodutseerimise toiming ajutisest reprodutseerimise toimingust. Minu hinnangul seisneb erinevus asjaolus, et siirdamiseks vajalik reprodutseerimise toiming kestab vaid väga lühikest aega, samal ajal kui ajutine reprodutseerimise toiming võib kesta ka pikemat aega.(38) Siirdamiseks vajalikud reprodutseerimise toimingud on seega sellised ajutised reprodutseerimise toimingud, mis kestavad eriti lühikest aega, on vaid hetkelised ja kaovad vahetult pärast teostamist.(39) Ka ajutise reprodutseerimise toimingu kestus on küll piiratud, kuid siirdamiseks vajaliku reprodutseerimise toiminguga võrreldes võib see olla pikem.(40) Kahtlemata on väga raske, kui mitte võimatu, eelnevalt täpselt kindlaks määrata, kui kaua peab reproduktsioon säilima, et seda saaks pidada siirdamiseks vajalikuks, seega tuleb seda hinnata igal üksikul juhul eraldi, arvestades konkreetse juhu kõiki asjaolusid.

82.      Teisele eelotsuse küsimusele tuleb minu arvates vastata nii, et oluline asjaolu, mille olemasolu korral võib teatud ajutise reprodutseerimise toiminguid käsitada siirdamiseks vajalikena direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, on reproduktsiooni ajaliselt väga lühike olemasolu, kuid uurimisel tuleb siiski arvesse võtta konkreetse juhu kõiki asjaolusid.

83.      Käesolevas kohtuasjas kustutatakse pärast ajaleheartikli väljavõtte koostamist nii ajaleheartiklite skaneerimise teel loodud pildifailid kui ka pildifailide töötlemise teel tekkinud tekstifailid. Kirjalikes märkustes märgib Infopaq, et need failid säilivad kuni 30 sekundit. Arvestades seda, et kõnealuste failide säilimise kestus on erakordselt lühike ja et failid otsekohe kustutatakse, võib minu arvates olla käesolevas kohtuasjas tegemist siirdamiseks vajalike reprodutseerimise toimingutega.

84.      Seetõttu tuleb kolmandale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et kui ajutise reprodutseerimise toiming seisneb selles, et pildifaili alusel luuakse tekstifail ja kui nii tekstifailid kui ka pildifailid seejärel otsekohe kustutatakse, võib kõnealust reprodutseerimise toimingut käesoleva kohtuasja asjaoludel käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

85.      Mis puudutab ajaleheartikli väljavõtte salvestamist, siis tõin juba käesoleva ettepaneku punktis 71 esile, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei täpsusta eelotsusetaotluses, kui pikaks ajaks 11‑sõnaline väljavõte salvestatakse.

86.      Seetõttu tuleks neljandale eelotsuse küsimusele vastata nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab teisele eelotsuse küsimusele vastamise raames välja töötatud kriteeriumidele tuginedes tuvastama, kas reprodutseerimise toimingut võib pidada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses siirdamiseks vajalikuks, kui reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, salvestatakse.

87.      Seoses ajaleheartikli väljavõtte printimisega selgitasin juba käesoleva ettepaneku punktis 72, et printimise puhul ei ole tegemist ajutise reprodutseerimise toiminguga; a fortiori ei saa see olla siirdamiseks vajalik reprodutseerimise toiming.

88.      Järelikult tuleb viiendale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et reprodutseerimise toimingut ei saa käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui käesolevas kohtuasjas esinevatel asjaoludel prinditakse reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest.

b)      Teine tingimus: tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa (kuues, seitsmes ja kaheksas eelotsuse küsimus)

89.      Teine tingimus, millele ajutise reprodutseerimise toiming peab artikli 5 lõike 1 kohaselt vastama, on asjaolu, et see peab olema tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa. Selle tingimuse tõlgendamist puudutavad kuues ja seitsmes eelotsuse küsimus seoses skaneerimise ja pildifailide teisendamisega tekstifailideks ning kaheksas eelotsuse küsimus seoses ajaleheartiklite väljavõtete printimisega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei küsi sõnaselgelt, kas ka ajaleheartikli väljavõtte salvestamine on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa.

90.      Kuuenda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas selleks, et ajutise reprodutseerimise toimingut võiks käsitada „tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana” direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, tuleb silmas pidada tehnilise protsessi staadiumi, milles ajutine reprodutseerimine toimus.

91.      Seitsmenda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ajutise reprodutseerimise toiming saab olla „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa” direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui see seisneb tervete ajaleheartiklite manuaalses skaneerimises, misläbi artiklid kui trükitud andmed teisendatakse digitaalseteks andmeteks.

92.      Kaheksanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ajutise reprodutseerimise toiming saab olla „tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa” direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui see seisneb reproduktsiooni sellise osa printimises, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest.

93.      Kuuendale ja seitsmendale eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt uurida, millal on teatav reprodutseerimise toiming tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa.(41) Tuleb kindlaks määrata, kui piiravalt on vaja täidetavat tingimust tõlgendada, selleks et ajutise reprodutseerimise toimingut saaks pidada tehnilise protsessi lahutamatuks ja oluliseks osaks. Õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et selle tingimuse tõlgendamise puhul tuleb keskse küsimusena välja selgitada, kas reprodutseerimise toiming on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa vaid siis, kui see on selle protsessi hädavajalik element, ilma milleta ei saaks protsess toimuda, või kuulub määratluse alla ka toiming, mis ei ole kõnealuse protsessi hädavajalik element.(42)

94.      Jagan õiguskirjanduses(43) valitsevat arvamust, et reprodutseerimise toiming ei ole teatava tehnilise protsessi puhul, mille lahutamatu ja oluline osa see olema peab, hädavajalik element. See tuleneb juba direktiivi 2001/29 ettepaneku põhjendusest, milles komisjon märgib, et artikli 5 lõike 1 eesmärk on välistada „tehnika poolt ette kirjutatud” ajutise reprodutseerimise toimingud.(44) Sellest saab ka teha järelduse, et ei ole oluline, millises tehnilise protsessi staadiumis ajutine reprodutseerimine toimub.

95.      Järelikult tuleb kuuendale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et selleks et ajutise reprodutseerimise toimingut võiks käsitada tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, ei ole oluline, millises tehnilise protsessi staadiumis ajutine reprodutseerimine toimub.

96.      Seitsmendale eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb välja selgitada, milles seisneb tehniline protsess ajaleheartiklite töötlemise protsessi raames – kas üksnes skaneerimises ja pildifaili teisendamises tekstifailiks või tuleb arvesse võtta ajaleheartiklite töötlemise protsessi tervikuna.

97.      Minu arvates hõlmab tehniline protsess käesolevas kohtuasjas ajaleheartiklite töötlemise protsessi tervikuna. Kõnealuse protsessi moodustavad skaneerimine ja pildifailide teisendamine tekstifailideks ning otsingusõna ja sellele eelneva ja järgneva viie sõna salvestamine ja printimine. Kõik nimetatud elemendid on ühe ja sama tehnilise protsessi osad. Sellest seisukohast lähtudes on kahtlemata nii artiklite skaneerimine kui ka pildifailide teisendamine tekstifailideks tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa.

98.      Seetõttu tuleks seitsmendale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas on ajutise reprodutseerimise toimingud tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui need hõlmavad tervete ajaleheartiklite manuaalset skaneerimist, misläbi artiklid kui trükitud andmed teisendatakse digitaalseteks andmeteks.

99.      Kaheksandale eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb selgitada, kas sellise reproduktsiooni printimine, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, saab olla tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses. Nagu selgitasin juba käesoleva ettepaneku punktis 97, tuleb ka ajaleheartikli väljavõtte printimist pidada põhimõtteliselt tehnilise protsessi lahutamatuks ja oluliseks osaks. Siiski tuleb silmas pidada, et printimine ei ole ajutise reprodutseerimise toiming, mistõttu see ei vasta ühele direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 kohaldamise tingimusele.

100. Seetõttu tuleb kaheksandale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas ei ole väljavõtte printimine ajutise reprodutseerimise toiming, mistõttu see ei kuulu direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 kohaldamisalasse ning seega ei ole asjakohane selgitada, kas kõnealune reprodutseerimise toiming on või ei ole tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa.

c)      Kolmas tingimus: toimingud, mille ainus eesmärk on teha võimalikuks seaduspärane kasutamine (üheksas ja kümnes eelotsuse küsimus)

101. Artikli 5 lõike 1 kolmanda tingimuse kohaselt on ajutise reprodutseerimise ainus eesmärk teha võimalikuks teose edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või selle seaduspärane kasutamine. Kuna käesolevas kohtuasjas ei ole ilmselgelt tegemist võrgu kaudu edastamisega ja ka eelotsuse küsimused käsitlevad üksnes teose seaduspärast kasutamist, piirdun oma analüüsis teose seaduspärase kasutamise tingimuse uurimisega. Seaduspärase kasutamise tingimuse tõlgendamist puudutavad üheksas ja kümnes eelotsuse küsimus.

i)      Üldmärkused teose seaduspärase kasutamisega seotud tingimuse kohta (üheksas eelotsuse küsimus)

102. Üheksanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas teose seaduspärane kasutamine direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses hõlmab teose kasutamist mis tahes vormis, mis ei vaja autoriõiguse omaja nõusolekut.

103. Üheksandale eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb selgitada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikest 1 tuleneva teose seaduspärase kasutamise tingimuse tähtsust.

104. Direktiivi 2001/29 põhjendusest 33 ilmneb, et teose kasutamist tuleb pidada seaduspäraseks,(45) „kui selleks on loa andnud õiguste valdaja või kui seadused seda ei piira”. Sellele põhjendusele tuginedes saab tuvastada, et on olemas kolme liiki seaduspärast kasutamist. Esiteks on teose kasutamine seaduspärane, kui see toimub viisil, mis ei nõua autoriõiguse omaja nõusolekut, näiteks ajaleheartiklite lugemise vormis. Kui aga tegemist on teose kasutamisega reprodutseerimise vormis – nagu käesolevas kohtuasjas – või mis tahes muus vormis, mis põhimõtteliselt nõuab autoriõiguse omaja nõusolekut,(46) on kasutamine teiseks seaduspärane siis, kui autoriõiguse omaja on andnud kasutamiseks sõnaselge nõusoleku või kui kasutamine on kolmandaks direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3(47) sätestatud erandite ja piirangute alusel sõnaselgelt lubatud, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kõnealuse erandi või piirangu üle võtnud ja kasutamine kuulub direktiivi artikli 5 lõike 5 kohaldamisalasse.

105. Järelikult tuleb üheksandale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et teose seaduspärane kasutamine direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses hõlmab teose kasutamist mis tahes vormis, mis ei nõua autoriõiguse omaja nõusolekut või milleks on autoriõiguse omaja andnud sõnaselge nõusoleku; teose kasutamise korral reprodutseerimise vormis ei ole autoriõiguse omaja nõusolek nõutav, kui reprodutseerimine on lubatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite ja piirangute alusel, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kõnealuse erandi või piirangu üle võtnud siseriiklikku õigusse ja reprodutseerimine kuulub direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 kohaldamisalasse.

ii)    Seaduspärane kasutamine käesolevas kohtuasjas (kümnes eelotsuse küsimus)

106. Kümnenda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas teose seaduspärane kasutamine direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses hõlmab olukorda, kus ettevõtja skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab ja võib-olla ka prindib reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, eesmärgiga kasutada neid väljavõtteid kokkuvõtete kirjutamiseks, kuigi autoriõiguste omaja ei ole sellisteks toiminguteks nõusolekut andnud. Minu hinnangul tuleb see küsimus sõnastada teisiti;(48) järgnevalt selgitan üksikasjalikult kõnealuse küsimuse ümbersõnastamise põhjusi.

–       Kümnenda eelotsuse küsimuse ümbersõnastamine

107. Kümnes eelotsuse küsimus on sõnastatud nii, et seaduspärase kasutamise tingimus viitab kõikidele reprodutseerimise toimingutele, mida Infopaq ajaleheartiklite töötlemise protsessis teostab. Selline sõnastus tuleneb direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 väärast tõlgendamisest. Teose seaduspärast kasutamist puudutavat tingimust ei saa tõlgendada nii, et ajutise reprodutseerimise toimingu enda puhul peab olema tegemist teose seaduspärase kasutamisega, pigem peavad ajutise reprodutseerimise toimingud tegema võimalikuks teose kasutamise muul viisil või muus vormis, mis peab olema seaduspärane. Võtame näiteks järgmise juhu: kui õppetöö näitlikustamise eesmärgil valmistatakse haridusasutuses teatava autoriõigusega kaitstud teose koopia – seega reproduktsioon – näiteks selleks, et klassis taasesitada videosalvestist, ja selle reprodutseerimise toimingu käigus salvestatakse arvuti RAM-mällu ajutiselt kõnealuse videosalvestise koopia, teeb kõnealune ajutine koopia, mis jääb RAM-mällu, võimalikuks reprodutseerimise õppetöö näitlikustamise eesmärgil, mis on direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkti a kohaselt seaduspärane.(49) RAM‑mällu jääv ajutine koopia ise on seaduspärane ainult siis, kui see vastab ka kõikidele teistele direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele, seega kui see on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa ja kui sellel puudub iseseisev majanduslik tähtsus. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sisalduva teose seaduspärase kasutamise tingimuse tõlgendamine selliselt, et see on samatähenduslik ajutise reprodutseerimise toimingu õiguspärase kasutamisega, tähendaks seda, et ajutise reprodutseerimise toimingu seaduspärasuse seisukohalt ei oleks enam oluline, kas kõnealuse artikli teised tingimused on täidetud, mis muudaks direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 sisutuks.

108. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikele 1 tugineva kontrollimise puhul tuleb seega selgelt eristada ajutise reprodutseerimise toiminguid, mis peavad täitma kõnealuse artikli kõiki tingimusi, ja lõplikke reprodutseerimise toiminguid või teose kasutamist muus vormis, mille teevad võimalikuks ajutised reprodutseerimise toimingud ja mille puhul peab tegemist olema teose seaduspärase kasutamisega. Käesolevas kohtuasjas seisneb teose, st ajaleheartiklite kasutamine ajaleheartiklite selliste väljavõtete printimises, mis koosnevad 11 sõnast.

109. Eelotsusetaotluses ei selgitata ühemõtteliselt, kas kõnealuseid ajaleheartiklite väljavõtteid kasutatakse ettevõttesiseselt ajaleheartiklite kokkuvõtete kirjutamiseks või ainult abivahenditena ajaleheartiklite valikuks, millest tehakse seejärel kokkuvõtted. Sama vähe pidepunkte sisaldab eelotsusetaotlus kokkuvõtete töötlemise viisi kohta ja võimaluse kohta, et kokkuvõtetes viidatakse sõna-sõnalt 11‑sõnalistele teksti väljavõtetele. Pidades silmas asjaolude ebaselget kirjeldust, ei ole ka välistatud, et Infopaqi klientidele saadetakse 11‑sõnalisi teksti väljavõtteid, mis võimaldavad klientidel konteksti alusel järeldada, milline ajaleheartikkel on nende eesmärkide seisukohalt huvipakkuv. Igal juhul kasutab Infopaq 11‑sõnalisi teksti väljavõtteid äritegevuse valdkonnas, milleks on ajaleheartiklite kokkuvõtete koostamine.

110. Olenemata eespool toodud kaalutlustest, ei saa käesolevas kohtuasjas minu arvates lähtuda sellest, et Infopaqi poolt klientidele saadetavate kokkuvõtete kirjutamine on teose kasutamine ja direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sisalduva seaduspärase kasutamise eeldus on täidetud seetõttu, et kokkuvõtete kirjutamine on Taani õiguse kohaselt lubatud. Käesolevat kohtuasja ei ole võimalik mõista nii, et protsess, mida Infopaq kasutab ajaleheartiklite tekstist väljavõtete koostamiseks, teeb kokkuvõtete kirjutamise võimalikuks. Peab paika, et kõnealune protsess kokkuvõtete kirjutamist tõenäoliselt tunduvalt lihtsustab, kuid ei saa väita, et see teeb kõnealuse tegevuse võimalikuks. Infopaq saaks ajaleheartiklite kokkuvõtteid koostada ka nii, et ei kasuta eelnevalt koostatud 11‑sõnalisi teksti väljavõtteid. Pealegi ei järgne kokkuvõtete kirjutamine tingimata 11‑sõnalise teksti väljavõtte koostamise protsessile, nii et kokkuvõtete kirjutamist ei saa pidada lõppstaadiumiks teksti väljavõtete koostamise protsessis, mis tehakse seeläbi võimalikuks.

111. Kümnendat eelotsuse küsimust tuleb seetõttu mõista nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sellega sisuliselt teada, kas olukord, kus ettevõtja skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, eesmärgiga kasutada neid väljavõtteid kokkuvõtete kirjutamiseks, teeb käesoleva kohtuasja asjaoludel võimalikuks teose seaduspärase kasutamise direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, st printimise ja kasutamise selle ettevõtja poolt ajaleheartiklite kokkuvõtete kirjutamise eesmärgil, kuigi autoriõiguste omaja ei ole sellisteks toiminguteks nõusolekut andnud.

–       Kümnenda eelotsuse küsimuse kontrollimine ja sellele vastamine

112. Enne kui asun uurima seda eelotsuse küsimust, tuleb selgitada, et ajaleheartiklite kasutamine osaliste reproduktsioonide, st 11‑sõnaliste teksti väljavõtete kujul, on seaduspärane kahel juhul: kui autoriõiguse omaja on andnud selleks sõnaselge nõusoleku või kui osaline reprodutseerimine kuulub ühe direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandi või piirangu alla, Taani on need oma siseriiklikku õigusse üle võtnud ja reprodutseerimine vastab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele.

113. Käesolevas kohtuasjas tuleneb asjaolude kirjeldusest ühemõtteliselt, et autoriõiguste omaja ei ole ajaleheartiklite väljavõtete koostamiseks nõusolekut andnud, seega ei saa väljavõtete koostamine olla seaduspärane sellel alusel. Seetõttu uurin järgnevalt, kas ajaleheartiklite kasutamist kõnealuste artiklite väljavõtete reprodutseerimise vormis saab käesolevas kohtuasjas pidada seaduspäraseks, tuginedes ühele direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandile või piirangule. Küsimust, kas reprodutseerimise toiming vastab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 5 sätestatud tingimustele, käsitlen vastamisel kolmeteistkümnendale eelotsuse küsimusele, mis puudutab direktiivi artikli 5 lõike 5 tõlgendamist.

114. Seoses artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud reprodutseerimisõigust puudutavate erandite ja piirangutega tahan esile tuua kahte aspekti. Ühelt poolt on direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3 loetletud erandid ja piirangud vabatahtlikud ja liikmesriikidele on nende ülevõtmise osas jäetud otsustamisvabadus. See tuleneb direktiivi artikli 5 sissejuhatavast lausest, mille kohaselt liikmesriigid „võivad” ette näha erandeid või piiranguid.(50) Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esitanud eelotsusetaotluses teavet selle kohta, millised erandid ja piirangud on üle võetud Taani siseriiklikku õigusse, kirjeldan käesolevas ettepanekus üksnes seda, kuidas tuleks üksikuid erandeid ja piiranguid tõlgendada; erandite ja piirangute lõplik kontrollimine on siseriikliku kohtu ülesanne, kes peab välja selgitama, millised direktiivi artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandid ja piirangud on üle võetud Taani siseriiklikku õigusse, ning nende erandite ja piirangute alusel kontrollima, kas ajaleheartiklite osaline reprodutseerimine 11‑sõnaliste väljavõtete vormis saab olla ajaleheartiklite seaduspärane kasutamine.

115. Lisaks sellele tuleneb direktiivi 2001/29 põhjendusest 32,(51) et direktiivi artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite ja piirangute loetelu on ammendav ja seega ei saa liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses ette näha erandeid ja piiranguid, mis kalduvad direktiivis sätestatud eranditest ja piirangutest kõrvale. Järelikult ei saa Taani oma siseriiklikus õiguses sätestada, et ajaleheartiklite osaline reprodutseerimine artiklite väljavõtete vormis on lubatud, tingimusel et seda kasutatakse kokkuvõtete töötlemiseks, kui see ei ole direktiivi artikli 5 lõigetes 2 ja 3 reprodutseerimisõiguse puhul ette nähtud erandite ja piirangute alusel lubatud.

116. Ainus erand, mis võib esmapilgul olla käesoleva kohtuasja seisukohalt oluline, on artikli 5 lõike 3 punktis c sätestatud erand,(52) mis lubab reprodutseerimist ajakirjanduses, teisisõnu teoste kasutamist seoses ajakohastest sündmustest teatamisega.(53) Kõnealune artikkel näeb reprodutseerimisõiguse puhul ette kaks erandit. Esimene on lubatav järgmisel juhul: „reprodutseerimine ajakirjanduses, [...] üldsusele edastamine või kättesaadavaks tegemine ajakohaste majandus-, poliitika- või usuteemaliste trükitud artiklite kaudu, tingimusel et selline kasutusviis ei ole konkreetselt reserveeritud ning et märgitakse ka allikas, sh autori nimi […]”. Teine on seevastu lubatav järgmisel juhul: „teoste või muude objektide kasutamine seoses ajakohastest sündmustest teatamisega ulatuses, mis on informatiivsel eesmärgil vajalik, ning tingimusel, et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu”.

117. Minu arvates ei saa ükski direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punktis c sisalduv erand – isegi juhul, kui need on Taani siseriiklikku õigusse üle võetud – õigustada ajaleheartiklite osalist reprodutseerimist 11‑sõnaliste väljavõtete vormis.

118. Esimene artikli 5 lõike 3 punktis c sätestatud erand ei saa reprodutseerimist õigustada, kuna tegemist ei ole reprodutseerimisega ajakirjanduses, mis hõlmab traditsiooniliselt ajalehti ja ajakirju.(54) Lisaks sellele ei ole käesolevas kohtuasjas tegemist üldsusele edastamisega või kättesaadavaks tegemisega.(55) Üldsusele edastamine hõlmab pigem teose ühekordset või korduvat edastamist või vahendamist üldsusele kaabli või kaablita vahendite, kaasa arvatud raadio ja televisiooni kaudu.(56) Kättesaadavaks tegemine hõlmab seevastu igasugust tegevust, millega tehakse teos kättesaadavaks üldsusele, kes ei viibi paigas, kus objekt kättesaadavaks tehakse.(57) Isegi kui Infopaq saadaks oma klientidele ajaleheartiklite väljalõiked elektroonilise posti teel, ei oleks seejuures tegemist ei üldsusele edastamise(58) ega kättesaadavaks tegemisega(59).

119. Samamoodi ei saa ajaleheartiklite osalist reprodutseerimist ajaleheartiklite väljavõtete vormis õigustada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punktis c sätestatud teise erandi alusel, mis lubab ajakohastest sündmustest teatamist. Kõnealune erand lubab pigem teose kasutamist seoses ajakohastest sündmustest iseseisva teatamisega(60); järelikult saab teost kasutada mis tahes ajakohasest sündmusest teatamise raames. Kui pidada ajaleheartiklite piiramatut reprodutseerimist lubatavaks, tuginedes erandile, mis lubab ajakohastest sündmustest teatamist, oleks see vastuolus esimese artikli 5 lõike 3 punktis c sätestatud erandiga, mis viitab sõnaselgelt reprodutseerimisele ajakirjanduses, üldsusele edastamisele või kättesaadavaks tegemisele ajakohaste majandus-, poliitika- või usuteemaliste trükitud artiklite kaudu ja kujutab endast seega kõnealuses artiklis lex specialis’t (erinormi) teise samas artiklis sätestatud erandi suhtes.

120. Ajaleheartiklite osaline reprodutseerimine ei saa seega olla kõnealuste ajaleheartiklite seaduspärane kasutamine ühe direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandi ja piirangu alusel.

121. Seetõttu tuleb kümnendale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et olukord, kus ettevõtja skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, eesmärgiga kasutada neid väljavõtteid kokkuvõtete kirjutamiseks, ei tee käesoleva kohtuasja asjaoludel võimalikuks teose seaduspärast kasutamist direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, st printimist ja kasutamist selle ettevõtja poolt ajaleheartiklite kokkuvõtete kirjutamise eesmärgil, kuigi autoriõiguste omaja ei ole sellisteks toiminguteks nõusolekut andnud.

d)      Neljas tingimus: toimingud, millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus (üheteistkümnes ja kaheteistkümnes eelotsuse küsimus)

122. Neljas tingimus, mida peab ajutise reprodutseerimise toiming direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 kohaselt täitma, et seda saaks reprodutseerimisõiguse kohaldamisalast välistada, seisneb selles, et toimingul ei tohi olla iseseisvat majanduslikku tähtsust.(61)

123. Selle tingimuse tõlgendamist käsitlevad üheteistkümnes ja kaheteistkümnes eelotsuse küsimus. Üheteistkümnenda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas ajutise reprodutseerimise toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses. Kaheteistkümnenda küsimusega küsitakse seevastu, kas ajutise reprodutseerimise tõttu tootlikkuse suurenemisest tekkivat tulu võib arvesse võtta, kui hinnatakse, kas toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

124. Tingimus, mida iseseisev majanduslik tähtsus puudutab, ei ole direktiivis 2001/29 määratletud. Ka direktiivi ettepaneku põhjendusest, millest ilmneb, et direktiivi kohaldamisala ei laiene sellistele reprodutseerimise toimingutele, millel on majanduslik eritähtsus, ei saa välja lugeda kõnealuse mõiste täpset tähendust.(62) Nimetatud tingimuse tõlgendamiseks tuleb selgitada, millal on teataval reprodutseerimise toimingul majanduslik tähtsus, millal on kõnealune majanduslik tähtsus iseseisev ja kelle jaoks(63) peab reprodutseerimise toimingul olema iseseisev majanduslik tähtsus.

125. Majanduslik tähtsus nõuab, et ajutise reprodutseerimise toiming peab toimingu subjekti jaoks tooma kaasa majanduslikku kasu; kuid kaudselt – see tähendab juhul, kui autoriõiguse omaja saab kohast tasu – toob kõnealune ajutise reprodutseerimise toiming majanduslikku kasu ka autoriõiguse omajale.(64) Majanduslik kasu võib seisneda näiteks tulus, väiksemates kuludes, tootlikkuse suurenemises ja muus sarnases.(65)

126. Minu arvates on aga määrav kriteerium, mille alusel hinnata, kas majanduslik tähtsus on iseseisev, siiski küsimus, kas ajutise reprodutseerimise toimingute tagajärjel võib saada otsest majanduslikku kasu. Selline majanduslik tähtsus oleks olemas näiteks siis, kui Infopaq annaks oma klientide käsutusse tasu eest lisaks ajaleheartiklite väljavõtetele ka skaneeritud ajaleheartiklid, st kui Infopaqi klientidel oleks skaneeritud ajaleheartiklitele otsene ligipääs näiteks Interneti kaudu. Iseseisva majandusliku tähtsusega oleks tegemist ka siis, kui Infopaq teostaks iseseisvat tegevust, mis seisneb ajaleheartiklite skaneerimises, selleks et neid artikleid seejärel tasu eest elektrooniliselt oma klientidele saata.(66) Pelk võimalus, et Infopaq võib mõlemast reprodutseerimise toimingust saada konkreetset majanduslikku kasu, ei ole piisav, et iseseisva majandusliku tähtsuse tingimus oleks täidetud; pigem peaks äriühing sellist tegevust tegelikult teostama.

127. Minu hinnangul tuleb üheteistkümnendale eelotsuse küsimusele seetõttu vastata nii, et selleks, et hinnata, kas ajutise reprodutseerimise toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, tuleb kindlaks teha, kas ajutise reprodutseerimise toimingute tulemusel võib saada otsest majanduslikku kasu.

128. Käesolevas kohtuasjas toob ajaleheartiklite skaneerimine ja pildifailide teisendamine tekstifailideks ning ajaleheartiklite väljavõtete salvestamine(67) Infopaqi jaoks kaasa kulude vähenemise ja koos sellega ühtlasi tootlikkuse suurenemise ja ajasäästu. Kõnealustel toimingutel on Infopaqi jaoks vaieldamatult majanduslik tähtsus, mis aga ei ole minu arvates iseseisev. Selleks et käesolevas kohtuasjas saaks nõustuda iseseisva majandusliku tähtsuse olemasoluga, ei piisa sellest, et reprodutseerimise toiming aitab Infopaqil väljavõtete koostamise kaudu tõsta tootlikkust. Artiklite skaneerimine, pildifailide teisendamine tekstifailideks ja ajaleheartiklite väljavõtete salvestamine kujutavad endast pigem vaid üht osa palju ulatuslikumast väljavõtete koostamise protsessist, kuid neil puudub iseseisev majanduslik tähtsus.(68) Käesolevas kohtuasjas tuleb skaneerimise, pildifailide tekstifailideks teisendamise ja ajaleheartiklite väljavõtete salvestamise iseseisvat majanduslikku tähtsust hinnata sõltumatult majanduslikust tähtsusest, mis on Infopaqile ajaleheartiklite lõplikul printimisel. Minu hinnangul ei ole artiklite skaneerimisel ja pildifailide teisendamisel tekstifailideks ning väljavõtete salvestamisel iseseisvat majanduslikku tähtsust.

129. Seetõttu tuleb kaheteistkümnendale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et ajutise reprodutseerimise tõttu tootlikkuse suurenemisest kasutajale tekkivat tulu ei saa käesoleva kohtuasja asjaoludel võtta arvesse, kui hinnatakse, kas kõnealustel toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

4.      Vahekokkuvõte seoses direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikega 1

130. Tuginedes direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisele ja esimesele kuni kaheteistkümnendale eelotsuse küsimusele antud vastustele, tuleb tuvastada, et reprodutseerimise toimingud, mida Infopaq ajaleheartiklite väljavõtete koostamise protsessis teostas, ei kuulu ühegi direktiivi artikli 5 lõikes 1 reprodutseerimisõiguse suhtes sätestatud erandi ja piirangu alla. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et Infopaq vajab väljavõtete koostamiseks autoriõiguse omaja nõusolekut.

E.      Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tõlgendamine (kolmeteistkümnes eelotsuse küsimus)

131. Kolmeteistkümnenda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas olukorda, kus ettevõtja autoriõiguste omaja nõusolekuta skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab ja võib-olla ka prindib reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, võib käsitada teatava erijuhuna, mis ei ole vastuolus ajaleheartiklite tavapärase kasutusega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tähenduses.

132. Arvestades asjaolu, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tingimuste uurimine lubas teha järelduse, et käesolevas kohtuasjas ei vasta reprodutseerimise toimingud kõnealustele tingimustele, ei ole põhimõtteliselt vaja kontrollida, kas samad toimingud vastavad direktiivi artikli 5 lõike 5 tingimustele. Nimetatud säte sisaldab nimelt täiendavaid tingimusi seoses reprodutseerimise toimingutega, mis juba vastavad direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Juhul kui Euroopa Kohus peaks jõudma järeldusele, et Infopaqi tehtud reprodutseerimise toimingud vastavad artikli 5 lõike 1 tingimustele, uurin järgnevalt lühidalt, kas reprodutseerimise toimingud vastavad nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 5 tingimustele.

133. Minu arvates tuleb käesolevas kohtuasjas direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikele 5 tugineva kontrollimise raames teha uuesti vahet lõplikul reprodutseerimise toimingul, milleks on ajaleheartiklite väljavõtete printimine, ja reprodutseerimise toimingutel, mis teevad kõnealuse lõpliku toimingu võimalikuks ning milleks on ajaleheartiklite skaneerimine, pildifailide teisendamine tekstifailideks ja ajaleheartikli väljavõtte salvestamine. Kui aga Euroopa Kohus peaks olema seisukohal, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikele 1 tugineva kontrollimise raames võib lõplik reprodutseerimise toiming, mille teevad võimalikuks ajutise reprodutseerimise toimingud, olla teose seaduspärane kasutamine tulenevalt mõnest reprodutseerimisõiguse suhtes direktiivi artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandist ja piirangust, tuleks juba seaduspärase kasutamise tingimuse täidetavuse osas kontrollida, kas lõplik reprodutseerimise toiming vastab artikli 5 lõike 5 tingimustele. Vaid siis saab teose seaduspärase kasutamise tingimust direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses pidada tegelikult täidetuks. Vaid siis, kui kõikide teiste direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimuste kõrval on täidetud ka nimetatud tingimus, saab kontrollida, kas artikli 5 lõike 5 tingimused on täidetud ka lõplikku kasutamist võimalikuks tegevate reprodutseerimise toimingute puhul. Seetõttu kontrollin järgnevalt esmalt seda, kas lõplik reprodutseerimise toiming (ajaleheartiklite väljavõtete printimine) vastab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele, ja seejärel seda, kas nimetatud tingimused on täidetud ka reprodutseerimise toimingute puhul, mis teevad selle toimingu võimalikuks (ajaleheartiklite skaneerimine, pildifailide teisendamine tekstifailideks ja ajaleheartikli väljavõtte salvestamine(69)).

1.      Kas ajaleheartiklite väljavõtete printimine vastab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele?

134. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikest 5 ilmneb, et direktiivi 2001/29 artiklis 5 nimetatud erandeid ja piiranguid kohaldatakse – esiteks – üksnes teatavatel erijuhtudel, mis – teiseks – ei ole vastuolus teose tavapärase kasutusega ning –kolmandaks – ei mõjuta põhjendamatult õiguste valdaja õiguspäraseid huve.(70) Kõnealused tingimused on kumulatiivsed. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 5 sätestatud tingimused, mida õiguskirjanduses nimetatakse sageli „kolmeastmeliseks testiks”(71), on direktiivi üle võetud tuginedes rahvusvahelistele lepingutele, eeskätt Berni konventsiooni(72) artikli 9 lõikele 2, WIPO autoriõiguste lepingu(73) artiklile 10 ja TRIPS-konventsiooni(74) artiklile 13. Direktiivi 2001/29 põhjendusest 44 ilmneb, et direktiiviga ettenähtud erandeid ja piiranguid tuleb kohaldada kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega.(75) Sellest järeldub, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõiget 5 tuleb tõlgendada kooskõlas nimetatud rahvusvaheliste konventsioonidega.

135. Esimese direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 5 sätestatud tingimuse kohaselt kohaldatakse erandeid ja piiranguid üksnes teatavatel erijuhtudel. Seega peavad need olema selgelt määratletud ja sätestatud erieesmärkidega põhjendatud.(76) Artikli 5 lõike 3 punktis c nimetatud erandi puhul on erieesmärk, millele erand tugineb, üldsuse teavitamine ajakohastest sündmustest; nimetatud erand ei välista aga, et teabel on kaudselt – mis tahes liiki – äriline eesmärk.(77)

136. Kui Euroopa Kohus peaks olema seisukohal, et ajaleheartiklite reprodutseerimine on seaduspärane direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkti c tähenduses, lähtub ta kaudselt sellest, et kõnealuse reprodutseerimise eesmärk on üldsuse teavitamine. Euroopa Kohus võiks kindlasti olla seisukohal, et osaline reprodutseerimine ajaleheartiklite väljavõtete vormis ei ole selle eesmärgiga täiesti vastuolus ja et põhieesmärk on ärilise olemusega, samal ajal kui üldsuse teavitamine on teisejärguline. Kuid ka juhul, kui ajakiri avaldab teise ajakirja artikli või kui raadiosaates loetakse ette katkend ajaleheartiklist või kui näitusest tehtava teleülekande ajal filmitakse näituse teoseid, ei kasuta need ajakirjandusväljaanded teost mitte ainult üldsuse teavitamise eesmärgil, vaid pigem ka ärilistel eesmärkidel. Minu hinnangul võib seega ka ajaleheartiklite väljavõtete reprodutseerimine, mida kasutatakse ajaleheartiklite kokkuvõtete kirjutamise eesmärgil, olla kasutamine üldsuse teavitamiseks. Sellest järeldub minu arvates, et tegemist on erijuhuga direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tähenduses. Ajaleheartiklite väljavõtete printimise osas on seega direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 esimene tingimus täidetud.

137. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 teise tingimuse kohaselt ei tohi erandite ja piirangute kohaldamise erijuhud olla vastuolus teose tavapärase kasutusega. Ajaleheartiklite tavapärane kasutus seisneb selles, et ajalehti, milles artiklid on avaldatud, müüakse ja nende müügist saadakse tulu; majanduslik kasu, mida ajaleheartiklitega võib saada, peab olema reserveeritud autoriõiguse omajale.(78) Tavapärasega kasutusega on vastuolus, kui ajaleheturule avaldatakse märgatavat mõju, mistõttu müügimaht väheneb.(79)

138. Ajaleheartiklite väljavõtete reprodutseerimine võimaldab Infopaqil kiiresti hinnata, millised artiklid on olulised ja millistest tasub kirjutada kokkuvõte. Äriühing Infopaq saab seega kirjutada kokkuvõtted kõikidest olulistest ajaleheartiklitest, nii et nende kliendid ei pea enam ajalehti ostma.(80) Sellest tulenevalt on ajaleheartiklite väljavõtete reprodutseerimine minu hinnangul vastuolus kõnealuste artiklite tavapärase kasutamisega, seega ei ole direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 teine tingimus täidetud.

139. Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 kolmanda tingimuse kohaselt ei tohi erandite ja piirangute kohaldamise erijuhud mõjutada põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve. Kolmanda tingimuse puhul ei piisa seega õiguse omaja õiguspäraste huvide pelgast mõjutamisest, liiatigi kuna mõjutamine kaasneb lõpuks iga erandi või piiranguga; pealegi ei tohi kõnealune mõjutamine olla põhjendamatu.(81) Mõjutamist tuleb seega kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt täpsemalt määratleda.(82)

140. Käesolevas kohtuasjas valmistatakse ajaleheartikli väljavõte ette kõikide artiklite jaoks, mis sisaldavad teatavaid otsingusõnu. Kui otsingusõna nimetatud artiklites tihti kordub, tähendab see kvantitatiivsest seisukohast lähtudes, et iga artikli jaoks võib koostada väljavõtte. Kui artikkel sisaldab erinevaid otsingusõnu, tähendab see ka seda, et iga artikli jaoks on võimalik koostada mitu väljavõtet. Nagu juba direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 teise tingimuse kontrollimise raames esile toodud, võib kõnealuste väljavõtete reprodutseerimine kokkuvõtete kirjutamise kaudu mõjutada ajaleheartiklite müüki, mistõttu on ka autoriõiguste omajatel õiguspärane huvi saada osa tulust, mis Infopaqil seeläbi tekkis. Pidades silmas, et väljavõtteid töödeldakse paljude ajaleheartiklite jaoks, olen arvamusel, et tegemist on õiguste omajate õiguspärase huvi põhjendamatu mõjutamisega. Minu hinnangul tuleb seetõttu teha järeldus, et ajaleheartiklite väljavõtete printimise puhul ei ole täidetud ka direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 kolmas tingimus.

141. Kuna ajaleheartiklite väljavõtete printimise puhul ei ole täidetud ei direktiivi 2001/20 artikli 5 lõike 5 teine ega kolmas tingimus, ei saa see olla ajaleheartiklite seaduspärane kasutamine kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 1 tähenduses.

2.      Kas ajutise reprodutseerimise toimingud vastavad direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tingimustele?

142. Pärast seda kui käesoleva ettepaneku punktis 141 on esile toodud, et ajaleheartiklite väljavõtete puhul ei ole tegemist ajaleheartiklite seaduspärase kasutamisega, võib tulla kõne alla, et skaneerimine, pildifailide teisendamine tekstifailideks ja ajaleheartiklite väljavõtete salvestamine(83)ei tee võimalikuks teose seaduspärast kasutamist ning ei vasta seega direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tingimustele. Kuna neid reprodutseerimise toiminguid ei saa õigustada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 alusel, ei ole õigustamine nendest sõltumatult võimalik ka sama direktiivi artikli 5 lõike 5 tingimustele tuginedes. Seetõttu saab teha järelduse, et ka ajutise reprodutseerimise toimingud, kui nendega on tegemist, ei vasta nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 5 tingimustele.

3.      Vahekokkuvõte seoses direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tõlgendamisega

143. Pidades silmas direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 suhtes teostatud uurimist, tuleb kolmeteistkümnendale eelotsuse küsimusele vastata minu hinnangul nii, et arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid, ei saa olukorda, kus ettevõtja autoriõiguste omaja nõusolekuta skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ning salvestab ja prindib reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, käsitada teatava erijuhuna, mis ei ole vastuolus ajaleheartiklite tavapärase kasutusega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tähenduses.

F.      Järeldus

144. Käesolevas ettepanekus tehtud analüüs näitas, et kõik toimingud, mida Infopaq ajaleheartiklite väljavõtete koostamise protsessis teostas, on reprodutseerimise toimingud direktiivi 2001/29 artikli 2 tähenduses. Kõnealused reprodutseerimise toimingud ei ole lubatavad ei reprodutseerimisõiguse suhtes direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandite ja piirangute alusel ega direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tähenduses. Sellest järeldub, et kõnealuste reprodutseerimise toimingute teostamiseks vajab Infopaq autoriõiguste omajate nõusolekut.

VII. Ettepanek

145. Eeltoodud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Højestereti esitatud eelotsuse küsimustele järjekorras, milles need on esitatud, ja arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid, järgmiselt:

1)         Ajaleheartikli sellise väljavõtte salvestamist ja hilisemat printimist, mis koosneb otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast, võib käsitada reprodutseerimisena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta artikli 2 tähenduses.

2)         Peamine asjaolu, mille puhul saab teatavaid ajutise reprodutseerimise toiminguid pidada siirdamiseks vajalikeks direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, on reproduktsiooni väga lühiajaline olemasolu, kuid uurimisel tuleb siiski arvesse võtta konkreetse juhu kõiki asjaolusid.

3)         Kui ajutise reprodutseerimise toiming seisneb selles, et pildifaili alusel luuakse tekstifail, ja kui seejärel kustutakse kohe nii tekstifailid kui ka pildifailid, tuleb käesoleva kohtuasja asjaoludel käsitada kõnealust reprodutseerimise toimingut siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

4)         Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab teisele eelotsuse küsimusele vastamise raames välja töötatud kriteeriumide alusel tuvastama, kas reprodutseerimise toimingut võib käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, salvestatakse.

5)         Reprodutseerimise toimingut ei saa käsitada siirdamiseks vajalikuna direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui käesoleva kohtuasja asjaoludel prinditakse reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest.

6)         Selleks et ajutise reprodutseerimise toimingut võiks käsitada tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, ei ole oluline tehnilise protsessi staadium, milles ajutine reprodutseerimine toimub.

7)         Käesoleva kohtuasja asjaoludel on ajutise reprodutseerimise toiming tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, kui see seisneb tervete ajaleheartiklite manuaalses skaneerimises, misläbi artiklid kui trükitud andmed teisendatakse digitaalseteks andmeteks.

8)         Käesoleva kohtuasja asjaoludel ei ole väljavõtte printimine ajutise reprodutseerimise toiming, mistõttu see ei saa kuuluda direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 alla ja ei ole oluline vastamisel küsimusel, kas kõnealune reprodutseerimise toiming on tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa.

9)         Teose seaduspärane kasutamine direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses hõlmab teose kasutamist mis tahes vormis, mis ei nõua autoriõiguse omaja nõusolekut või milleks on autor andnud oma sõnaselge nõusoleku; teose kasutamise korral reprodutseerimise vormis ei ole autoriõiguse omaja nõusolek nõutav, kui reprodutseerimine on direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite ja piirangute alusel lubatud, tingimusel et kõnealune erand või piirang on üle võetud asjaomase liikmesriigi siseriiklikku õigusse ja reprodutseerimine kuulub direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 kohaldamisalasse.

10)         Olukord, kus ettevõtja skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ja salvestab reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, ei tee käesoleva kohtuasja asjaoludel võimalikuks teose seaduspärast kasutamist direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, st printimist ja kasutamist artiklite kokkuvõtete kirjutamiseks selle ettevõtja poolt, kuigi autoriõiguste omaja ei ole sellisteks toiminguteks nõusolekut andnud.

11)         Selleks et hinnata, kas ajutise reprodutseerimise toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses, tuleb tuvastada, kas ajutise reprodutseerimise toimingute tulemusel saadakse otse majanduslikku kasu.

12)         Ajutise reprodutseerimise tõttu tootlikkuse suurenemisest kasutajale tekkivat tulu ei saa käesoleva kohtuasja asjaoludel arvesse võtta, kui hinnatakse, kas kõnealustel toimingutel on iseseisev majanduslik tähtsus direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

13)         Arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid, ei saa olukorda, kus ettevõtja autoriõiguste omaja nõusolekuta skaneerib terved ajaleheartiklid, seejärel töötleb reproduktsiooni ning salvestab ja prindib reproduktsiooni osa, mis koosneb ühest või mitmest 11‑sõnalisest teksti väljavõttest, käsitada teatava erijuhuna, mis ei ole vastuolus ajaleheartiklite tavapärase kasutusega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 5 tähenduses.

1 – Algkeel: sloveeni.

2 – EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230.

3 –      Käesolev joonealune märkus kehtib üksnes sloveenikeelse teksti kohta.

4 – Bekendtgørelse af lov om ophavsret, nr. 763 af 30. juni 2006 (30. juuni 2006. aasta autoriõiguse seaduse konsolideeritud redaktsioon). Taani autoriõiguse seaduse konsolideeritud redaktsiooni ingliskeelse tõlkega saab tutvuda Taani kultuuriministeeriumi veebisaidil: http://www.kum.dk/sw832.asp.

5 – Eelotsusetaotluses ei selgitata, kuidas kõnealuseid kokkuvõtteid koostatakse ja milline on nende täpne sisu. Sama vähe selgitatakse, milline on kokkuvõtete ja otsingusõnast ja sellele eelnevast ja järgnevast viiest sõnast koosnevate väljavõtete vaheline suhe (vt käesoleva ettepaneku punkt 15). Eelotsusetaotluses ei ole kordagi sõnaselgelt märgitud, kas 11‑sõnalisi väljavõtteid kasutatakse üksnes ettevõttesiseselt või on olemas võimalus, et need saadetakse Infopaqi klientidele.

6 – TIFF‑fail (Tagged Image File Format).

7 – OCR‑server (Optical Character Recognition).

8 – ASCII on lühend, tähendades American Standard Code for Information Interchange.

9 – Käesolev joonealune märkus kehtib üksnes sloveenikeelse teksti kohta.

10 –      Käesolev joonealune märkus kehtib üksnes sloveenikeelse teksti kohta.

11 –      Eelotsusetaotluse esitanud kohus kasutab eelotsuse küsimustes direktiivi 2001/29 puhul väljendit „Infosoc-direktiiv”: „Infosoc” on lühend ingliskeelsest väljendist „information society” (infoühiskond). Ühtluse huvides kasutan käesolevas ettepanekus ka eelotsuse küsimustes lühinimetust „direktiiv 2001/29”.

12 – Austria valitsuse seisukoha kohta vt käesoleva ettepaneku punkt 26.

13 – Direktiiv 2001/29 pöörab erilist tähelepanu autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitsele infoühiskonnas, kuid ei piirdu nimetatud valdkonnaga. Ühelt poolt peab direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kaudu infoühiskonnas aitama kaasa siseturu toimimisele ja teiselt poolt on direktiivi eesmärk teatavate rahvusvaheliste kohustuste täitmine kõnealuses valdkonnas. Viimati nimetatu puudutab direktiivi 2001/29 põhjenduse 15 kohaselt esmajoones kohustusi, mis tulenevad kahest Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) egiidi all vastu võetud lepingust, nimelt WIPO autoriõiguse lepingust ning WIPO esituse ja fonogrammide lepingust. Õiguskirjanduses vt Lehmann, M., „The EC Directive on the Harmonisation of Certain Aspects of Copyright and Related Rights in the Information Society – A Short Comment”, International review of industrial property and copyright law, nr 5/2003, lk 521.

14 – Vt selles tähenduses „Roheline raamat – autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühskonnas”, KOM(95) 382 (lõplik), lk 49; Vivant, M., „Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society” teoses: Lodder, A. R., Kaspersen, H. W. K. (väljaandjad), Edirectives: Guide to European Union Law on E-Commerce, Kluwer Law International, Den Haag 2002, lk 98; eespool 13. joonealuses märkuses viidatud Lehmann, M., lk 523, 18. joonealune märkus.

15 – Vt selles tähenduses eespool 14. joonealuses märkuses viidatud „Roheline raamat – autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas”, lk 49.

16 – Uute tehnoloogiate arengu ja veatu toimimise võimaldamiseks on näiteks lubatud reprodutseerimised, mis on vajalikud Interneti veatuks toimimiseks või arvutiprogrammide kasutamiseks. See nähtub ka direktiivi 2001/29 põhjendusest 33, mille kohaselt on reprodutseerimisõiguse kohaselt välistatud toimingud, „mis võimaldavad sirvida või vahemällu salvestada”. Nõue, et reprodutseerimisõigus ei tohi takistada uute tehnoloogiate veatut toimimist, tuleneb ka teistest direktiividest, näiteks nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivist 91/520/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (EÜT L 122, lk 42; ELT eriväljaanne 17/01, lk 114), mille põhjenduses 17 on märgitud: „autori ainuõigusel takistada tema töö loata reprodutseerimist peavad olema arvutiprogrammide puhul piiratud erandid, mis võimaldaksid kõnealuse programmi õiguslikult omandanud isikul teostada selle kasutamiseks tehniliselt vajalikku reprodutseerimist”.

17 – Vt 7. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑306/05: SGAE (EKL 2006, lk I‑11519, punkt 31); 9. novembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑357/98: Yiadom (EKL 2000, lk I‑9265, punkt 26) ja 6. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑245/00: SENA (EKL 2003, lk I‑1251, punkt 23).

18 – Vt õiguskirjanduses mh eespool 14. joonealuses märkuses viidatud Vivant, M., kes määratleb reprodutseerimise kui „teose jäädvustamise infokandjale”. Kritharas, T., „The Challenge of Copyright in Information Society. Copyright on the Internet: Current Legal Aspects”, Revue hellénique de droit international, nr 1/2003, lk 22, kes, tuginedes Ühendkuningriigi kohtupraktikale, määratleb reprodutseerimisõiguse järgmiselt: „See, mis on kopeerimisvääriline, on prima facie [autoriõiguse] kaitse vääriline”.

19 – Kõrge kaitsetaseme eesmärk nähtub eeskätt direktiivi 2001/29 põhjendusest 9, milles on märgitud: „,Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustamise aluseks peab olema kõrgetasemeline kaitse, sest nimetatud õigused on olulised intellektuaalse loomingu seisukohalt.” Kaudselt tuleneb nimetatud eesmärk ka põhjendustest 4 ja 10. Põhjenduses 4 on märgitud: „Suurema õiguskindluse ja intellektuaalomandi kõrgetasemelise kaitse kaudu soodustab autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustatud õigusraamistik olulisi investeeringuid loovusse ja uuenduslikkusse […]”. Direktiivi põhjenduses 10 on kinnitatud, et autorid peavad „saama oma töö kasutamise eest nõuetekohast tasu” ja et „[i]ntellektuaalomandi õiguste piisav õiguskaitse on vajalik, et tagada nimetatud tasu kättesaamine […]”. Ka Euroopa Kohus on toonud esile autoriõiguste kõrgetasemeline kaitse vajadust, mis võimaldab autoritel saada oma teose kasutamise eest nõuetekohast tasu, vt eespool 17. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus SGAE, punkt 36.

20 – Võtame näiteks pildi osalise reprodutseerimise. Kui pilt kujutab eset valgel seinal, ei oleks vaid valge seina ühte osa kujutava foto (st reproduktsiooni) najal võimalik tuvastada, millise pildiga on tegemist. Kui aga foto kajastab seevastu eseme ühte osa ja kui oleks ühemõtteliselt selge, et tegemist on just selle pildi reproduktsiooniga, oleks tegemist osalise reprodutseerimisega. Seda saab näitlikustada veelgi äärmuslikuma näitega: kui Infopaqi töödeldud ajaleheartiklite väljavõtetes esineks vaid üks sõna, nt sidesõna „ja” või teatava äriühingu nimi, ei oleks võimalik tuvastada, millisest ajaleheartiklist väljavõte pärineb, järelikult ei oleks tegemist osalise reprodutseerimisega.

21 – Pidades silmas küsimusi, mis puudutavad kvantiteedinõuet seoses tsitaatide mahuga, viitan võrdluseks debatile Berni kirjandus‑ ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 10 lõike 1 kohta (9. septembri 1886. aasta Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, mida on täiendatud 4. mail 1896 Pariisis, muudetud 13. novembril 1908 Berliinis, täiendatud 20. märtsil 1914 Bernis ja muudetud 2. juunil 1928 Roomas, 26. juunil 1948 Brüsselis, 14. juulil 1967 Stockholmis, 24. juulil 1971 Pariisis ning muudetud 28. septembril 1979), kus on reguleeritud tsitaatide lubatavus; see puudutab tsitaatide ülempiiri ja näitab, kui keeruline on mahu kvantitatiivne piiramine praktikas. Vt muu hulgas Ricketson, S., Ginsburg, J. C., „International Copyright and Neighbouring Rights”. The Berne Convention and Beyond, Vol. I, Oxford University Press, New York 2005, lk 788, punkt 13.42; Ricketson, S., The Berne Convention for the protection of literary and artistic works: 1886-1986, Centre for Commercial Law Studies, Queen Mary College; Kluwer, London 1987, lk 493, punkt 9.23.

22 – Kirjanduslike või üldtuntud tsitaatide puhul piisab juba mõnest sõnast, et tegemist oleks reproduktsiooniga. Näiteks tsitaat „Et tu, Brute?” sisaldab vaid kolme sõna, kuid siiski on võimalik ilma pikemata järeldada, et tegemist on William Shakespeare’i tragöödia „Julius Caesar” osalise reprodutseerimisega. Kui aga võtta eelotsusetaotluse esitanud kohtu nimetatud kolm ajaleheartikli sõna (vt käesoleva ettepanku punkt 15) – „telekommunikatsiooni kontserni müük” – ei oleks järelduse tegemine teatava ajaleheartikli reprodutseerimise kohta ilmselt võimalik.

23 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 14.

24 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 25.

25 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamist infoühiskonnas käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku põhjendus, KOM(1997) 628 (lõplik), lk 29, punkt 3.

26 – Seoses sellega tuleb esile tuua, et reprodutseerimise toimingud, millele ei laiene reprodutseerimisõigus artikli 5 lõike 1 alusel, on loetletud ka komisjoni aruandes nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, mis käsitleb direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas rakendamist, SEK(2007) 1556, lk 3: reprodutseerimine Interneti ruuteri kaudu, Interneti kasutamise puhul nii RAM-mälus (Random Access Memory) kui ka vahemällu salvestamisel tekkivad reproduktsioonid (caches).

27 – Vt selles tähenduses eespool 13. joonealuses märkuses viidatud Lehmann, M., lk 523–524.

28 – Hugenholtz, P. B., „Caching and Copyright: The Right of Temporary Copying”, European Intellectual Property Review, nr 10/2000, lk 482, määratleb vahemällu salvestamist kui „digitaalsete andmete ajutiste koopiate loomist […], selleks et need andmed oleksid vahetult käsutuses edaspidiseks kasutamiseks”.

29 – Eespool 18. joonealuses märkuses viidatud Kritharas, T., lk 34, selgitab, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikest 1 tulenevalt ei laiene reprodutseerimisõigus vahemällu salvestamise toimingutele. Vt eespool 28. joonealuses märkuses viidatud Hugenholtz, P.B., lk 482 jj, kes analüüsib vahemällu salvestamise erinevaid vorme autoriõiguse kaitse seisukohalt.

30 – See leiab kinnitust autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamist infoühiskonnas käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku põhjenduses, KOM(1997) 628 (lõplik), lk 29, punkt 3, millest nähtub, et artikli 5 lõikes 1 sätestatud erand puudutab nii Interneti valdkonda kui ka kõiki teisi reprodutseerimise toiminguid, mis lähevad sellest valdkonnast kaugemale. Samas tähenduses ka Plaza Penadés, J., „Propiedad intelectual y sociedad de la información (la Directiva comunitaria 2001/29/CE)” teoses: de Paula Blasco Gascó, F. (väljaandja), Contratación y nuevas tecnologías, Consejo General del Poder Judicial, Madrid 2005, lk 147.

31 – RAM-mälu (Random Access Memory) toimib nii, et arvuti toimimist võimaldavad andmed salvestatakse ajutiselt; kui kasutaja lülitab arvuti välja, kustuvad need RAM-mällu salvestatud andmed automaatselt. Vt selles tähenduses eespool 18. joonealuses märkuses viidatud Kritharas, T., lk 22; Westkamp, G., „Transient Copying and Public Communications: The Creeping Evolution of Use and Access Rights in European Copyright Law”, George Washington International Law Review, nr 5/2004, lk 1057, punkt 2.

32 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 101 jj.

33 – Selle teabe esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluse punktis 2, milles kirjeldatakse ajaleheartiklite väljavõtete koostamise protsessi.

34 – Vt uurimust „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, Institute for Information Law, Amsterdami Ülikool, Madalmaad, 2007, kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/internal_market/copyright/docs/studies/infosoc-study_en.pdf, lk 23, mis määratleb alalise reproduktsiooni „materiaalse püsiva koopiana” („tangible permanent copy”) ja ajutise reproduktsiooni „nähtamatu ajutise koopiana” („non-visible temporary copy”).

35 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 101 jj.

36 – Eelotsusetaotluse esitanud kohus kasutab mõistet „ajutise reprodutseerimise toiming”, kuna aga – nagu esile toodud juba käesoleva ettepaneku punktis 71 – on ebaselge, kas 11‑sõnalise väljavõtte salvestamise puhul on tegemist ajutise reproduktsiooniga, kasutan eelotsuse küsimuse käsitlemisel üksnes nimetust „reprodutseerimise toiming”.

37 – Sama seisukoht kajastub ka eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimuses „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 32, milles tuuakse esile, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1 kasutatud mõistega „siirdamiseks vajalik” peetakse silmas „väga lühikest ajavahemikku”.

38 – See tuleneb ka mõistete „ajutine” ja „põgus” [erinevalt teistest keeleversioonidest kasutatakse direktiivi eestikeelses tõlkes sõna „põgus” asemel sõnastust „siirdamiseks vajalik” – tõlkija märkus] üldisest tähendusest eri keeltes. Ingliskeelne mõiste temporary (ajutine) tähendab „kestab vaid piiratud aja”, samal ajal kui mõiste transient (põgus) tähendab „kestab vaid lühikest aega”; vt Oxford Dictionary of English, 2. ed, Oxford University Press, Oxford 2005. Analoogiliselt tähendab saksakeelne mõiste vorübergehend (ajutine) „kestab vaid teatava aja; hetkeline”, samal ajal kui mõistet flüchtig (põgus) määratletakse järgmiselt: (märksõna flüchtig selgitus 3): „möödub kiiresti, ei kesta kaua”, vt Duden – Deutsches Universalwörterbuch, 6. Aufl, Mannheim 2006. Prantsuskeelne mõiste provisoire (ajutine) tähendab „püsib kuni määratletud olukorra saabumiseni”, samal ajal kui transitoire („põgus”) tähendab „kestab vaid lühikese ajavahemiku”; vt Nouveau Larousse Encyclopédique, 2. Vol, Larousse, Paris 2003. Itaalia keeles tähendab mõiste temporaneo (ajutine) „kestab piiratud ajavahemiku, mis ei ole lõplik”, samal ajal kui mõiste transitorio (põgus) tähendab „mittepüsiv, ajaliselt piiratud”; vt Dizionario Italiano Sabatini Coletti, Giunti, Firenze 1997. Tegemist on tähenduslike nüanssidega, mille tõlgendamisel tuleb arvestada konteksti, selleks et saada aru mõiste tegelikust tähendusest.

39 – Vt eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimust „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 32.

40 – Ibid.

41 – Õiguskirjanduses viidatakse sellele, et ei ole päris selge, mida selle tingimusega silmas peetakse. Vt mh Hart, M., „The Copyright in the Information Society Directive: An Overview”, European Intellectual Property Review, nr 2/2002, lk 59. Vt Mayer, H.-P., „Richtlinie 2001/29/EG zur Harmonisierung bestimmter Aspekte des Urheberrechts und der verwandten Schutzrechte in der Informationsgesellschaft”, Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht, nr 11/2002, lk 327, kes nimetab seda tingimust „problemaatiliseks”.

42 – Tingimuse tõlgendamisel, mille kohaselt peab reprodutseerimise toiming olema tehnilise protsessi lahutamatu ja oluline osa, tekkivat probleemi analüüsitakse nt eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimuses „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 33. Vt ka Spindler, G., „Europäisches Urheberrecht in der Informationsgesellschaft”, Gewerblicher Rechtsschutz und Urheberrecht, nr 2/2002, lk 111.

43 – Samal seisukohal on eespool 42. joonealuses märkuses viidatud Spindler, G., lk 111; eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimus „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 33.

44 – Direktiivi ettepaneku põhjenduses mainitakse „certain acts of reproduction which are dictated by technology”, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamist infoühiskonnas käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku põhjendus, KOM(1997) 628 (lõplik), lk 29.

45 – See joonealune märkus kehtib üksnes sloveenikeelse teksti kohta.

46 – Teose edastamine üldsusele, kättesaadavaks tegemine või levitamine.

47 – Seoses asjaoluga, et õiguspärase kasutamise tingimus viitab direktiivi 2001/29 artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohasele seaduspärasele kasutamisele, vt mh Waelde, C., MacQueen, H., „The Scope of Copyright”, Electronic Journal of Comparative Law, nr 3/2006, lk 63; vt ka eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimus „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 34, milles tuuakse esile, et artikli 5 lõikes 1 sätestatud seaduspärase kasutamise tingimus viitab õigusnormidele, mis jäävad artikli 5 lõike 1 kohaldamisalast väljapoole.

48 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 111.

49 – Uurimuses „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 34, on toodud järgmine näide: teose reproduktsioon RAM-mälus, mis jääb salvestatuks sama kauaks nagu isiklikuks tarbeks tehtud koopia direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punkti b tähenduses (nagu üle võetud siseriiklikku õigusse), ei kuulu direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt reprodutseerimisõiguse alla, kuna kasutamine, mis teeb selle võimalikuks (st isiklikuks tarbeks tehtud koopia), on õiguspärane.

50 – Direktiivi 2001/29 artikli 5 lõige 2 näeb ette erandeid ja piiranguid artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõiguse suhtes, samal ajal kui artikli 5 lõikes 3 ette nähtud erandid ja piirangud puudutavad artiklis 2 sätestatud reprodutseerimisõigust ja direktiivi artiklis 3 sätestatud õigust teoseid üldsusele edastada ja muid objekte üldsusele kättesaadavaks teha.

51 – Direktiivi 2001/29 põhjenduses 32 on märgitud: „Käesoleva direktiiviga nähakse ette ammendav loetelu eranditest ja piirangutest reprodutseerimisõiguse [suhtes]”.

52 – Selle artikli puhul tuleb viidata sellele, et direktiivi 2001/29 on üle võetud eespool 21. joonealuses märkuses viidatud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikkel 10bis. Täpsemalt väljendatuna on esimene direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punktis c sätestatud erand üle võetud Berni konventsiooni artikli 10bis lõikest 1 ja teine erand Berni konventsiooni artikli 10bis lõikest 2.

53 – Teised erandid ei ole käesolevas kohtuasjas olulised. Seoses artikli 5 lõike 3 punktis d sätestatud erandiga, mida kohaldatakse järgmisel juhul: „tsiteerimine kriitikas või ülevaadetes, kui tsitaadid on seotud teose või muu objektiga, mis on juba seaduslikult üldsusele kättesaadavaks tehtud, tingimusel et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu, ja et tsitaatide kasutamine on kooskõlas mõistlike tavadega ning neid kasutatakse konkreetse eesmärgi jaoks vajalikus ulatuses”, tuleb esile tuua eeskätt seda, et käesolevas kohtuasjas – isegi kui ajaleheartiklite väljavõtted sisaldavad tsitaate – ei ole mingil juhul tegemist kriitika või ülevaadetega. Kõnealuseid tsitaate ei kasutata teatava ajaleheartikli kohta kriitilise ülevaate või retsensiooni koostamiseks, vaid pigem ajaleheartiklite kokkuvõtete töötlemiseks.

54 – Vt nt Berger, C., „Elektronische Pressespiegel und Informationsrichtlinie. Zur Vereinbarkeit einer Anpassung des § 49 UrhG an die Pressespiegel-Entscheidung des BGH mit der Informationsrichtlinie”, Computer und Recht, nr 5/2004, lk 363; Glas, V., Die urheberrechtliche Zulässigkeit elektronischer Pressespiegel. Zugleich ein Beitrag zur Harmonisierung der Schranken des Urheberrechts in den Mitgliedstaaten der EU, Mohr Siebeck, Tübingen 2008, lk 131. Ka õiguskirjandusest, mis käsitleb Berni konventsiooni, millele tuginedes sõnastati direktiivi artikli 5 lõike 3 punkti c esimene erand, nähtub, et kõnealune mõiste hõlmas algselt ajalehti ja ajakirju; vt mh eespool 21. joonealuses märkuses viidatud Ricketson, S., lk 501, punkt 9.30, ja lk 503, punkt 9.32. Õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et Berni konventsiooni artikli 10bis lõige 1 ei ole vastuolus ajalehtede ja ajakirjade publikatsioonide arvu suurenemisega ka Internetis; vt eespool 21. joonealuses märkuses viidatud Ricketson, S., Ginsburg, J. C., lk 801, punkt 4.

55 – Autoriõigusega teoste üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus on reguleeritud direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1, mis on sõnastatud järgmiselt: „Liikmesriigid näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.”

56 – Üldsusele edastamist määratletakse direktiivi 2001/29 põhjenduses 23 kui „edastamist [...] üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse” ja kui „teose igasugust edastamist või vahendamist üldsusele kaabli või kaablita vahendite, kaasa arvatud ringhäälingu kaudu.” Selle hulka kuuluvad nt ka autoriõigusega teose või teiste objektide edastamine üldsusele ning edastamine ringhäälingu, satelliidi või kaabliga sidevahendite kaudu.

57 – Kättesaadavaks tegemine on määratletud direktiivi 2001/29 põhjenduses 24, mille kohaselt hõlmab see „igasugust tegevust [...], millega tehakse nimetatud objekt kättesaadavaks üldsusele, kes ei viibi paigas, kus objekt kättesaadavaks tehakse, [...].” Õiguskirjandusest, mis käsitleb WIPO lepinguid (WIPO autoriõiguse leping ning WIPO esituse ja fonogrammide leping), mis võeti ühendusse õigusse üle direktiiviga 2001/29, ilmneb, et kättesaadavaks tegemine hõlmab kättesaadavaks tegemist infosüsteemide kaudu, tänu millele on teatavat teost võimalik kätte saada; vt Ficsor, M., The Law of Copyright and the Internet. The 1996 WIPO Treaties, their Interpretation and Implementation, Oxford University Press, New York 2002, lk 183, punkt 4.56. Vt ka Reinbothe, J., von Lewinski, S., The WIPO Treaties 1996. The WIPO Copyright Treaty and The WIPO Performances and Phonograms Treaty. Commentary and Legal Analysis, Butterworths, London 2002, lk 109, punkt 20.

58 – Elektroonilise posti teel saatmine ei ole kahtlemata teose edastamine üldsusele kaabel‑ või kaablita sidevahendite kaudu või levitamine, sealhulgas ringhäälingu kaudu edastamine.

59 – Minu hinnangul ei saa ajaleheartiklite väljavõtete saatmist üksikutele klientidele elektroonilise posti teel käsitada kättesaadavaks tegemisena. Direktiivi 2001/29 artikli 3 lõige 2 sätestab muude objektide kättesaadavaks tegemise osas tingimuse, mille kohaselt isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal. Nimetatud tingimus ei ole e‑posti teel saatmise puhul täidetud, kuna tegemist on otseste saadetistega teatavatele klientidele, mis ei tee osalisi reproduktsioone klientidele kättesaadavaks nende valitud kohas ja nende valitud ajal. Ka õiguskirjanduses tuuakse esile, et teose saatmine elektroonilise posti teel ei kuulu kättesaadavaks tegemise toimingute hulka. Vt mh Lewinski, S., „Die Multimedia-Richtlinie – Der EG-Richtlinienvorschlag zum Urheberrecht in der Informationsgesellschaft”, MultiMedia und Recht, nr 3/1998, lk 116; eespool 42. joonealuses märkuses viidatud Spindler, G., lk 108.

60 – Eespool 54. joonealuses märkuses viidatud Glas, V., lk 144. See tõlgendus leiab kinnitust ka Berni konventsiooni artikli 10bis lõikes 2, millele tuginedes võeti erand üle direktiivi 2001/29 ja mis on sõnastatud järgmiselt: „Liitu kuuluvate riikide õigusaktid määravad samuti kindlaks tingimused, mille kohaselt võib päevasündmuste kajastamiseks fotograafia, kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel reprodutseerida ja teha üldsusele kättesaadavaks kirjandus- ja kunstiteoseid, mida nähti või kuuldi nende sündmuste käigus, informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus.” (kohtujuristi kursiiv). Õiguskirjanduses vt eespool 21. joonealuses märkuses viidatud Ricketson, S., Ginsburg, J. C., lk 802 (punkt 13.54) ja lk 805 (punkt 13.55).

61 – Õiguskirjanduses tuuakse esile, et kõnealune tingimus ei kajastu ei rahvusvahelistes lepingutes ega siseriiklikes autoriõiguse seadustes. Vt selle kohta eespool 31. joonealuses märkuses viidatud Westkamp, G., lk 1101. Vt ka eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimus „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 35.

62 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamist infoühiskonnas käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku põhjendus, KOM(1997) 628 (lõplik), lk 37.

63 – Selles osas on oluline, kas ajutise reprodutseerimise toimingul on iseseisev majanduslik tähtsus toimingu teostaja seisukohalt või hoopiski autoriõiguse omaja seisukohalt.

64 – Selles tähenduses ka eespool 34. joonealuses märkuses viidatud uurimus „Study on the implementation and effect in Member States’ laws of Directive 2001/29/EC on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society”, lk 35, milles tuuakse esile, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikele 1 tegeliku kohaldamisala andmiseks ei tohi iseseisvat majanduslikku tähtsust vaadelda üksnes autoriõiguse omaja huvide seisukohast.

65 – Vt Corbet, J., „De ontwerp-richtlijn van 10 december 1997 over het auteursrecht en de naburige rechten in de Informatiemaatscjhappij”, Informatierecht/AMI, nr 5/1998, lk 96, mille kohaselt on vahemällu salvestamisel majanduslik tähtsus, kuna see suurendab andmete edastamise kiirust, mistõttu üldsus eelistab seda liiki edastamise pakkujaid. Corbet räägib üksnes majanduslikust tähtsusest, kuid mitte iseseisvast majanduslikust tähtsusest. Vt ka Hugenholtz, P. B., Koelman, K., Digital Intellectual Property Practice Economic Report, Institute for Information Law (IViR), lk 24, op. 36, uurimus kättesaadav veebilehel www.ivir.nl/publications/hugenholtz/PBH-DIPPER.doc.

66 – Ka õiguskirjanduses tuuakse esile, et reprodutseerimisel, mis kujutab endast iseseisvast majanduslikku tegevust, on iseseisev majanduslik tähtsus. Vt selles tähenduses eespool 28. joonealuses märkuses viidatud Hugenholtz, P. B., lk 488; eespool 31. joonealuses märkuses viidatud Westkamp, lk 1098; eespool 65. joonealuses märkuses viidatud Hugenholtz, P. B., Koelman, K., lk 24.

67 – See tõdemus kehtib väljavõtete salvestamise kohta juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et selle puhul on tegemist ajutise reprodutseerimise toiminguga; vastasel korral ei saa kõnealust salvestamist õigustada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 alusel.

68 – Vt eespool 31. joonealuses märkuses viidatud Westkamp, G., lk 1101, kes toob esile, et reprodutseerimise toimingute majanduslikku tähtsust tuleb alati hinnata lõpliku reprodutseerimise toimingut arvestades.

69 – See tõdemus kehtib väljavõtete salvestamise kohta juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et selle puhul on tegemist ajutise reprodutseerimise toiminguga; vastasel korral ei saa kõnealust salvestamist õigustada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 alusel.

70 – Seoses direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikega 5 selgitatakse, et see sätestab täiendavad tingimused teoste ja muude objektide reprodutseerimisõiguse, üldsusele edastamise õiguse, kättesaadavaks tegemise õiguse ja levitamise õiguse puhul ette nähtud erandite ja piirangute kohaldamiseks. See tuleneb artikli sõnastusest, mis nimetab direktiivi 2001/29 artikli 5 „lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaseid erandeid ja piiranguid”; nimetatud lõiked reguleerivad reprodutseerimisõigust (lõiked 2 ja 3), üldsusele edastamise ja kättesaadavaks tegemise õigust (lõige 3) ja levitamisõigust (lõige 4) puudutavaid erandeid ja piiranguid.

71 – Vt mh eespool 41. joonealuses märkuses viidatud Hart, M., lk 61; eespool 18. joonealuses märkuses viidatud Kritharas, T., lk 30; eespool 13. joonealuses märkuses viidatud Lehmann, M., lk 526.

72 – Eespool 21. joonealuses märkuses viidatud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. Peab paika, et ühendus ei ole Berni konventsiooni osalisriik, kuid direktiivi 2001/29 mõne sätte sõnastamisel on tuginetud kõnealusele konventsioonile. Berni konventsiooni osalisriikide loetelu on kättesaadav Internetis veebilehel http://www.wipo.int/treaties/en/ShowResults.jsp?country_id=ALL&start_year=ANY&end_year=ANY&search_what=C&treaty_id=15.

73 – Euroopa Ühendus on Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu osapool; lepinguosaliste loetelu on kättesaadav Internetis veebilehel http://www.wipo.int/treaties/en/ShowResults.jsp?country_id=ALL&start_year=ANY&end_year=ANY&search_what=C&treaty_id=16.

74 – Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights. Euroopa Ühendus on TRIPS-konventsiooni osapool; selle konventsiooni sõlmimise pädevus on jagatud ühenduse ja liikmesriikide vahel; vt Euroopa Kohtu 15. novembri 1994. aasta arvamus (arvamus 1/94, EKL 1994, lk I‑5267, resolutiivosa punkt 3).

75 – Lisaks sätestab põhjendus 44: „Neid erandeid ega piiranguid ei tohi kohaldada viisil, mis mõjutab õiguste valdaja õiguspäraseid huve või on vastuolus tema teose või muu objekti tavapärase kasutamisega.” Kõnealune põhjendus viitab seega sõnaselgelt kahele direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 5 nimetatud kolmest tingimusest.

76 – Seda liiki erieesmärgid on nt teose reprodutseerimine õppetöös kasutamiseks, puudega inimeste huvides või avaliku julgeoleku huvides kasutamiseks. Üksikute erandite kohta nendes valdkondades vt direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punktid a, b ja e. Vt õiguskirjanduses eespool 21. joonealuses märkuses viidatud Ricketson, S., Ginsburg, J. C., lk 764, punkt 13.12; eespool 57. joonealuses märkuses viidatud Reinbothe, J., von Lewinski, S., lk 124, punkt 15.

77 – Selle kohta tuleb märkida, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punktis c nimetatud erand ei sätesta sõnaselgelt, et ajakohastest sündmustest üldsusele teatamisel ei tohi olla majanduslikku tähtsust; selles osas erineb see erand näiteks sama artikli lõike 2 punktis b või lõike 2 punktis c nimetatud erandist, mille kohaselt ei tohi isiklikuks tarbeks tehtud reproduktsioonid ja reproduktsioonid, mida teevad avalikud raamatukogud ja haridusasutused, taotleda kaubanduslikku tulu.

78 – Vt selles tähenduses eespool 57. joonealuses märkuses viidatud Ficsor, M., lk 516, punkt C10.03.

79 – Eespool 57. joonealuses märkuses viidatud Reinbothe, J., von Lewinski, S., lk 125, punkt 18, toovad esile, et selle tingimuse raames tuleb määratleda selle teose kasutamise seisukohalt oluline turg, mida konkreetne erand mõjutab. Selles seoses nimetatakse juhtumit (punkt 19), mille puhul mõjutab kopeeritud õpikute müük õpikute turgu ja seetõttu ei saa seda õigustada erandiga, mis lubab reprodutseerimist õppetöös kasutamise eesmärgil.

80 – Kõnealune analüüs toimub sõltumatult sellest, et – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ja põhikohtuasja pooled on märkinud – kokkuvõtete kirjutamine on Taani õiguse kohaselt lubatud. Samuti võib näitena nimetada seda, et ka kopeeritud raamatute lugemine ei ole keelatud, kuid see õigusta siiski raamatute piiramatut kopeerimist.

81 – Eespool 57. joonealuses märkuses viidatud Ficsor, M., lk 516, punkt C10.03.

82 – Eespool 57. joonealuses märkuses viidatud Reinbothe, J., von Lewinski, S., lk 126–127, punkt 22.

83 – See tõdemus kehtib ajaleheartiklite väljavõtete salvestamise kohta juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et selle puhul on tegemist ajutise reprodutseerimise toiminguga; vastasel korral ei saa kõnealust salvestamist õigustada direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 1 alusel.