20. septembril 2013 esitatud hagi – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
(kohtuasi C-507/13)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: E. Jenkinson, S. Behzadi-Spencer ja K. Beal, QC)
Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
tühistada kapitalinõuete direktiivi IV1 artikli 94 lõike 1 punkt g, artikli 94 lõige 2 ja/või artikli 162 lõiked 1 ja 3;
tühistada kapitalinõuete määruse2 artikli 450 lõike 1 punktid d, i ja/või j ja/või artikli 521 lõige 2;
mõista käesoleva menetluse kulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Ühendkuningriik palub Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 263 alusel tühistada mõningad sätted teatavates Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu õigusaktides. Tühistamishagi puudutab nn CRD IV paketti, mis jõustus 17. juulil 2013. Pakett sisaldub uues kapitalinõuete direktiivis (direktiiv 2013/36/EL) ja uues kapitalinõuete määruses. Ühendkuningriik palub tühistada üksnes nende meetmete teatavad sätted, nimelt:
direktiivi 2013/36/EL (edaspidi ”kapitalinõuete IV direktiiv”) artikli 94 lõike 1 punkt g, artikli 94 lõige 2 ja artikli 162 lõiked 2 ja 3, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. juunil 2013. Artikli 164 kohaselt jõustus direktiiv 17. juulil 2013.
kapitalinõuete määruse (määrus (EL) nr 575/2013, edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 450 lõike 1 punkt d, artikli 450 lõike 1 punkt i, artikli 450 lõike 1 punkt j ja artikli 521 lõige 2. Kapitalinõuete määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. juunil 2013, kuid artikli 521 lõike 1 kohaselt jõustus see 28. juunil 2013. Artikli 521 lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda määrust alates 1. jaanuarist 2014.
Vaidlustatud õigusnormidega kehtestas parlament ja nõukogu rea meetmeid muutuvtasu kohta, mida võib maksta teatavatele institutsioonide töötajatele (nt krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 määratlusele). Eelkõige on kapitalinõuete IV direktiivi artikli 94 lõike 1 punktiga g sätestatud piiranguid muutuvtasule, mida võib maksta teatavatele „materiaalse riski kandjatele”. Kõnekeeles tuntakse seda kui „pankurite boonuste kärpimine”. Veelgi enam, tulenevalt kapitalinõuete IV direktiivi artikli 94 lõikest 2, annab EL seadusandja Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA), ELTL artikli 114 alusel asutatud ametile, ülesande töötada välja kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks konkreetse asutuse või ühingu riskiprofiili mõjutajad, ning suunised pikaajalisele muutuvtasule kohaldatava diskontomäära kohta. Pärast kindlaksmääramist nõuab kapitalinõuete määruse artikkel 450, et institutsioonid teeksid teatavad andmed nende isikute kohta avalikkusele kättesaadavaks.
Ühendkuningriik on seisukohal, et vaidlustatud sätted tuleb tühistada järgmistel põhjustel:
vaidlustatud sätted ei tugine piisavalt aluslepingus sätestatud õiguslikule alusele;
vaidlustatud sätted ei ole proportsionaalsed ega/või ei ole kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega;
vaidlustatud sätted jõustati viisil, mis rikub õiguskindluse põhimõtet;
teatavate kohustuste panemine EBA–le ja teatava pädevuse andmine komisjonile on ultra vires;
tuvastatud avalikustamise nõuded kapitalinõuete määruses riivavad isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtet EL õiguses.
kuivõrd artikli 94 lõike 1 punkti g ) tuleb kohaldada EMP väliste institutsioonide töötajatele, rikub see EL lepingu artikli 3 lõiget 5 ja territoriaalsuse põhimõtet rahvusvahelises tavaõiguses.
________________________1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ; ELT L 176, lk 338.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta; ELT L 176, lk 1.