Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad voor Vreemdelingenbetwistingen (Belgia) 12. veebruaril 2016 – K jt versus Belgia riik
(kohtuasi C-82/16)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Raad voor Vreemdelingenbetwistingen
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: A. K., Z. M., J. M., N. N. N., I. O. O., I. R., A. B.
Vastustaja: Belgia riik
Eelotsuse küsimused
Kas liidu õigust – eelkõige ELTL artiklit 20 ning direktiivi 2008/115/EÜ1 artikleid 5 ja 11 koosmõjus harta2 artiklitega 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et teatavatel tingimustel ei luba see kohaldada siseriiklikku tava, mille kohaselt jäetakse kolmanda riigi kodanikust pereliikme elamisloa taotlus, mis on esitatud liidu kodanikuga taasühinemise eesmärgil viimase elukohaks olevas liikmesriigis, mille kodakondsus on asjaomasel liidu kodanikul, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja vabalt elukohta valida (edaspidi „„staatiline“ liidu kodanik“), läbi vaatamata – millega võib kaasneda väljasaatmisotsuse tegemine – üksnes põhjusel, et asjaomase kolmanda riigi kodanikust pereliikme suhtes on kehtestatud Euroopa Liidus tervikuna kehtiv sisenemiskeeld?
a) Kas sellise olukorra hindamisel on oluline, et kolmanda riigi kodanikust pereliikme ja „staatilise“ liidu kodaniku vahel on pelgalt peresidemetest kaugemale ulatuv sõltuvussuhe? Kui vastus on jaatav, siis millised tegurid on sõltuvussuhte olemasolu tuvastamisel määravad? Kas seejuures on tulemuslik viidata EIÕK artikli 8 ja harta artikli 7 kohast perekonnaelu olemasolu käsitlevale kohtupraktikale?
b) Seoses alaealiste lastega: kas ELTL artikkel 20 nõuab rohkem kui bioloogilist seost kolmanda riigi kodanikust vanema ja liidu kodanikust lapse vahel? Kas selles osas on määrav kooselu tõendamine või piisab emotsionaalsetest ja rahalistest sidemetest, nagu elamist või külastamist reguleeriv kord või elatise maksmine? Kas seejuures on tulemuslik viidata Euroopa Kohtu 10. juuli 2014. aasta otsusele Ogieriakhi, C-244/13, punktid 38 ja 39, 16. juuli 2015. aasta otsusele Singh jt, C-218/14, punkt 54, ja 6. detsembri 2012. aasta otsusele O. ja S., C-356/11 ja C-357/11, punkt 56? Vt sellega seoses ka menetluses olevat eelotsusetaotlust C-133/15.
c) Kas sellise olukorra hindamisel on oluline tõsiasi, et perekonnaelu alustati ajal, mil sisenemiskeeld kolmanda riigi kodaniku suhtes juba kehtis, ja talle oli seega teada, et ta viibib liikmesriigis ebaseaduslikult? Kas sellele tõsiasjale saab tulemuslikult viidata, et hoida ära elamisloa andmise menetluse võimalik kuritarvitamine perekonna taasühinemise raames?
d) Kas sellise olukorra hindamisel on oluline tõsiasi, et sisenemiskeelu kehtestamise otsuse vastu ei ole kasutatud õiguskaitsevahendeid direktiivi 2008/115/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, või tõsiasi, et sisenemiskeelu kehtestamise otsuse peale esitatud kaebus jäeti rahuldamata?
e) Kas oluline on tõsiasi, et sisenemiskeeld kehtestati avaliku korra kaalutlustel või hoopiski riigis ebaseadusliku elamise tõttu? Kui vastus on jaatav, kas siis tuleb lisaks kontrollida, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi? Kas direktiivi 2004/38/EÜ3 artikleid 27 ja 28, mis on üle võetud välismaalaste seaduse artiklitega 43 ja 45, ning avalikku korda käsitlevat asjaomast Euroopa Kohtu praktikat saab selles osas mutatis mutandis kohaldada „staatiliste“ liidu kodanike pereliikmetele? (vt selle kohta menetluses olevad eelotsusetaotlused C-165/14 ja C-304/14)
Kas liidu õigust – eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artiklit 5 ning harta artikleid 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada siseriiklikku tava, mille kohaselt jäetakse kehtivale sisenemiskeelule tuginedes läbi vaatamata hiljem liikmesriigi territooriumil esitatud „staatilise“ liidu kodanikuga taasühinemise taotlus, ilma et seejuures võetaks arvesse perekonnaelu ja asjaomaste laste parimaid huve, millele viidatakse kõnealuses hiljem esitatud perekonna taasühinemise taotluses?
Kas liidu õigust – eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artiklit 5 ning harta artikleid 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada siseriiklikku tava, mille kohaselt tehakse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellele juba kehtib sisenemiskeeld, väljasaatmisotsus, ilma et seejuures võetaks arvesse perekonnaelu ja asjaomaste laste parimaid huve, millele viidatakse kõnealuses „staatilise“ liidu kodanikuga taasühinemise hiljem – seega pärast sisenemiskeelu kehtestamist – esitatud taotluses?
Kas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lõiget 3 tuleb mõista nii, et kolmanda riigi kodanik peab kehtiva või lõpliku sisenemiskeelu tühistamise või peatamise taotluse esitama põhimõtteliselt alati väljaspool Euroopa Liitu, või esineb olukordi, kus ta saab selle taotluse esitada ka Euroopa Liidus?
a) Kas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lõike 3 kolmandat ja neljandat lõiku tuleb mõista nii, et viidatud direktiivi artikli 11 lõike 3 esimese lõigu kohane tingimus – mille kohaselt tuleb sisenemiskeelu tühistamine või peatamine kõne alla vaid siis, kui kolmanda riigi kodanik suudab tõestada, et ta on lahkunud liikmesriigi territooriumilt täielikus kooskõlas tagasisaatmisotsusega – peab olema igal konkreetsel juhul või kõikidel juhtumitel kindlasti täidetud?
b) Kas direktiivi 2008/115/EÜ artiklitega 5 ja 11 on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt peetakse elamisloa taotlust, mis on esitatud taasühinemiseks „staatilise“ liidu kodanikuga, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja vabalt elukohta valida, kaudseks (ajaliselt piiratud) taotluseks tühistada või peatada kehtiv ja lõplik sisenemiskeeld, kusjuures juhul, kui selgub, et riigis viibimise tingimused ei ole täidetud, jõustub kehtiv ja lõplik sisenemiskeeld uuesti?
c) Kas oluline on tõsiasi, et kohustus esitada tühistamise või peatamise taotlus päritoluriigis võib tagajärjena kaasa tuua kolmanda riigi kodaniku ja „staatilise“ liidu kodaniku kõigest ajutise lahusoleku? Kas esineb olukordi, mil ajutine lahusolek on harta artiklitega 7 ja 24 siiski vastuolus?
d) Kas oluline on tõsiasi, et kohustus esitada tühistamise või peatamise taotlus päritoluriigis toob tagajärjena kaasa vaid selle, et liidu kodanik peab teatud tingimustel piiratud ajaks lahkuma Euroopa Liidu territooriumilt tervikuna? Kas esineb olukordi, mil „staatilise“ liidu kodaniku piiratud ajaks lahkumine Euroopa Liidu territooriumilt tervikuna on ELTL artikliga 20 siiski vastuolus?
____________1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, lk 98).
2 ELT C 364, lk 1.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77, ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).