Language of document : ECLI:EU:T:2011:114

Kohtuasi T‑385/06

Aalberts Industries NV jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Vasest ja vasesulamist toruliitmike sektor – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Üks ja vältav rikkumine – Rikkumises osalemine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Tõend

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Tõend

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Rikkumised – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, mida võib käsitleda ühe rikkumise koostisosadena – Mõiste

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtjad, kellele võidakse ette heita rikkumist, mis seisneb osalemises ülemaailmses kartellis – Kriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Arvessevõetud käive – Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 kehtestatud piir

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

1.      EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tõendamisel peab komisjon esitama täpsed ja üksteist toetavad tõendid, mille põhjal saab kindlalt veenduda, et väidetav rikkumine on toime pandud. Liidu kohtu kahtlust tuleb tõlgendada rikkumise tuvastamise otsuse adressaadiks oleva ettevõtja kasuks. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud asjaomase rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti hagi puhul, milles nõutakse trahvi määramise otsuse tühistamist. Kõik komisjoni esitatud tõendid ei pea siiski tingimata vastama neile kriteeriumidele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, vastab tervikuna hinnatult sellele nõudele.

Lisaks on tavapärane, et tegevus, mida konkurentsivastased kokkulepped hõlmavad, toimub saladuskatte all, et koosolekud toimuvad salaja ja et kogu seonduv dokumentatsioon on viidud miinimumini. Sellest järeldub, et isegi kui komisjon avastab selliseid tõendeid, mis otseselt kinnitavad ettevõtjatevahelist ebaseaduslikku ühendusepidamist – näiteks koosolekute kokkuvõtted –, on need tavaliselt katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu osutub sageli vajalikuks teatud üksikasju tuletamise teel taastada. Seega peab enamikul juhtudel konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe esinemist järeldama teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest viidetest, mis üheskoos käsitletuna võivad muu ühtse selgituse puudumise korral moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.

(vt punktid 44–46)

2.      Leebuspoliitika raames tehtud avaldustel on oluline roll. Need ettevõtjate nimel tehtud avaldused on olulise tõendusliku väärtusega, kuna need toovad kaasa märkimisväärsed õiguslikud ja majanduslikud riskid. Siiski ei saa kartellikokkuleppes osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised samuti süüdistatavad ettevõtjad, pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toimepandud rikkumise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid.

(vt punktid 47 ja 66)

3.      Ühe rikkumise mõistega peetakse silmas olukorda, kus mitu ettevõtjat osalesid rikkumises, mis seisnes vältavas tegevuses sama majandusliku eesmärgi nimel – rikkuda konkurentsi, või siis osalesid üksikutes rikkumistes, mis olid omavahel seotud identse eesmärgiga (kõigi osade sama eesmärk) või subjektidega (selliste asjaomaste ettevõtjate samasus, kes olid teadlikud ühises eesmärgis osalemisest). Seda tõlgendust ei saa vaidlustada põhjendusega, et nende tegude või vältava tegevuse üks või mitu elementi võivad ka iseenesest olla EÜ artikli 81 rikkumine. Kui erinevad teod kuuluvad „tervikplaani” nende identse eesmärgi tõttu, mis rikub konkurentsitingimusi ühisturul, siis on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus sõltuvalt osalemisest rikkumises kui tervikus. Selleks et kvalifitseerida erinevad tegevused üheks ja vältavaks rikkumiseks, tuleb kontrollida, kas need on omavahel täiendavad, see tähendab, et igaüks neist on mõeldud vastama ühele või mitmele tavapärasest konkurentsist tulenevale tagajärjele, ning kas need aitavad vastastikuse toime kaudu kaasa kõikide konkurentsivastaste tagajärgede saavutamisele, mida nende tegevuste elluviijad on ühe eesmärgiga tervikplaani raames kavandanud. Selles osas tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis võimaldavad seda seost tuvastada või kahtluse alla seada, näiteks kõnealuste tegevuste rakendamise periood, sisu (sealhulgas kasutatud meetodid) ja sellega seoses erinevate kõnealuste tegude eesmärk.

Mis puudutab tegevust, mis seisneb konkureerivate tootjate vahel mitme- ja kahepoolsete kontaktide korrapärases pidamises paljude aastate jooksul eesmärgiga luua õigusvastane praktika, et kunstlikult korraldada vasest toruliitmike turu toimimist eelkõige hindade tasandil, siis asjaolu, et selle praktika teatavad tunnusjooned või intensiivsus pärast komisjoni kontrolle muutusid, ei ole määrava tähtsusega, kuna konkurentsivastase tegevuse eesmärk jäi samaks ehk see oli endiselt toruliitmike hindade kooskõlastamine. Selles osas on mõeldav, et pärast komisjoni kontrolle muutub kartell vormilt vähem struktureerituks ning tema tegevus on muutlikuma intensiivsusega. Asjaolu, et kartellil võib olla vahelduva intensiivsusega tegevusperioode, ei tähenda siiski seda, et võiks järeldada, et kartellikokkulepe on lõppenud.

(vt punktid 86–88, 91 ja 105)

4.      Selleks et tuvastada ettevõtja osalemine konkurentsivastases kokkuleppes, peab komisjon tõendama, et ettevõtja mõistis, et tema tegevus aitab kaasa kõigi osalejate taotletavate ühiste eesmärkide saavutamisele, ja et ta oli teadlik teiste ettevõtjate poolt kavatsetud või ellu viidud sisulistest tegudest nende samade eesmärkide taotlemisel või et ta võis neid mõistlikult ette näha ning oli valmis nendega kaasnevat riski aktsepteerima. Tõsiasi, et ettevõtja ei osalenud kõigis kartellikokkuleppe koostisosadeks olevates tegudes, ei ole asjakohane tema toime pandud rikkumise tuvastamisel. Seda asjaolu tuleb arvesse võtta üksnes rikkumise raskusastme hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel.

(vt punktid 89 ja 90)

5.      Kui konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi määramise otsuse mitu adressaati moodustavad karistatava rikkumise eest vastutava majandusüksuse tähenduses „ettevõtja” veel selle otsuse vastuvõtmise ajalgi, võib määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 nimetatud 10% ülemmäära arvutada kõnealuse ettevõtja kogukäibe alusel. Seevastu juhul, kui see majandusüksus jagunes ja selle tulemusel olid otsuse vastuvõtmise ajaks moodustunud kaks eraldi üksust, on otsuse igal adressaadil õigus sellele, et nende suhtes kohaldataks kõnealust ülemmäära eraldi.

(vt punkt 125)