22. juulil 2009 esitatud hagi - Intel versus komisjon
(Kohtuasi T-286/09)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Intel Corp. (Wilmington, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: N. Green, I. Forrester, QC, Barrister M. Hoskins, Barrister K. Bacon, Barrister S. Singla, Solicitor A. Parr ja Solicitor R. MacKenzie)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada täielikult või osaliselt komisjoni 13. mai 2009. aasta otsus K(2009) 3726 lõplik (juhtum COMP/C3/37.990 - Intel);
teise võimalusena tühistada või vähendada olulisel määral määratud trahvi;
mõista Inteli kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagiavaldusega palub hageja vastavalt EÜ artiklile 230 tühistada komisjoni 13. mai 2009. aasta otsus K(2009) 3726 lõplik (juhtum COMP/C3/37.990 - Intel), milles tuvastati, et alates 2002. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta detsembrini pani Intel toime ühe ja pideva EÜ artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise, kui ta kohaldas strateegiat sundimaks konkurente x86 seeria protsessorite turult lahkuma. Lisaks sellele palub hageja talle määratud trahvi tühistamist või vähendamist.
Oma nõuete põhjendamiseks esitab hageja järgmised väited.
Esiteks ta leiab, et komisjon on rikkunud õigusnorme, kui ta:
asus seisukohale, et tingimuslike allahindluste puhul, mida Intel oma klientidele tegi, oli per se tegemist kuritarvitusega, kuna tegemist oli tingimuslike allahindlustega, ilma kindlaks tegemata, kas need võisid tegelikult sundida konkurente turult lahkuma;
tugines konkurentide turult kõrvaldava tegevuse vormile nimetusega "puhtad piirangud" ("naked restrictions") ning ei viinud selle kohta läbi analüüsi, kuidas konkurentsi kõrvaldati (või kuidas seda oleks võinud teha või kas see oleks olnud üldse võimalik);
ei analüüsinud seda, kas Inteli allahindlusi puudutavaid kokkuleppeid klientidega viidi ellu Euroopa Ühenduse territooriumil ja/või kas neil olid kohesed, sisulised, otsesed ja ettenähtavad mõjud Euroopa Ühenduses.
Teiseks väidab hageja, et komisjoni poolt läbi viidud tõendite analüüs ei vasta tõendamise nõuetele. Seega ei tõendanud komisjon seda, et Inteli allahindlust puudutavate kokkulepete tingimuseks oli see, et kliendid ostsid kõik või peaaegu kõik vajalikud x86 seeria protsessorid Intelilt. Lisaks sellele kasutab komisjon "as efficient competitor" ("AEC") testi selle kindlakstegemiseks, kas Inteli allahindlused võisid konkurentsi piirata, kuid ta on teinud mitmeid vigu tõendite hindamisel, mis puudutavad selle testi kohaldamist. Komisjon on samuti jätnud alalüüsimata teisi tõendeid, mis puudutavad Inteli allahindluste mõju. Eelkõige ei ole komisjon:
käsitlenud tõendeid, mis näitavad, et rikkumise väidetava ajavahemiku jooksul suurendas üks Inteli konkurentidest oluliselt oma turuosa ning kasumlikkust, kuid et tema ebaõnnestumine teatud turuosades ja/või algseadmete valmistajaga puhul oli tema enda viga;
tuvastanud põhjuslikku seost tingimuslike allahindluste ja Inteli klientide otsuste vahel mitte osta sellelt konkurendilt;
analüüsinud tõendeid Inteli allahindluste mõjust klientidele.
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon ei ole tõendanud, et Intel kasutas pikaajalist strateegiat konkurentide kõrvaletõrjumiseks. Sellist tõdemust ei toeta tõendeid ning seda on võimatu sobitada kokku komisjoni väidete katkendlikkusega (menetlusega hõlmatud mõlema toote ja ajavahemiku suhtes) seoses iga Inteli kliendiga.
Hageja väidab samuti, et kogu või osa otsusest tuleks tühistada, kuna komisjon rikkus haldusmenetluses olulisi menetlusnorme ning see rikkus oluliselt hageja kaitseõigust. Eelkõige ei ole komisjon:
Inteli ära kuulanud seoses täiendava vastuväiteteatise ja asjaolude kirjeldusega, kuigi neis esitati täiesti uusi väiteid ja viidati uute tõenditele, millele vaidlustatud otsuses pidevalt viidatakse;
hankinud konkurendilt teatud sisedokumente toimiku jaoks, kuigi hageja seda taotles, ja seda vaatamata sellele, et hageja arvates on need dokumendid:
(i) otseselt asjakohased seoses komisjoni süüdistustega Inteli vastu,
(ii) võisid Inteli süüst vabastada ja
(iii) oli Intel täpselt identifitseerinud;
nõuetekohaselt üles märkinud kohtumist Inteli kliendiga, kes oli peatunnistaja ning võis suurima tõenäosusega esitada süüst vabastavaid tõendeid.
Vastavalt EÜ artiklile 229 vaidlustab hageja samuti talle määratud trahvi määra ja seda peamiselt kolmel põhjusel.
Esiteks ta väidab, et 1 060 000 000 euro suurune trahv (tegemist on suurima trahviga, mis kunagi on komisjoni poolt üksikule ettevõtjale määratud) on ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna komisjon ei ole tõendanud kahju klientidele ega konkurentide turult lahkuma sundimist.
Teiseks väidab hageja, et ta ei rikkunud ei tahtlikult ega ettevaatamatusest EÜ artiklit 82: komisjoni AEC analüüs põhineb teabel, mida ta ei saanud teada ajal, kui ta tegi oma klientidele allahindlusi.
Kolmandaks väidab hageja, et trahvi määrates ei kohaldanud komisjoni oma 2006. aasta suuniseid trahvide kohta õigesti ning et ta võtab arvesse ebaolulisi või asjakohatuid kaalutlusi.
____________