KOHTUJURISTI ETTEPANEK

JÁN MAZÁK

esitatud 16. detsembril 2010(1)

Kohtuasi C‑360/09

Pfleiderer AG

versus

Bundeskartellamt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Bonn (Saksamaa))

Konkurents – Kartell – Tsiviilõiguslik kahju hüvitamise hagi – Palve tutvuda siseriiklikule konkurentsiasutusele esitatud leebema kohtlemise taotlusega ning taotluse esitaja poolt sellega seoses vabatahtlikult esitatud teabe ja dokumentidega – Võimalik negatiivne mõju Euroopa konkurentsivõrgustiku toimimisele ja konkurentsiõiguse rakendamisele ametiasutuste poolt

I.      Sissejuhatus

1.        Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib selgitust selle kohta, kas siseriiklik konkurentsiasutus võib avaldada teavet, mida selle asutuse leebema kohtlemise programmi alusel on talle vabatahtlikult esitanud kartelli liikmed, kahju kandnud kolmandale isikule, et viimane saaks ette valmistada kartelli poolt põhjustatud väidetava kahju hüvitamise hagi, ja kui võib, siis millises ulatuses. Euroopa Kohtul palutakse eelkõige uurida, kas sellise teabe avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu (EL) konkurentsiõiguse tõhusat rakendamist ning komisjoni ja siseriiklike konkurentsiasutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse süsteemi, mis tuleneb nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta artiklitest 11 ja 12.(2)

2.        Leian, et eelotsusetaotlusega palutakse Euroopa Kohtul ennekõike võrrelda ja tasakaalustada huve, mis võivad olla omavahel vastuolus ning milleks on ühelt poolt vajadus tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaselt ebaseaduslike kartellikokkulepete avastamiseks ja nende eest karistamiseks ning lõpptulemusena ebaseaduslike kartellide moodustamise ärahoidmiseks kehtestatud leebema kohtlemise programmide tõhusus, teiselt poolt aga iga isiku õigus nõuda selliste kartellikokkulepete tõttu kantud kahju hüvitamist.

3.        Seega peab Euroopa Kohus käesolevas asjas hindama näiliselt vastandlikke huve, milleks on ühelt poolt ELTL artikli 101 tõhus rakendamine ning teiselt poolt väidetavalt kahju kandnud isiku võimalus tutvuda teabega,(3) mida kavatsetakse kasutada tõendina kartelli liikme vastu esitatavas tsiviilõiguslikus kahju hüvitamise hagis ja mille abil see isik võib ELTL artikli 101 rikkumist käsitlevas tsiviilkohtumenetluses tagada endale õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile. Leian, et sellistel juhtudel tagab põhiõiguse tõhusale õiguskaitsevahendile Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”)(4) artikkel 47 koostoimes artikli 51 lõikega 1, nagu seda on tõlgendatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”)(5) artikli 6 lõike 1 alusel, mis käsitleb õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas.

II.    Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

4.        Praeguseks jõustunud 2008. aasta jaanuari otsustega määras Saksamaa Liitvabariigi Bundeskartellamt (liitvabariigi konkurentsiamet) muu hulgas EÜ artiklile 81 (nüüd ELTL artikkel 101) tuginedes Euroopa kolmele suurimale dekoratiivpaberi (puitmaterjali katmiseks ettenähtud spetsiaalne paber) tootjale ja viiele isiklikult vastutavale isikule hinna‑ ja tootmisvõimsuse vähendamise kokkulepete tõttu kokku 62 000 000 euro suuruse trahvi. Nimetatud otsused põhinesid muu hulgas teabel ja dokumentidel, mille Bundeskartellamt oli saanud oma leebema kohtlemise programmi raames.

5.        Pfleiderer AG (edaspidi „Pfleiderer”) on dekoratiivpaberi ostja, kes kuulub maailma kolme juhtiva puitmaterjalide, pinnakattematerjalide ja laminaatparketi tootja hulka. Ta märkis, et on asjaomastelt dekoratiivpaberi tootjatelt ostnud viimase kolme aasta jooksul kaupu rohkem kui 60 000 000 euro eest. Tsiviilkohtumenetluse käigus kahju hüvitamise nõuete ettevalmistamiseks palus Pfleiderer 26. veebruari 2008. aasta kirjas Bundeskartellamtilt luba tutvuda kõikide dokumentidega, mis puudutavad dekoratiivpaberiga seotud kartellikokkuleppeid käsitlevat trahvi määramise menetlust.

6.        Pärast seda, kui Pfleidererile oli edastatud kolm trahvi määramise otsust ilma nimedeta ja läbiotsimise käigus kogutud tõendite loetelu, palus ta oma teises kirjas sõnaselgelt luba tutvuda ka leebema kohtlemise taotlustega, leebema kohtlemise taotlejate vabatahtlikult esitatud teabega ning kogutud tõenditega. Bundeskartellamt teatas 14. oktoobri 2008. aasta kirjas Pfleidererile, et rahuldab taotluse üksnes osaliselt ja lubab tutvuda menetluse toimiku versiooniga, millest on eemaldatud ärisaladused, sisedokumendid ja dokumendid Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi(6) punkti 22 tähenduses.

7.        Pfleiderer esitas selle otsuse peale kaebuse Amtsgericht Bonnile (esimese astme kohus).

8.        Amtsgericht rahuldas esmalt 3. veebruari 2009. aasta määrusega olulises osas Pfleidereri kaebuse. Amtsgericht märkis, et vastavalt Strafprozessordnungi (Saksamaa kriminaalmenetluse seadustik, edaspidi „StPO”) §‑le 406 e,(7) milles on sätestatud kriminaalmenetluses kannatanu õigus tutvuda toimikuga ja mida kohaldatakse analoogia korras vastavalt Gesetz über Ordnungswidrigkeiteni (väärteomenetluse seadustik, edaspidi „OWiG”) § 46 lõikele 1 ja lõike 3 neljanda lause viimasele osalausele (kartellikokkuleppeid puudutavate) väärteomenetluste suhtes, on kannatanul õigustatud huvi tõendamise korral õigus advokaadi vahendusel tutvuda ametiasutuste toimikute ja kogutud tõenditega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu väitel tuleb Pfleidereri käsitada kannatanuna, kuna lähtuda tuleb sellest, et ta maksis kartellis osalejatelt ostetud kaupade eest kartellikokkulepete tõttu liiga kõrget hinda. Õigustatud huvi on olemas ka juhul, kui kannatanu taotleb õigust tutvuda dokumentidega, et valmistada ette kahju hüvitamise hagi tsiviilkohtumenetluse käigus. Tutvumiseks tuleb anda ka leebema kohtlemise taotlejate poolt Bundeskartellamtile vabatahtlikult esitatud toimiku osad, mis kujutavad endast andmeid Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi punkti 22 tähenduses. Seoses ärisaladuste ja sisedokumentidega (st Bundeskartellamti nõupidamiste materjalidele või Euroopa konkurentsivõrgustiku raames toimunud kirjavahetusele tööjaotuse kohta) on dokumentidega tutvumise õigus piiratud. Dokumentidega tutvumise õiguse ulatus tuleb kindlaks määrata kaalutluste alusel ja see peab piirduma toimiku nende osadega, mis on vajalikud kahju hüvitamise nõuete põhjendamiseks.

9.        Selle kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse tõttu taastas Amtsgericht Bonn enne määruse tegemist kehtinud olukorra. Amtsgericht Bonn soovib jääda oma senise õigusliku seisukoha juurde ja on arvamusel, et kavandatud otsuses eeldatakse vaikimisi, et Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi praegune redaktsioon on vastuolus StPO §‑ga 406 e ja OWiG § 46 lõikega 1. Amtsgericht viitab eelkõige Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi punktile 22.

10.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kavandatud otsus võib siiski olla vastuolus määruse nr 1/2003 artiklitega 11 ja 12 ning EÜ artikli 10 teise lõiguga (nüüd ELL artikli 4 lõige 3) koostoimes EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga g. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et määruse nr 1/2003 artiklid 11 ja 12 kohustavad komisjoni ja siseriiklikke konkurentsiasutusi tegema tihedat koostööd ning näevad ette üksteisele teabe, sealhulgas konfidentsiaalse teabe esitamise, et kasutada seda EÜ artiklite 81 ja 82 (nüüd ELTL artiklid 101 ja 102) rakendamisele suunatud menetluses tõendusmaterjalina. Nimetatud sätete tõhususe ja toimivuse tagamiseks võib olla vajalik, et EL‑i konkurentsiõiguse alusel trahvi määramise menetluses kahju kannatanud kolmandatel isikutel keelatakse tutvuda leebema kohtlemise taotluste ja leebema kohtlemise taotlejate vabatahtlikult esitatud teabega. Kui Bundeskartellamt oleks kohustatud seda kaitsetaset vähendama ja lubama vastupidiselt punktis 22 sätestatule kolmandatel isikutel tutvuda leebema kohtlemise taotlustega, oleks sellel kaks rasket tagajärge.

11.      Esiteks ei annaks komisjon Bundeskartellamtile enam leebema kohtlemise taotlustel põhinevat teavet. Ka Euroopa konkurentsivõrgustiku ülejäänud liikmed ei annaks talle enam vastavasisulist teavet, kuna teiste liikmesriikide konkurentsiasutused on siseriiklike leebema kohtlemise programmide raames ette näinud kaitse taotluse sisu avaldamise eest Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi(8) tähenduses. See häiriks koostööd Euroopa konkurentsivõrgustiku raames ning muudaks ka võimatuks tõhusa võrgustikusisese tööjaotuse. See seaks küsimärgi alla Euroopa konkurentsivõrgustiku toimimise tervikuna.

12.      Teiseks esineb oht, et ettevõtjad loobuvad koostööst leebema kohtlemise programmi raames ja seetõttu ei esitataks kartellikokkulepete kohta teavet ja need jääksid avastamata, kuna leebema kohtlemise taotlejatel on kartus, et nende vabatahtlikult esitatud teavet ja dokumente võib kahju hüvitamise hagides tsiviilkohtumenetluse käigus kasutada otseselt nende vastu. See võib isegi halvendada leebema kohtlemise taotlejate olukorda võrreldes teiste kartellis osalejatega, kes ei tee konkurentsiasutustega koostööd.

13.      Nende kahtluste tõttu otsustas Amtsgericht menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas ühenduse õiguse konkurentsieeskirju ja eriti määruse nr 1/2003 artikleid 11 ja 12 ning EÜ artikli 10 teist lõiku koostoimes EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga g tuleb tõlgendada nii, et kartellikokkuleppe tõttu kahju kannatanud isikul ei või olla tsiviilõiguslike nõuete esitamiseks lubatud tutvuda leebema kohtlemise taotluste ega taotluste esitajate poolt sellega seoses vabatahtlikult esitatud teabe ja dokumentidega, mille liikmesriigi konkurentsiasutus on saanud siseriikliku leebema kohtlemise programmi alusel (muu hulgas) EÜ artikli 81 rakendamisele suunatud trahvi määramise menetluse raames?”

III. Menetlus Euroopa Kohtus

14.      Kirjalikke märkusi esitasid Pfleiderer, Felix Schoeller Holding GmbH & Co. KG ja Technocell Dekor GmbH & Co. KG, Arjo Wiggins Deutschland GmbH, Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hollandi, Küprose, Hispaania ja Itaalia valitsus, komisjon ning EFTA järelevalveamet. Kohtuistung peeti 14. septembril 2010. Belgia, Küprose ja Hollandi valitsus kohtuistungil märkusi ei esitanud. Munksjö Paper GmbH esitas kohtuistungil märkused.

15.      Pfleiderer leiab, et põhikohtuasi on puhtalt siseriiklik vaidlus, mis põhineb Saksamaa menetlusõigusel. Pfleidereri väitel otsustas Amtsgericht õigesti, et kõnealuse leebema kohtlemisega seotud teabega tutvumise võimaldamisest keeldumine Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi punkti 22 alusel ei olnud kooskõlas StPO §‑ga 406 e. Pfleiderer leiab, et Amtsgerichti küsimusele tuleks vastata eitavalt, kuna EL‑i eeskirjad antud küsimuses ei ole piisavalt üksikasjalikud ning muud võimalikud tõlgendavad dokumendid, näiteks Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogramm, ei ole piisavalt selgepiirilised ning lisaks pole need ka õiguslikult siduvad.

16.      Felix Schoeller Holding GmbH & Co. KG ja Technocell Dekor GmbH & Co. KG, Arjo Wiggins Deutschland GmbH ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hollandi, Küprose, Hispaania ja Itaalia valitsus leiavad sisuliselt, et kartellikokkuleppe tõttu kahju kandnud isikutel ei peaks tsiviilõiguslike nõuete esitamiseks olema õigust tutvuda leebema kohtlemise taotluste ega taotluste esitajate poolt vabatahtlikult esitatud teabe ja dokumentidega, mille siseriiklik konkurentsiasutus on saanud siseriikliku leebema kohtlemise programmi alusel (muu hulgas) ELTL artikli 101 rakendamisele suunatud trahvi määramise menetluse raames.

17.      Komisjon leiab sisuliselt seda, et tuleks eristada ühelt poolt leebema kohtlemise taotlejate poolt vabatahtlikult antud teavet kartelli kohta ja nende osa kohta selles kartellis, mis on spetsiaalselt ette valmistatud siseriikliku leebema kohtlemise programmi raames esitamiseks (nn ettevõtjate avaldused),(9) ning teiselt poolt muid leebema kohtlemise taotleja poolt esitatavaid, juba olemasolevaid dokumente. Komisjon on seisukohal, et kartellikokkuleppe tõttu kahju kandnud isikud ei peaks tsiviilõiguslike nõuete esitamiseks saama tutvuda ettevõtjate avaldustega, sest seeläbi seataks leebema kohtlemise taotleja tsiviilkohtumenetluses teiste kartelli liikmetega võrreldes halvemasse olukorda ning nii kahjustataks leebema kohtlemise programmi tõhusust. Komisjon väidab, et tutvumise võimaldamist teiste leebema kohtlemise taotleja esitatud dokumentidega tuleks hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Komisjon viitab sellega analoogiale oma praktikaga seoses tema valduses oleva teabe edastamisega siseriiklikele kohtutele määruse nr 1/2003 artikli 15 lõike 1 alusel.(10)

18.      EFTA järelevalveamet leiab, et kuna enamiku EL‑is rakendatavate leebema kohtlemise programmide puhul on ette nähtud suuline menetlus,(11) mille eesmärk on kaitsta ettevõtjate avaldusi tsiviilõiguslike kahjunõuete menetlustes avalikustamise eest, ei ole EL‑i konkurentsiõiguse tõhususega ega ühegi kõnealuse õiguse sättega vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt liikmesriik lubab ebaseadusliku salajase kartelli osaliste vastu esitatud tsiviilõigusliku kahjunõude menetluse potentsiaalsel hagejal tutvuda siseriikliku konkurentsiasutuse käsutuses olevate leebema kohtlemise taotlusega seotud dokumentidega.

IV.    Sissejuhatavad märkused

19.      Leian, et on kasulik rõhutada mitut põhikohtuasjaga seotud olulist asjaolu, mis ilmnevad eelotsusetaotlusest. Esiteks, põhikohtuasjas kõne all oleva teabega tutvumist ei taotle siseriiklike läbipaistvuseeskirjade alusel tavakodanik. Pigem nähtub eelotsusetaotlusest, et põhimõtteliselt omab Pfleiderer Saksamaa õigusnormide alusel konkreetseid menetluslikke õigusi seoses juurdepääsuga Bundeskartellamti valduses olevale teabele kartelli kohta, sest Pfleidereri käsitatakse kannatanuna, kes on eeldatavalt kandnud kartellikokkuleppe tõttu kahju ja kellel on dokumentidega tutvumiseks õigustatud huvi, et valmistada ette tsiviilõiguslik kahjunõue. Sellisel juhul annab kohus StPO § 406 e alusel dokumentidega tutvumise õiguse mitte Pfleidererile endale, vaid tema advokaadile. Analoogia eeskirjadega, mis käsitlevad läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis on sätestatud näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(12) ning sellega seotud Euroopa Kohtu praktikas, ei näi seega olevat asjakohane, kuna võib ebaõigesti piirata väidetavalt kahju kandnud isikule (Pfleiderer) StPO §‑s 406 e ette nähtud ilmselt laiemat õigust tutvuda tõenditega, et esitada kohtule tsiviilõiguslik kahjunõue.

20.      Teiseks, põhikohtuasjas käsitletava konkreetse konkurentsieeskirjade rikkumise uurimine lõpetati trahvi määramise otsuse tegemisega muu hulgas ELTL artikli 101 alusel, ja see otsus ei kuulu enam kohtulikule läbivaatamisele. Sellisel juhul ei saa juurdepääs vaidlusalusele teabele kahjustada selle konkreetse rikkumise uurimist ega mõjutada uurimise tulemust. Käesolevat juhtumit tuleb seega eristada juhtumitest, kus kahju kandnud kolmas isik taotleb õigust tutvuda siseriikliku konkurentsiasutuse käsutuses oleva teabega enne, kui nimetatud asutus on kooskõlas EL‑i konkurentsiõigusega võtnud vastu otsuse. Samas jääb küsimus, kas juurdepääs kõnealust liiki teabele, st leebema kohtlemise programmi raames vabatahtlikult esitatud teabele ja dokumentidele, võib üldiselt kahjustada ELTL artikli 101 rikkumiste uurimist ning seega nende sätete rakendamist Bundeskartellamti ja muude siseriiklike konkurentsiasutuste poolt vastavalt nende volitustele ja kohustustele, mis tulenevad määrusest nr 1/2003.

21.      Kolmandaks, Amtsgerichti küsimus puudutab ennekõike õigust tutvuda teabe ja dokumentidega, mille on esitanud leebema kohtlemise taotleja. Eelotsusetaotlusest nähtub, et Amtsgerichti otsuse kohaselt on ärisaladuste ja sisedokumentidega tutvumise juurdepääsu õigus piiratud.(13) Miski ei viita sellele, et Amtsgericht soovib kõnealust seisukohta muuta. Seetõttu käsitlen ma käesolevas ettepanekus tutvumist leebema kohtlemise taotleja esitatud teabe ja dokumentidega, lähtudes eeldusest, et need ei sisalda ärisaladusi ega ole sisedokumendid.

V.      Hinnang

22.      Oma küsimusega soovib Amtsgericht muu hulgas selgitust mõju kohta, mida kahju kandnud kolmanda isiku juurdepääs(14) leebema kohtlemise taotleja poolt siseriiklikule konkurentsiasutusele esitatud teabele võib avaldada määruse nr 1/2003 artiklites 11 ja 12 sätestatud koostöö‑ ja teabevahetussüsteemile.

23.      Pärast määruse nr 1/2003 jõustumist on nii komisjonil kui ka liikmesriikide konkurentsiasutustel(15) õigus kohaldada ELTL artikleid 101 ja 102.(16) Kuigi komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste volitused ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel ei lange täielikult kokku, kattuvad need siiski märkimisväärselt, luues paralleelsetel volitustel põhineva detsentraliseeritud rakendussüsteemi. Komisjonile on määrusega nr 1/2003 antud konkreetsed ja üksikasjalikud volitused ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks. Tulenevalt menetlusautonoomia põhimõttest kohaldavad liikmesriikide konkurentsiasutused ja ka siseriiklikud kohtud(17) ELTL artikleid 101 ja 102 aga suuresti oma siseriikliku õiguskorra kohaselt,(18) tingimusel, et nad järgivad võrdväärsuse(19) ja tõhususe(20) põhimõtteid. Ma leian, et muu hulgas vastavalt ELL artikli 4 lõikele 3 ja määrusele nr 1/2003(21) peavad liikmesriigid tagama ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusa rakendamise oma territooriumil.(22)

24.      Eesmärgiga vähendada paralleelsete volituste vastuolulise kohaldamise võimalust ning vaatamata siseriiklike konkurentsiasutuste ja kohtute põhimõttelisele menetlusautonoomiale on määruse nr 1/2003 IV peatükis „Koostöö” sätestatud teatavad menetluslikud reeglid, tagamaks paralleelsete volituste süsteemi kooskõlastatud ja tõhus toimimine. Tegelikult moodustavad komisjon ja siseriiklikud konkurentsiasutused ametiasutuste võrgu,(23) kus EL‑i konkurentsieeskirjade kohaldamine toimub tihedas koostöös.(24) Just sellest peatükist tuleneb Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete vaheline süsteem(25), mille raames on muu hulgas ette nähtud tööjaotus ja juhtumite jagamine ühe või mitme siseriikliku konkurentsiasutuse ja komisjoni vahel ning EL‑i konkurentsieeskirjade järjekindel kohaldamine. Leian, et siseriiklikud konkurentsiasutused peavad tegutsema viisil, mis tagab määrusest nr 1/2003 tulenevate koostöökohustuste tõhusa täitmise.

25.      Kuigi määrus nr 1/2003 ja koostööteatis ei sisalda sätteid, mis käsitleksid kolmandate isikute õigust tutvuda leebema kohtlemise taotleja poolt vabatahtlikult esitatud teabega,(26) sätestab Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi punkt 30 järgmist: „Käesoleva programmi alusel tehtud suulisi avaldusi vahetatakse [konkurentsiasutuste] vahel üksnes määruse nr 1/2003 artikli 12 alusel, kui [koostööteatises] sätestatud tingimused on täidetud ja eeldusel, et teavet saav [konkurentsiasutus] kaitseb saadud teavet samaväärselt teavet edastava [konkurentsiasutusega].”(27)

26.      Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogramm on mittesiduv dokument, mille eesmärk on siseriiklike konkurentsiasutuste leebema kohtlemise programmide de facto või „pehme” ühtlustamine, et võimalikud taotlejad ei loobuks leebema kohtlemise taotlemisest tulenevalt lahknevustest Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise programmide vahel. Seega nähakse Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammis ette kohtlemine, mida taotleja võib eeldada igas võrgustiku jurisdiktsioonis, kui kõik programmid on omavahel vastavusse viidud. Lisaks on Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi eesmärk leevendada mitmekordsest teatamisest johtuvat koormust. Kuigi see dokument ei ole õiguslikult siduv, nagu ka teised dokumendid, näiteks koostööteatis ja ühisavaldus, ei saa eirata nende praktilist mõju, eelkõige siseriiklike konkurentsiasutuste ja komisjoni tegevusele. Seetõttu on kahetsusväärne, et niisuguseid dokumente nagu Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogramm ja ühisavaldus ei avaldata läbipaistvuse huvides ja järeltulevatele põlvedele edastamiseks Euroopa Liidu Teatajas.

27.      Arvestades eriti Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi punkti 30 ja EL‑i õigusnormide puudumist kõnealuses küsimuses, leian, et siseriiklike konkurentsiasutuste erinevad nõuded, mis puudutavad leebema kohtlemise taotleja poolt vabatahtlikult edastatud teabe avaldamist kolmandatele isikutele, võivad niisiis potentsiaalselt mõjutada määruses nr 1/2003 sätestatud koostööd.

28.      Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub – kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tuvasta teisiti – et kõnealuse rikkumise uurimisel tegi Bundeskartellamtiga koostööd Rootsi konkurentsiasutus. Siiski ei viita miski sellele, et ükski siseriiklik konkurentsiasutus peale Bundeskartellamti olnuks seoses kõnealuse kartellikokkuleppega pädev kohaldama ELTL artiklit 101, mis oleks võinud kaasa tuua kattuvad menetlused ja juhtumi võimaliku üleandmise määruse nr 1/2003 artikli 11 alusel.(28) Kuigi siseriiklikud konkurentsiasutused võivad algatada kattuvad menetlused juhtumites, kus kartelli liikmed taotlevad leebemat kohtlemist, sest EL‑i õiguse alusel puudub tsentraliseeritud leebema kohtlemise menetlus ja täielikult ühtlustatud leebema kohtlemise programmide kogu EL‑i hõlmav süsteem(29) ning kartelli liikmed võivad seetõttu pidada vajalikuks esitada taotlus kõigile asutustele, kes on pädevad kohaldama asjaomase rikkumise suhtes ELTL artiklit 101, ei viita põhikohtuasja puhul miski sellistele asjaoludele. Ma märgin ka, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on eelotsusetaotluses konkreetselt osutanud sellele, et Pfleiderer ei taotle õigust tutvuda teabe ja dokumentidega, mille Bundeskartellamt on saanud määruse nr 1/2003 artikli 12 alusel.(30)

29.      Seega näib, et määruse nr 1/2003 artiklid 11 ja 12 ei ole käesoleva menetluse seisukohalt asjakohased ning et eelotsusetaotluse küsimuse nimetatud sätteid puudutav osa, nagu osutas ka komisjon oma märkustes,(31) on oletuslik.(32) Ma leian, et kuna eelotsusetaotluses ei esitatud ühtki konkreetset faktilist asjaolu määruse nr 1/2003 IV peatüki alusel tehtava koostöö kohta, oleks Euroopa Kohtu poolt käesolevas menetluses kõnealuse aspekti kohta tehtav otsus spekulatiivne.

30.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib ka seda, kas siseriikliku konkurentsiasutuse kavatsus anda kahju kandnud isikule, kes kavatseb esitada kahju hüvitamise hagi, võimalus tutvuda leebema kohtlemise taotleja poolt sellele asutusele vabatahtlikult esitatud teabe ja dokumentidega, võib tulevikus ohustada ELTL artikli 101 tõhusat rakendamist kõnealuse asutuse poolt.

31.      On selge, et nii komisjonil kui ka liikmesriikide konkurentsiasutustel on tähtis roll ELTL artikli 101 rakendamisel seoses ebaseaduslike kartellikokkulepetega. Arvestades ELTL artikliga 101 keelatud kartellikokkulepete salajasust, on selliste rikkumiste, mida konkurentsistruktuurile avaldatava kahjustava mõju tõttu sageli käsitatakse konkurentsiõiguse raskeimate rikkumistena,(33) tegelik avastamine ja uurimine ning lõpptulemusena keelustamine ja nende eest karistamine osutunud nii komisjoni kui ka siseriiklike konkurentsiasutuste jaoks keeruliseks.(34) Kaalutlustel, mis minu arvates seisnevad otstarbekuses,(35) on komisjon alates 1996. aastast, mil ta võttis vastu teatise trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta kartellide puhul,(36) rakendanud leebema kohtlemise programmi, mille alusel kartellide tuvastamise ja karistamiseni viiva kartelli liikmete koostöö eest tasutakse trahvidest vabastamise ja trahvide vähendamisega. 2006. aasta leebema kohtlemise teatisest(37) nähtub, et komisjoni arvates „tarbijate ja kodanike huvi salajaste kartellide tuvastamise ja nende tegevuse karistamise vastu on olulisem kui selliste ettevõtjate trahvimine, kes võimaldavad komisjonil sellise tegevuse tuvastada ja keelustada. [...] Komisjoni arvates on ettevõtjate tehtav koostöö kartelli olemasolu tuvastamisel olulise väärtusega”.(38) Minu seisukoht on, et sellise programmi kasulikkus ulatub kaugemale üksikute rikkumiste avastamisest ja nende eest karistamisest, kuna loob potentsiaalsete kartelli liikmete seas üldise ebakindluse õhkkonna, mis võib tõkestada kartellide tegelikku moodustamist.

32.      Niisiis sätestab leebema kohtlemise teatis läbipaistvalt eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad leebema kohtlemise taotlejatel prognoosida nende kohtlemist komisjoni poolt. Ma leian, et läbipaistvus ja prognoositavus on komisjoni leebema kohtlemise programmi tõhusa toimimise seisukohalt vajalikud, sest ebakindlus komisjoni poolt osaks saava kohtlemise suhtes võib potentsiaalseid taotlejaid heidutada. Lisaks on Euroopa Kohus märkinud, et ettevõtja poolt komisjoniga tehtud koostöö võib õigustada trahvisumma vähendamist leebema kohtlemise teatise alusel üksnes siis, kui see koostöö tegelikult aitab komisjonil täita tema ülesannet rikkumine tuvastada ja lõpetada.(39) Ettevõtjal, kes teeb komisjoniga koostööd vastavalt leebema kohtlemise teatise tingimustele, on õiguspärane ootus, et tema trahvisummat vähendatakse teatud protsendi võrra.(40) Pealegi ei võimalda komisjon oma leebema kohtlemise teatise kohaselt põhimõtteliselt tutvuda ettevõtja avaldusega, mille on teinud leebema kohtlemise taotleja.(41) Lisaks on komisjon nõus, et selliseid ettevõtjate avaldusi(42) võib teha suuliselt.(43) Samas ei sisalda leebema kohtlemise teatis sätteid, mis keelavad kolmandate isikute võimaluse tutvuda juba olemasolevate dokumentidega,(44) mille leebema kohtlemise taotleja selle teatise alusel on esitanud.

33.      EL‑i õigus ei näe ette siseriiklike konkurentsiasutuste otsest kohustust rakendada leebema kohtlemise programme ELTL artiklit 101 rikkuvate kartellide suhtes ega reguleeri tutvumist nende asutuste toimikutega, mis on seotud leebema kohtlemise taotlemisega. Hoolimata sellest, et EL‑i õiguses puudub liikmesriikide konkurentsiasutuste sõnaselge kohustus rakendada ebaseaduslike kartellide suhtes leebema kohtlemise programmi, ja olenemata liikmesriikide menetlusautonoomiast selles küsimuses, nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et valdav osa 27 liikmesriigi konkurentsiasutustest, sealhulgas Bundeskartellamt, rakendab siiski teatavat leebema kohtlemise programmi. Eelotsusetaotluses märgitakse, et Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi aluseks on Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogramm. Arvestades, et Bundeskartellamt on otsustanud aktiivselt rakendada leebema kohtlemise programmi, näib – kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tuvasta teisiti – et kõnealuse siseriikliku konkurentsiasutuse arvates oli selline programm vajalik selleks, et tagada muu hulgas ELTL artikli 101 tõhus rakendamine selle asutuse poolt.(45) Amtsgericht märkis eelotsusetaotluses, et „2000. aastal vastu võetud Bundeskartellamti leebema kohtlemise programm on näidanud, et tegemist on kartellidevastase võitluse äärmiselt tõhusa vahendiga. Aastatel 2001–2008 esitati kokku 210 leebema kohtlemise taotlust, mis puudutasid 69 eri menetlust”.(46)

34.      Ma leian, et kui liikmesriik viib ELTL artikli 101 tõhusa kohaldamise tagamise eesmärgil oma konkurentsiasutus(t)e kaudu ellu leebema kohtlemise programmi, siis vaatamata menetlusautonoomiale kõnealuse sätte rakendamisel peab liikmesriik tagama niisuguse programmi tõhusa juurutamise ja toimimise.

35.      Mis puudutab leebema kohtlemise programmide ja tsiviilõiguslike kahjunõuete menetluste vastastikust mõju, siis leebema kohtlemise teatises on küll osutatud, mil viisil komisjon kasutab oma kaalutlusõigust koostööd tegevatele kartelli liikmetele trahvide määramisel, ent selles on ka sõnaselgelt märgitud, et kõnealuse teatise alusel tehtav koostöö ei anna kartelli liikmetele mingit puutumatust ELTL artikli 101 rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest.(47) Pealegi sätestab Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi punkt 24, et „[s]ellel teatisel ei ole mingeid tagajärgi konkurentsiõiguse eraõiguslikule täitmisele”.(48)

36.      Euroopa Kohus on selgelt rõhutanud kahju kandnud isikute õigust esitada ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisega seoses kahju hüvitamise hagi. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELTL artiklitel 101 ja 102 on vahetu õigusmõju üksikisikute vahelistele suhetele ja need sätted annavad isikutele õigusi,(49) mida siseriiklikud kohtud peavad kaitsma.(50) ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistest tulenevaid kahju hüvitamise hagisid käsitlevaid eeskirju ei ole EL‑i tasandil küll ühtlustatud, kuid Euroopa Kohus on sedastanud, et ELTL artikli 101 täielik õiguslik toime ja eriti ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kasulik mõju oleksid ohustatud, kui iga isik ei saaks nõuda sellise kahju hüvitamist, mis tal on tekkinud konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu või tegevuse tagajärjel.(51) Sellest järeldub, et igal isikul on õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ja ELTL artikliga 101 keelatud kokkuleppe või tegevuse vahel on põhjuslik seos.(52) Kohtuasjas Courage ja Crehan rõhutas Euroopa Kohus ka kahju hüvitamise hagide hoiatavat mõju. Sellega seoses märkis Euroopa Kohus, et sellise hagi esitamise õiguse olemasolu tugevdab EL‑i konkurentsieeskirjade tõhusust ja aitab vältida kokkuleppeid või tegevusi – sageli salajasi – mis võivad konkurentsi piirata või kahjustada. Seega aitab kahju hüvitamise vaidluste lahendamine siseriiklikes kohtutes märkimisväärselt kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele EL‑is.(53)

37.      Ma leian, et kui siseriiklik konkurentsiasutus avaldab kahju kandnud kolmandale isikule teabe, mille kartelli liikmed selle asutuse leebema kohtlemise programmi alusel on asutusele vabatahtlikult edastanud, siis see võib põhimõtteliselt olla kahju kandnud isikule abiks ELTL artikli 101 rikkumisega seoses siseriiklikule kohtule esitatava hagi ettevalmistamisel, milles nõutakse kartellikokkuleppega põhjustatud väidetava kahju hüvitamist.(54) Selline hagi võib aidata kindlaks määrata kahju kandnud isiku õiguse saada hüvitist ning lisaks viia ELTL artikli 101 kohaldamiseni.(55) Seetõttu leian, et kuigi siseriiklik konkurentsiasutus ei osale kahju hüvitamise hagi menetluses, ei tohiks ta juhul, kui selleks puudub õiguslik põhjendus ülekaaluka avaliku või erahuvi näol, keelata väidetavalt kahju kandnud isikul tutvuda kõnealuse asutuse käsutuses olevate dokumentidega, mida saaks kasutada tõenditena, mis võimaldavad nimetatud isikul esitada kartelli liikme vastu ELTL artikli 101 rikkumisega seoses tsiviilõigusliku kahjunõude,(56) sest sellise keelamisega võidakse tegelikult riivata ja piirata kõnealuse isiku põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud ELTL artikliga 101, harta artikliga 47(57) koostoimes artikliga 51 ning konventsiooni artikli 6 lõikega 1. Seetõttu on vaja uurida, kas ja kui, siis millistel asjaoludel siseriiklik konkurentsiasutus võib õiguspäraselt keelduda avaldamast teavet ja dokumente, mille on edastanud leebema kohtlemise taotleja.

38.      Ma leian, et kui siseriiklik konkurentsiasutus avaldab sellises olukorras kõik talle leebema kohtlemise taotleja poolt edastatud andmed ja dokumendid, siis see võib tõsiselt kahjustada selle asutuse leebema kohtlemise programmi atraktiivsust ja seeläbi ka tõhusust, kuna potentsiaalsed leebema kohtlemise taotlejad võivad arvata, et nad satuvad tsiviilõigusliku kahju hüvitamise hagi esitamise korral halvemasse olukorda kui teised kartelli liikmed, kes leebemat kohtlemist ei taotle, kuna leebema kohtlemise taotlejad peavad kõnealusele asutusele esitama ennast süüstavaid avaldusi ja tõendeid.(58) Kuigi potentsiaalne leebema kohtlemise taotleja võidakse trahvist vabastada või tema trahvisummat võidakse vähendada, võib taotleja arvata, et selle hüve kaalub üles kahju hüvitamise kohustuse suurenenud risk, kui leebema kohtlemise taotlemisega seotud toimikuga võimaldatakse tutvuda, eriti juhul, kui siseriiklike tsiviilkohtumenetlust käsitlevate õigusnormide alusel lasub kartelli liikmetel solidaarne vastutus. Seetõttu võib kartelli liige loobuda leebema kohtlemise taotlemisest või olla leebema kohtlemise menetluse käigus konkurentsiasutusega vähem koostööaldis.(59)

39.      Seega näib olevat vastuolu ühelt poolt siseriikliku konkurentsiasutuse leebema kohtlemise programmi tõhusa toimimise ja seega konkurentsiõiguse riikliku rakendamise ning teiselt poolt olukorra vahel, kus kolmandale isikule antakse ELTL artikli 101 rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagi esitamise abistamiseks võimalus tutvuda leebema kohtlemise taotleja poolt edastatud teabega.(60)

40.      Olen seisukohal, et määruses nr 1/2003 ega Euroopa Kohtu praktikas ei ole sätestatud EL‑i konkurentsiõiguse riikliku rakendamise ja tsiviilõiguslike kahjunõuete lahendamise vahelist õiguslikku hierarhiat ega tähtsusjärjekorda.(61) Kuna õiguslikku hierarhiat ei ole ette nähtud, on komisjoni ja siseriiklike konkurentsiasutuste tegevusel ELTL artiklite 101 ja 102 järgimise tagamisel minu arvates praegu palju suurem tähtsus kui eraisikute kahjunõuete lahendamisel. Eraisikute kahjunõuete lahendamise praegune roll on selles mõttes tegelikult nii piiratud, et ma ei kasutaks liigselt väljendit „eraõiguslik täitmine”.(62)

41.      Lisaks leian, et see vastuolu on pigem näiline kui tegelik, kuna lisaks sellele, et tõhusad leebema kohtlemise programmid on kooskõlas avaliku huviga, sest nende abil tuvastatakse ja karistatakse salajasi kartelle, on need programmid kasulikud ka kartellikokkulepete tõttu kahju kandnud eraisikutele.(63) Esiteks võivad tõhusate leebema kohtlemise programmide puudumisel paljud kartellid jääda paljastamata, mistõttu nende tegevuse üldine kahjulik mõju konkurentsile ja konkreetsetele eraisikutele saaks vabalt jätkuda. Teiseks võib leebema kohtlemise taotluste alusel selliste kartellide avastamine ja uurimine siseriiklike konkurentsiasutuste poolt viia otsuste vastuvõtmiseni, millega nõutakse muu hulgas rikkumise lõpetamist ja kehtestatakse siseriikliku õiguse alusel sanktsioone.(64) Need otsused omakorda võivad olla kartellikokkulepete tõttu kahju kandnud kolmandatele isikutele abiks tsiviilõiguslike kahjunõuete esitamisel. Kuna määrus nr 1/2003 ei sätesta, millist kaalu peavad siseriiklikud kohtud omistama liikmesriikide konkurentsiasutuste otsustele(65) oma kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 alusel tehtud otsustes,(66) leian, et siseriiklikud kohtud peaksid liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuseid käsitama vähemalt kinnitavate tõenditena.(67) Ma olen seisukohal, et isegi piirkondades, kus tsiviilvaidluses ei või hageja siseriikliku konkurentsiasutuse lõplikku otsust siseriiklikes kohtutes tõendina üldse kasutada, vaid peab täiel määral tõendama muu hulgas ELTL artikli 101 rikkumise, on selline otsus hea alus, millele hagi rajada, muu hulgas ka seetõttu, et niisuguses otsuses selgitatakse tõenäoliselt üksikasjalikult asjaomase kartelli tegevust ja ELTL artikli 101 rikkumise iseloomu.

42.      Seega, et kaitsta kartellide tuvastamise ja karistamise korral nii avalikke kui ka erahuve, on minu arvates vaja võimalikult suures ulatuses säilitada siseriikliku konkurentsiasutuse leebema kohtlemise programmi atraktiivsus, piiramata alusetult tsiviilvaidluse hageja õigust tutvuda teabega ja seega tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

43.      Mis puudutab põhikohtuasjas käsitletavat juhtumit, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole eelotsusetaotluses üksikasjalikult kirjeldanud leebema kohtlemise taotlejate esitatud teabe ja dokumentide olemust. Arvestades aga asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu väitel põhineb Bundeskartellamti leebema kohtlemise programm Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammil, teen ettepaneku antud juhul uurida õigust tutvuda leebema kohtlemise taotlejate poolt vabatahtlikult esitatud ennast süüstavate avalduste ehk ettevõtjate avaldustega(68) ning juba olemasolevate dokumentidega.

44.      Leian, et kui tsiviilvaidluste hagejatele tehakse teatavaks leebema kohtlemise taotlejate poolt leebema kohtlemise menetluse käigus ja selle menetluse eesmärgil vabatahtlikult esitatud ennast süüstavate avalduste(69) sisu(70), milles nad sisuliselt tunnistavad konkurentsiasutusele ELTL artikli 101 rikkumises osalemist ja kirjeldavad seda rikkumist, siis see vähendaks oluliselt siseriikliku konkurentsiasutuse leebema kohtlemise programmi atraktiivsust ning seeläbi selle tõhusust.(71) See omakorda võib kahjustada ELTL artikli 101 tõhusat rakendamist siseriikliku konkurentsiasutuse poolt ning lõpptulemusena eraisikutest hagejate võimalusi saada tõhusat õiguskaitset. Kuigi teabega tutvumise keelamine võib takistada või mõnel määral riivata väidetavalt kahju kandnud isiku põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile, leian siiski, et selle õiguse riive on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga tagada ELTL artikli 101 tõhus rakendamine siseriiklike konkurentsiasutuste poolt ning kindlustada kartellide tuvastamise ja karistamise kaudu ka erahuvide kaitse.

45.      Lisaks näib(72) – kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tuvasta teisiti – et Bundeskartellamtile kõnealuses küsimuses kuuluv kaalutlusõigus võib leebema kohtlemise taotlejatel tekitada õigustatud ootuse, et vabatahtlikult esitatud ennast süüstavaid avaldusi ei avaldata. Leian, et kuigi võimalikult suures ulatuses tuleb tagada põhiõigus tõhusale õiguskaitsevahendile, on leebema kohtlemise taotlejal ülekaalukas õigustatud ootus, et selliseid ennast süüstavaid avaldusi ei avaldata.

46.      Seetõttu olen arvamusel, et põhimõtteliselt(73) ei tohiks lubada tutvuda leebema kohtlemise taotleja poolt vabatahtlikult esitatud ennast süüstavate avaldustega.

47.      Jättes kõrvale sellised ennast süüstavad avaldused, peaks väidetavalt kahju kandnud isikutel (nagu Pfleiderer) olema võimalus tutvuda kõigi teiste, juba olemasolevate dokumentidega, mille leebema kohtlemise taotleja on esitanud leebema kohtlemise menetluse käigus(74) ja mis aitaksid sellistel isikutel tsiviilõiguslike kahjunõuete esitamisel tõendada ELTL artikliga 101 vastuolus oleva õigusvastase teo olemasolu,(75) neile põhjustatud kahju ning põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel.(76) Kõnealused dokumendid ei ole tegelikult leebema kohtlemise menetluse tulemus, sest erinevalt eespool mainitud ennast süüstavatest ettevõtjate avaldustest eksisteerivad need dokumendid nimetatud menetlusest sõltumatult ja need võivad vähemalt teoreetiliselt ilmsiks tulla muudes olukordades. Ma ei näe ühtki veenvat põhjust, miks peaks keelama tutvuda selliste dokumentidega, mida kavatsetakse kasutada konkreetselt kahjunõude esitamiseks ja mis võivad kahjunõude esitamisel abiks olla. See oleks vastuolus põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, kui siseriiklikul konkurentsiasutusel oleks võimalik keelata tutvuda niisuguste dokumentidega sellistel asjaoludel, millega on tegemist põhikohtuasjas.

VI.    Ettepanek

48.      Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Amtsgericht Bonni esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Kui siseriiklik konkurentsiasutus viib ELTL artikli 101 tõhusa kohaldamise eesmärgil ellu leebema kohtlemise programmi, siis ei või kartellikokkuleppe tõttu kahju kandnud isikutele tsiviilõiguslike nõuete esitamise eesmärgil anda õigust tutvuda leebema kohtlemise taotlejate poolt vabatahtlikult esitatud ennast süüstavate avaldustega, milles nad sisuliselt tunnistavad konkurentsiasutusele ELTL artikli 101 rikkumises osalemist ja kirjeldavad seda rikkumist, sest see vähendaks oluliselt konkurentsiasutuse leebema kohtlemise programmi atraktiivsust ja seeläbi selle tõhusust, mis omakorda võib kahjustada ELTL artikli 101 tõhusat rakendamist konkurentsiasutuse poolt. Kuigi teabega tutvumise keelamine võib takistada või mõnel määral riivata väidetavalt kahju kandnud isiku põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 koostoimes artikli 51 lõikega 1, on selle õiguse riive põhjendatud õiguspärase eesmärgiga tagada ELTL artikli 101 tõhus rakendamine siseriiklike konkurentsiasutuste poolt ning kindlustada kartellide tuvastamise ja karistamise kaudu ka erahuvide kaitse.

See oleks vastuolus põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 koostoimes artikli 51 lõikega 1, kui siseriiklik konkurentsiasutus keelaks tutvuda teiste, juba olemasolevate dokumentidega, mille leebema kohtlemise taotleja on esitanud leebema kohtlemise menetluse käigus ja mis aitaksid kartellikokkuleppe tõttu väidetavalt kahju kandnud isikutel tsiviilõiguslike kahjunõuete esitamisel tõendada ELTL artikliga 101 vastuolus oleva õigusvastase teo olemasolu, neile põhjustatud kahju ning põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel.

1 – Algkeel: inglise.

2 – EÜT 2003 L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205.

3 – Liikmesriigi organi, antud juhul määruse nr 1/2003 artikli 35 kohaselt määratud siseriikliku konkurentsiasutuse valduses olev teave.

4 – ELL artikli 6 lõige 1 sätestab: „Liit tunnustab 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nagu seda on kohandatud 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis, sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud.”

5 – Allkirjastatud Roomas 4. novembril 1950. ELL artikli 6 lõige 3 sätestab: „Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.” Vt ka harta artikli 52 lõige 3, mis sätestab: „Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.”

6 – Bundeskartellamti 7. märtsi 2006. aasta teadaande nr 9/2006, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise programm), punkt 22 on sõnastatud järgmiselt: „Bundeskartellamt lükkab talle seadusega antud kaalutlusõiguse raames tagasi kolmanda isiku taotluse tutvuda dokumentide või teabega, kui taotluses käsitletakse kaitset trahvi eest või trahvi vähendamist ning sellega seoses esitatud tõendeid.” Teadaandega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.bundeskartellamt.de/wEnglisch/download/pdf/06_Bonusregelung_e.pdf.

7 – StPO § 406 e pealkirjaga „Toimikutega tutvumine” on sõnastatud järgmiselt:

„1) Advokaat võib kahju kandnud isiku nimel tutvuda kohtule kättesaadavate dokumentidega ja vastutusele võtmise korral kohtule esitatavate dokumentidega ning kontrollida ametlikult nõutud tõendeid, kui ta tõendab õigustatud huvi [...]

2) Juurdepääs dokumentidele keelatakse, kui sellega on vastuolus kahtlustatava või teiste isikute ülekaalukad kaitset vajavad huvid. Juurdepääsu võib keelata, kui see ohustab uurimise eesmärki või kui see põhjustaks menetluse olulist venimist [...]”

8 – Vastu võetud 29. septembril 2006; kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/competition/ecn/model_leniency_en.pdf.

9 – Vt analoogia alusel komisjoni 2006. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (edaspidi „leebema kohtlemise teatis”), punkt 31 (ELT 2006, C 298, lk 17).

10 – Vt ka komisjoni teatis komisjoni ja EL‑i liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel (ELT 2004, C 101, lk 54). Punkt 26 sätestab, et „komisjon võib keelduda teabe edastamisest siseriiklikele kohtutele ülekaalukatel põhjustel, mis on seotud vajadusega kaitsta ühenduse huve või vältida ühenduse toimimise ja sõltumatuse ohustamist, eelkõige juhul, kui teabe avaldamine seaks ohtu komisjoni ülesannete täitmise. [...] Seetõttu ei edasta komisjon leebema kohtlemise taotleja poolt vabatahtlikult esitatud teavet siseriiklikele kohtutele ilma taotleja nõusolekuta.”

11 – Vt näiteks eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 32. Vt ka eespool 8. joonealuses märkuses viidatud Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi punkt 28.

12 – EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331. Märgin, et Euroopa Kohtule esitatud märkustes seadsid Felix Schoeller Holding GmbH & Co. KG, Technocell Dekor GmbH & Co. KG, Saksamaa valitsus, Hispaania valitsus ja komisjon kahtluse alla võimaluse kohaldada seda määrust analoogia korras kõne all olevas kontekstis.

13 – Vt punkt 8 eespool.

14 – Kahjunõude esitamise eesmärgil.

15 – Vt määruse nr 1/2003 artikli 3 lõige 1, mis kohustab liikmesriikide konkurentsiasutusi ja siseriiklikke kohtuid kohaldama ELTL artikleid 101 ja 102.

16 – Vt eelkõige määruse nr 1/2003 artiklid 4 ja 5.

17 – Vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 6 on siseriiklikel kohtutel õigus kohaldada ELTL artikleid 101 ja 102.

18 – Vt siiski määruse nr 1/2003 artikkel 5, milles on määratletud otsused, mida siseriiklikud konkurentsiasutused võivad ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel teha.

19 – Võrdväärsuse põhimõtte järgimine eeldab, et asjaomane siseriiklik õigusnorm oleks ühtmoodi kohaldatav nii EL‑i kui ka siseriikliku konkurentsiõiguse rikkumise puhul (vt analoogia alusel 1. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑326/96: Levez vs. T. H. Jennings (EKL 1998, lk I‑7835, punkt 41); 16. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑78/98: Shirley Preston jt vs. Wolverhampton Healthcare NHS Trust jt ja Dorothy Fletcher jt vs. Midland Bank plc. (EKL 2000, lk I‑3201, punkt 55) ja 29. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑63/08: Virginie Pontin vs. T-Comalux SA (EKL 2009, lk I‑10467, punkt 45)). Märgin, et Euroopa Kohtule esitatud toimikus ei viita miski sellele, nagu oleks kolmanda isiku võimalus tutvuda leebema kohtlemise taotleja poolt Bundeskartellamtile antud teabega erinev sõltuvalt sellest, kas kohaldatakse siseriiklikku konkurentsiõigust või ELTL artiklit 101.

20 – Vt muu hulgas 14. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑312/93: Peterbroeck, Van Campenhout & Cie SCS vs. Belgia riik (EKL 1995, lk I‑4599, punkt 12); 4. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑212/04: Konstantinos Adeneler jt vs. Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG) (EKL 2006, lk I‑6057, punkt 95); 28. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑1/06: Bonn Fleisch Ex- und Import GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas (EKL 2007, lk I‑5609, punkt 41) ja 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑53/04: Cristiano Marrosu ja Gianluca Sardino vs. Azienda Ospedaliera Ospedale San Martino di Genova e Cliniche Universitarie Convenzionate (EKL 2006, lk I‑7213, punkt 52). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tohi liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras ette nähtud menetlusnorm muuta EL‑i õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt muu hulgas 15. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑542/08: Friedrich G. Barth vs. Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika)).

21 – Vt eelkõige artikleid 5 ja 6.

22 – Määruse nr 1/2003 vastuvõtmise ja jõustumise tulemusena on siseriiklikel konkurentsiasutustel kohustus aktiivselt jälgida ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat rakendamist ettevõtjate suhtes, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad nimetatud sätetest. Lisaks tõdes Euroopa Kohus kohtuasjas CIF, et „kuigi on tõsi, et [ELTL] artiklid [101 ja 102] käsitlevad üksnes ettevõtjate käitumist, mitte liikmesriikide seadusandlikke või haldusmeetmeid, kuid koosmõjus [ELL] artikli [4 lõikega 3], mis loob liikmesriikide koostöökohustuse, panevad nimetatud artiklid liikmesriikidele siiski kohustuse hoiduda võtmast või jõus hoidmast meetmeid, k.a seadusandlikke või haldusmeetmeid, mis võiksid välistada ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade kasuliku mõju” (vt 9. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑198/01: Consorzio Industrie Fiammiferi (CIF) vs. Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato (EKL 2003, lk I‑8055, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika)).

23 – Euroopa konkurentsivõrgustik.

24 – Vt määruse nr 1/2003 põhjendus 15.

25 – Vt nt komisjoni teatis koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus (ELT 2004, C 101, lk 43) (edaspidi „koostööteatis”) ning nõukogu ja komisjoni ühisavaldus konkurentsiasutuste võrgustiku toimimise kohta (edaspidi „ühisavaldus”), millega on võimalik tutvuda veebilehel http://ec.europa.eu/competition/ecn/joint_statement_en.pdf. Koostööteatises täpsustatakse eelkõige määruse nr 1/2003 artiklite 11 ja 12 kohaldamise praktilisi üksikasju. Koostööteatise punkti 72 ja lisa kohaselt on siseriiklikud konkurentsiasutused kohustatud tunnustama ja järgima teatises sätestatud põhimõtteid, sealhulgas leebema kohtlemise programmi kohaldamist taotlevate isikute kaitsega seotud põhimõtteid.

26 – Eespool 25. joonealuses märkuses viidatud koostööteatise punktides 26–28 käsitletakse konfidentsiaalse teabe vahetamist komisjoni ja siseriiklike konkurentsiasutuste vahel ja selle teabe kasutamist määruse nr 1/2003 artikli 12 alusel, samas kui koostööteatise punktides 37–42 käsitletakse konkreetselt leebema kohtlemise taotlusest tuleneva teabe edastamist ja kasutamist Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete (komisjon ja siseriiklikud konkurentsiasutused) vahel. Vt ka eespool 8. joonealuses märkuses viidatud Euroopa konkurentsivõrgustiku näidisprogrammi selgitavate märkuste punktid 3–5.

27 – Euroopa konkurentsivõrgustiku näidisprogrammi punkti 28 kohaselt võib leebema kohtlemise taotlusi esitada suuliselt ning punktis 29 on sätestatud, et taotleja suuliste avaldustega seotud dokumentidele ei anta juurdepääsu enne, kui konkurentsiasutus on isikutele esitanud oma vastuväited. Vt ka eespool 8. joonealuses märkuses viidatud Euroopa konkurentsivõrgustiku näidisprogrammi selgitavate märkuste punktid 48 ja 49.

28 – Vt eelkõige ka eespool 25. joonealuses märkuses viidatud koostööteatise punktid 16–19. Punkti 16 kohaselt „selleks et teha kindlaks kattuvad menetlused ja tagada, et juhtumit menetleb sobiv konkurentsiasutus, tuleb võrgustiku liikmeid varakult teavitada eri konkurentsiasutuste menetluses olevatest juhtumitest.” Koostööteatise punktis 17 märgitakse, et määrus nr 1/2003 „loob konkurentsiasutuste jaoks üksteise teavitamise mehhanismi, mille eesmärk on tagada juhtumite tõhus ja kiire ümberjaotamine. Nõukogu määruse artikli 11 lõige 3 sätestab, et siseriiklikud konkurentsiasutused, tegutsedes [ELTL artikli 101 või 102] kohaselt, peavad teatama sellest komisjonile kirjalikult enne esimese ametliku uurimismeetme rakendamist või viivitamatult pärast meetme rakendamise algust. Samuti märgitakse, et selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teistele siseriiklikele konkurentsiasutustele. Nõukogu määruse artikli 11 lõike 3 eesmärk on anda võrgustikule võimalus tuvastada kattuvad menetlused ja tegeleda juhtumi võimaliku edasiandmise küsimustega kohe, kui mõni konkurentsiasustus on seda uurima hakanud”.

29 – Vt eespool 25. joonealuses märkuses viidatud koostööteatise punkt 38.

30 – Määruse nr 1/2003 artikkel 12 sätestab, et ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel on komisjonil ja liikmesriikide konkurentsiasutustel õigus vahetada ja kasutada teavet.

31 – Pfleiderer leiab, et määruse nr 1/2003 artiklid 11 ja 12 ei ole käesolevas asjas asjakohased. EFTA järelevalveamet märkis oma märkustes koostööteatisele viidates, et Amtsgerichti menetletav juhtum on puhtalt riigisisene.

32 – ELTL artiklis 267 ette nähtud menetlus on Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostöö vahend, mille kaudu Euroopa Kohus annab siseriiklikele kohtutele EL‑i õiguse tõlgendusi, mida siseriiklikud kohtud vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks. Koostöö, mis eelotsusemenetluses on esmatähtis, tähendab nimelt seda, et siseriiklik kohus arvestab Euroopa Kohtule usaldatud ülesandega, mis seisneb liikmesriikide õigusemõistmisele kaasaaitamises, mitte üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta nõuandvate arvamuste koostamises. Vt 5. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑380/01: Gustav Schneider vs. Bundesminister für Justiz (EKL 2004, lk I‑1389, punktid 20–23 ja seal viidatud kohtupraktika).

33 – Avastamise ja tõendamise korral võidakse nende rikkumiste eest teatavates liikmesriikides karistada mitte üksnes suurte trahvide, vaid ka vangistusega.

34 – Vt analoogia alusel 7. jaanuari 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Aalborg Portland jt vs. komisjon (EKL 2004, lk I‑123, punktid 55–57), kus Euroopa Kohus sedastas, et kuna keeld osaleda konkurentsivastastes tegevustes ja kokkulepetes ning sanktsioonid, mis rikkujatele võidakse määrata, on üldtuntud, siis on tavapärane, et selliseid toiminguid ja kokkuleppeid sisaldav tegevus toimub varjatult, et kohtumisi korraldatakse salaja ja enamasti kolmandas riigis ning et seonduvat dokumentatsiooni on võimalikult vähe. Isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast kontakti otseselt tõendavad dokumendid, nagu kohtumise protokoll, on need tavaliselt üksnes katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Enamikul juhtudest tuleb konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu ühtse selgituse puudumisel võivad olla tõendiks konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.

35 – Selle sõna kasutamisega ei taha ma viidata, nagu oleks komisjon midagi valesti teinud. Pigem viitab see sellele, et komisjon on võtnud omaks tegevussuuna, mida ta peab lõpptulemusena konkurentsile kasulikuks.

36 – Märgin, et määrus nr 1/2003 ja komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (EÜT 2004, L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81) ei näe ette leebema kohtlemise programmi rakendamist komisjoni poolt.

37 – Vt eespool 9. joonealune märkus.

38 – Vt 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punktid 3 ja 4.

39 – Vt selle kohta 16. novembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑297/98 P: SCA Holding vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑10101, punkt 36) ja 28. juuni 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P: Dansk Rørindustri jt vs. komisjon (EKL 2005, lk I‑5425, punkt 399).

40 – Vt 39. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Dansk Rørindustri jt vs. komisjon punkt 188; vt ka leebema kohtlemise teatise punkt 38, milles märgitakse, et „[k]omisjon on teadlik, et käesolevast teatisest tulenevad õiguspärased ootused, millele ettevõtjad võivad tugineda, kui nad komisjonile kartelli olemasolust teatavad”.

41 – Vt 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punktid 6, 7 ja 33. Vt ka 8. joonealuses märkuses viidatud Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi punkt 29. Leebema kohtlemise teatise punktis 6 märgitakse, et ettevõtjate avaldusteks nimetatavad vabatahtlikud teated „on osutunud väga kasulikuks tõhusa uurimise tagamisel ja kartellikokkulepete lõpetamisel ning neid ei tohiks takistada kahju sissenõudmine tsiviilkohtumenetluse käigus. Võimalikke leebema kohtlemise taotlejaid võib sundida käesoleva teatise kohasest koostööst komisjoniga loobuma asjaolu, et selline koostöö võib halvendada nende olukorda tsiviilkohtumenetluses võrreldes koostöös mitteosalevate ettevõtjatega. Selline ebasoodne mõju võib märkimisväärselt kahjustada avalikkuse huve kartellide puhul [ELTL artikli 101] tõhusa täitmise tagamisel avaliku õiguse kaudu ja sellest tulenevalt hiljem või paralleelselt sama artikli täitmise tagamisel eraõiguse kaudu.” Vt ka konkurentsivõrgustiku näidisprogrammi selgitavate märkuste punkt 47, milles märgitakse, et „Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmed toetavad igati kartelliosaliste vastu suunatud tõhusaid tsiviilkohtumenetlusi, mille eesmärk on kohustada kartelliosalisi kahju hüvitama. Samas peavad nad sobimatuks, kui ettevõtjad, kes teevad nendega kartellide paljastamisel koostööd, asetataks tsiviilõiguslike kahjunõuetega seoses halvemasse olukorda kui need kartelli liikmed, kes koostööst keelduvad. Kui tsiviilõiguslike kahjunõuete menetlustes tulevad ilmsiks avaldused, mis on tehtud spetsiaalselt [konkurentsiasutusele] viimase leebema kohtlemise programmi raames, võib tulemuseks olla just selline olukord ja kuna see sunniks ettevõtjaid loobuma koostööst konkurentsiasutuste leebema kohtlemise programmides, võib see nõrgestada konkurentsiasutuste tööd kartellide vastu võitlemisel. Sellisel tulemusel võib olla negatiivne mõju ka kartellide tõkestamisele teistes riikides. See, kas taotleja suhtes tehakse määrus, mis kohustab teda teavet esitama, sõltub mõnel määral sellest, millised on mõjutatud territooriumid ja kartell, milles taotleja on osalenud[…]”.

42 – Eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 9 alapunkti a kohaselt peab ettevõtja avaldus sisaldama selle esitamise ajal taotlejal oleva teabe piires järgmist: – väidetava kartelli üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas näiteks selle eesmärgid, tegevus ja toimimisviis; asjaomane toode või teenus, territoriaalne ulatus, tegevuse kestus ja väidetava kartelli mõjutatud hinnangulised turumahud; väidetava kartelli liikmete kohtumiste täpsed kuupäevad, asukohad, sisu ja osalejad ning kõik asjakohased selgitused seoses tõendusmaterjaliga, mis on esitatud lisaks taotlusele; – trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud juriidilise isiku nimi ja aadress ning teiste väidetavas kartellis osalevate (osalenud) ettevõtjate nimed ja aadressid; – kõikide taotlejale teadaolevate väidetavas kartellis osalevate või osalenud üksikisikute nimed, ametikohad, kontorite asukohad ja vajaduse korral ka kodused aadressid, sealhulgas ka nende üksikisikute andmed, kes osalesid taotleja nimel; – teave, millega taotleja on väidetava kartelliga seoses pöördunud või kavatseb pöörduda teiste konkurentsiasutuste poole nii EL‑is kui ka väljaspool EL‑i.

43 – Vt eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 32. Vt ka eespool 8. joonealuses märkuses viidatud Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi punkt 28.

44 – Mõiste „juba olemasolevad dokumendid” ei ole leebema kohtlemise teatises konkreetselt määratletud, kuid mina leian, et sellisteks dokumentideks on „muu taotluse esitamise ajal taotleja valduses olev või temale kättesaadav teave, mis on seotud väidetava kartelliga, eriti rikkumiseaegsed tõendid”. Vt eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 9 alapunkt b.

45 – Eelotsusetaotluses märgitakse selle kohta, et Oberlandesgericht (Düsseldorf) on ühes oma otsuses pidanud põhjendatuks eeldust, millele Bundeskartellamt rajas oma leebema kohtlemise programmi, nimelt et huvi nn räigete kartellide vastu võitlemise suhtes on olulisem kui üksiku kartellis osaleja karistamine. Oberlandesgericht (Düsseldorf) leidis, et eespool 6. joonealuses märkuses viidatud Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmist ei teki õiguslikke probleeme ja sellega ei ületata nimetatud asutuse kaalutlusõigust OWiG § 81 lõike 7 alusel trahvide määramisel.

46 – Eelotsusetaotlusest ei nähtu, kas need kartellid kuuluvad ELTL artikli 101 kohaldamisalasse ja kui, siis millised.

47 – Vt eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 39.

48 – Amtsgericht märkis eelotsusetaotluses, et „leebema kohtlemise taotluse esitamine ei vabasta [ettevõtjat] [...] Saksamaa õigusnormide kohaselt tsiviilõiguslikust vastutusest kartellikokkuleppe tõttu kahju kannatanud kolmandate isikute ees”.

49 – ELTL artiklitest 101 ja 102 tulenevad isikutele ka kohustused, mida siseriiklikud kohtud peavad jõustama.

50 – Vt 30. jaanuari 1974. aasta otsus kohtuasjas 127/73: Belgische Radio en Televisie ja Société belge des auteurs, compositeurs et éditeurs vs. SV SABAM ja NV Fonior („BRT I”) (EKL 1974, lk 51, punkt 16); 18. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑282/95 P: Guérin automobiles vs. komisjon (EKL 1997, lk I‑1503, punkt 39); 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑453/99: Courage Ltd vs. Bernard Crehan ja Bernard Crehan vs. Courage Ltd jt (EKL 2001, lk I‑6297, punkt 23) ja 13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑295/04–C‑298/04: Vincenzo Manfredi vs. Lloyd Adriatico Assicurazioni SpA (C‑295/04), Antonio Cannito vs. Fondiaria Sai SpA (C‑296/04) ja Nicolò Tricarico (C‑297/04) ja Pasqualina Murgolo (C‑298/04) vs. Assitalia SpA (EKL 2006, lk I‑6619, punkt 39).

51 – Vt eespool 50. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Courage ja Crehan punkt 26.

52 – Vt eespool 50. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Manfredi jt punkt 61. Euroopa Kohus märkis, et asjakohase EL‑i regulatsiooni puudumisel ja menetlusautonoomia põhimõtet silmas pidades tuleb iga liikmesriigi sisemise õiguskorraga määrata pädevad kohtud ja kehtestada menetlusnormid hagidele, mille esitamise võimalusega tagatakse isikutele EL‑i õigusest vahetult tulenevate õiguste kaitsmine, kusjuures need normid ei tohi olla ebasoodsamad kui need, mis on kehtestatud siseriiklikul õigusel põhinevatele analoogilistele hagidele (samaväärsuse põhimõte) ning need ei tohi muuta ühenduse õiguskorrast tulenevate õiguste teostamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt 10. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑261/95: Palmisani vs. Istituto nazionale della previdenza sociale (EKL 1997, lk I‑4025, punkt 27 ja eespool 50. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Courage ja Crehan punkt 29).

53 – Vt eespool 50. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Courage ja Crehan punkt 27. Vt ka komisjoni Valge raamatu EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta punkt 1.2 (KOM(2008) 165 lõplik) (edaspidi „Valge raamat”).

54 – Eespool 53. joonealuses märkuses viidatud Valge raamatu punktis 2.2 märkis komisjon, et „[k]onkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide puhul varjatakse sageli paljusid otsustava tähtsusega tõendeid ning kuna need on kostja või kolmandate isikute valduses, ei ole nõude esitajal neist üldjuhul piisavalt täpset ülevaadet”.

55 – Vt eespool 50. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Courage ja Crehan punktid 26 ja 27.

56 – Vastasel korral võib siseriiklik konkurentsiasutus takistada kahjunõuete esitamist, takistades juurdepääsu tema valduses olevale teabele, mida saaks esitada tõendina.

57 – „Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.

Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. […]”

58 – Et saada leebemat kohtlemist. Mingit sundust selleks muidugi ei ole: leebema kohtlemise taotlejad otsustavad ettevõtjate avalduste tegemise ja juba olemasolevate tõendusmaterjalide edastamise kasuks vabatahtlikult, saades vastutasuks leebema kohtlemise osaliseks, ning neil ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust seda teha. Seoses õigusega mitte teha ennast süüstavaid avaldusi ja õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 17. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas Saunders vs. Ühendkuningriik (Recueil des arrêts et décisions 1996‑VI, lk 2044, punktid 69, 71 ja 76).

59 – Pärssivat mõju, mida võib koostööle avaldada see, kui konkurentsiasutus avaldab leebema kohtlemise taotleja esitatud teabe võimalikele tsiviilvaidluse hagejatele, ei saa eirata, kuigi leebema kohtlemise teatises nõutakse muu hulgas, et ettevõtja teeks komisjoniga haldusmenetluse käigus alates taotluse esitamisest kuni juhtumi lõpetamiseni tegelikku, täielikku ja pidevat koostööd. Vt eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkti 12 alapunkt a. Siseriiklikud programmid sisaldavad väga tõenäoliselt samasuguseid nõudeid. Vt eespool 8. joonealuses märkuses viidatud Euroopa konkurentsivõrgustiku leebema kohtlemise näidisprogrammi punkt 13.

60 – Mis on esitatud siseriiklikule konkurentsiasutusele.

61 – Määruse nr 1/2003 põhjenduses 7 on sedastatud: „Siseriiklikel kohtutel on oluline roll [EL‑i] konkurentsieeskirjade kohaldamisel. Üksikisikute vaheliste vaidluste lahendamisel kaitsevad nad [EL‑i] õigusest tulenevaid subjektiivseid õigusi, näiteks määrates kahjutasu rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele. Siseriiklike kohtute ülesanne on täiendada liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevust. Seepärast peaks neil olema õigus kohaldada [ELTL artikleid 101 ja 102] täies ulatuses.” Sõna „täiendada” kasutamine ei pruugi minu arvates viidata tähtsusjärjekorrale. Nii või teisiti ei ole Euroopa Liidu õigusakti põhjendustel siduvat õigusjõudu. Vt 2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑134/08: Hauptzollamt Bremen vs. E. Tyson Parketthandel GmbH hanse j. (EKL 2009, lk I‑2875, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

62 – Oma 2008. aasta Valges raamatus märkis komisjon: „Kuigi liikmesriikidel on kohustus kehtestada tõhus õiguslik raamistik, mis muudaks kahju hüvitamise nõudmise reaalselt võimalikuks, ning hiljuti on mõnes liikmesriigis olnud märgata teatavat muutust paremuse poole, on seni tegelikult hüvitist saanud vaid vähesed [EL‑i] konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kahju kannatanud isikud.” Vt punkt 1.1 (viidatud eespool 53. joonealuses märkuses).

63 – Vt eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 6, milles on märgitud: „Võimalikke leebema kohtlemise taotlejaid võib sundida käesoleva teatise kohasest koostööst komisjoniga loobuma asjaolu, et selline koostöö võib halvendada nende olukorda tsiviilkohtumenetluses võrreldes koostöös mitteosalevate ettevõtjatega. Selline ebasoodne mõju võib märkimisväärselt kahjustada avalikkuse huve kartellide puhul [ELTL artikli 101] tõhusa täitmise tagamisel avaliku õiguse kaudu ja sellest tulenevalt hiljem või paralleelselt sama artikli täitmise tagamisel eraõiguse kaudu” (kohtujuristi kursiiv) (viidatud eespool 41. joonealuses märkuses).

64 – Vt määruse nr 1/2003 artikkel 5.

65 – Vt eespool 53. joonealuses märkuses viidatud Valge raamatu punkt 2.3.

66 – Määruse nr 1/2003 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud: „Kui siseriiklikud kohtud teevad [ELTL artiklite 101 või 102] alusel otsuseid kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas komisjoni otsus, ei tohi nende otsused olla vastuolus komisjoni otsusega.” Komisjon on Valges raamatus soovitanud kehtestada sätted, mille kohaselt juhul, kui liikmesriigi kohus peab tegema otsuse kahju hüvitamise hagis, mis käsitleb ELTL artiklis 101 või 102 osutatud tegevust, mille suhtes Euroopa konkurentsivõrgustikus osalev liikmesriigi konkurentsiasutus on juba teinud lõpliku otsuse nimetatud artiklite rikkumise kohta või mille kohta asja läbi vaadanud kohus on teinud lõpliku otsuse, mis kinnitab konkurentsiasutuse otsust või tuvastab ise rikkumise, ei tohi liikmesriigi kohtu otsus olla vastuolus nimetatud otsustega.

67 – Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et vastavalt Saksa õigusele on lõplikes trahvi määramise otsustes tuvastatud asjaolud tsiviilkohtumenetluses siduvad ja seega ei pea rikkumine olema tõendatud.

68 – Euroopa Kohtule esitatud toimikust ei selgu, kas leebema kohtlemise taotlejad tegid ettevõtjate avaldused suuliselt. Kuna minu seisukoht on, et selliseid avaldusi ei tohiks avaldada, ei ole oluline, kas need tehti suuliselt või kirjalikult.

69 – Neid nimetatakse ettevõtjate avaldusteks.

70 – Mis osutab süü tunnistamisele või omaksvõtmisele.

71 – Arvestades, et kõnealused avaldused on eelkõige seotud leebema kohtlemise taotleja individuaalse osalemisega õigusvastases kartellis, võib taotleja kahjunõude esitamisel sattuda halvemasse olukorda kui koostööd mittetegevad kartelli liikmed. Valge raamatu punktis 2.9 pealkirjaga „Leebema kohtlemise programmide ja kahju hüvitamise hagide vastastikune mõju” märkis komisjon, et nii avaliku kui ka erasektori konkurentsiotsuste täitmise seisukohalt on oluline tagada huvi leebema kohtlemise programmide vastu. Seega leidis komisjon, et leebema kohtlemise taotluste raames esitatavatele ettevõtjate avaldustele tuleb tagada piisav kaitse avalikustamise eest eraisiku esitatud kahjunõude menetlemise käigus, et vältida taotluse esitanud ettevõtja sattumist ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste rikkujatega. Sellist kaitset kohaldatakse juhul, kui kohus nõuab avalikustamist kas enne või pärast seda, kui konkurentsiasutus on otsuse teinud (viidatud eespool 53. joonealuses märkuses).

72 – Eelkõige vastavalt eespool 6. joonealuses märkuses viidatud Bundeskartellamti leebema kohtlemise programmi punktile 22.

73 – Võib osutuda vajalikuks teha teatud asjaolude korral sellest reeglist erandeid, näiteks siis, kui leebema kohtlemise taotleja ise on avaldanud ettevõtja avalduse sisu kolmandatele isikutele. Vt näiteks eespool 9. joonealuses märkuses viidatud leebema kohtlemise teatise punkt 33.

74 – Välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave, näiteks sisedokumendid.

75 – Ma leian, et jurisdiktsioonides (nagu Saksamaa Liitvabariik), kus eraisikutest vaidlusosalised võivad kahjunõudega seoses ELTL artikli 101 rikkumise tõendamiseks tugineda siseriikliku konkurentsiasutuse või asja läbi vaadanud kohtu lõplikule otsusele, ei peaks selles kontekstis andma juurdepääsu leebema kohtlemise taotleja poolt leebema kohtlemise menetluse käigus edastatud tõenditele või dokumentidele, sest need ei ole vajalikud selleks, et teostada õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

76 – Leian, et siseriiklik konkurentsiasutus peaks saama siduva kinnituse selle kohta, et seda teavet kasutatakse üksnes kõnealuse kohtuvaidluse eesmärgil.