Euroopa Komisjoni 6. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 24. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-385/06: Aalberts Industries NV, Comap SA, varem Aquatis France SAS, Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-287/11 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre, V. Bottka ja R. Sauer)
Teised menetlusosalised: Aalberts Industries NV, Comap SA, varem Aquatis France SAS, Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
jätta Üldkohtule esitatud hagi täielikult rahuldamata;
mõista käesoleva menetluse ja esimese astme kohtukulud välja kolmelt hagejalt.
Väited ja peamised argumendid
Komisjon põhjendab oma apellatsioonkaebust järgmise kolme väitega.
Esimeses väites on ta seisukohal, et Üldkohus rikkus mitmesuguseid õigusnorme, mis reguleerivad tõendamiskohustust, ning tõendamist puudutavaid menetlusnorme, moonutas teatavaid tõendeid ning ei esitanud põhjendusi faktidele antud hinnangute kohta. Kuigi Üldkohus meenutas tõendite igakülgset hindamist käsitlevat kohtupraktikat, ilmneb järgnenud hinnangutest väga lünklik lähenemine, mille raames tõendeid on analüüsitud eraldi ja need on ükshaaval tagasi lükatud. See mõjutab nende konkreetsete kontaktide analüüsimist, mida otsuses on peetud ilminguks sellest, et Aalbertsi ettevõtjad osalesid vältavas rikkumises. Üldkohus on hinnanud tõendeid tütarettevõtjate Simplexi ja Aquatise vältavas rikkumises osalemise kohta eraldi, kuigi nad kuulusid ühte ja samasse ettevõtjasse (Aalberts). Lisaks moonutas Üldkohus seoses nende kontaktidega teatud olulisimaid tõendeid või vähemalt ei esitanud piisavaid põhjendusi järelduste kohta, mis ta tegi seoses teatud tõendite tõendusliku väärtusega. Teine väide on alternatiivne nõue, mis seisneb selles, et isegi kui Üldkohtu faktilised järeldused jäetakse jõusse, ei olnud Üldkohtul õigust otsust tervikuna tühistada, kuna ta leidis otsuses üksnes osalise vea. Vaidlustatud kohtuotsuses on toime pandud vähemalt kaks õigusnormide rikkumist:
esiteks tühistas Üldkohus komisjoni otsuse seetõttu, et Aquatise teadlikkus kartellist oli teistsugusel tasemel kui teistel ettevõtjatel, kes osalesid FNAS-i kohtumistel Prantsusmaal. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, ei tohiks kartelliosalise erinev teadlikkuse tase siiski kaasa tuua otsuse täielikku tühistamist ühe ja vältava rikkumise tuvastamise osas, vaid see võiks kõige enam kaasa tuua rikkumise tuvastamise osalise tühistamise ning tõenäoliselt trahvi vähendamise;
teiseks ületas Üldkohus oma pädevust, kui ta tühistas otsuse Aalbertsi ja tema kahe tütarettevõtja osas täielikult asjas, milles osaline tühistamine oleks vastavalt kohtupraktikale olnud kõige sobivam lahendus.
Lõpuks on kolmas väide samuti alternatiivne nõue juhuks, kui Euroopa Kohus esimese ja teise väite tagasi lükkab, ning puudutab Simplexi ja Aquatise trahvi arvutamist esimese perioodi eest, juhul kui teise perioodi osas rikkumise tuvastamine täielikult tühistatakse. Komisjon väidab, et otsuse artikli 2 punkti b alapunkti 2 tühistamine on põhjendamatu ning kui Üldkohus tugines määruse nr 1/2003
1 artikli 23 lõikest 2 tulenevale nn 10% piirmäärale, tegi ta otsuse
ultra petita ja rikkus võistleva menetluse põhimõtet ja seega õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, kuna seda esimeses kohtuastmes ei arutatud.