Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 18. oktoobril 2016 – Šiaulių regiono atliekų tvarkymo centras versus „Specializuotas transportas“ UAB

(kohtuasi C-531/16)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Šiaulių regiono atliekų tvarkymo centras, „Specializuotas transportas“ UAB

Teosed menetlusosalised: „VSA Vilnius“ UAB, „Švarinta“ UAB, „Specialus autotransportas“ UAB, „Ecoservice“ UAB

Eelotsuse küsimused

1.    Kas isikute ja teenuste vaba liikumist, mis on sätestatud vastavalt ELTL artiklis 45 ja ELTL artiklis 56, direktiivi 2004/18¹ artiklis 2 sätestatud pakkujate võrdsuse ja hankemenetluse läbipaistvuse põhimõtteid ning eelnimetatud põhimõtetest tulenevat ettevõtjate vaba ja ausa konkurentsi põhimõtet tuleb (koos või eraldi, kuid nimetatud sätete kohaldamist piiramata) käsitada ja tõlgendada nii, et:

kui seotud pakkujad, kelle majanduslikud, juhtimisalased, finants- või muud sidemed võivad tekitada kahtlusi nende sõltumatuses ja konfidentsiaalse teabe kaitstuses ja/või luua (võimalikud) eeldused nende eelisolukorras olemiseks teiste pakkujatega võrreldes, on otsustanud esitada samas riigihankemenetluses eraldi (sõltumatud) pakkumused, siis on nad igal juhul kohustatud hankijat teavitama kõnealustest omavahelistest sidemetest, isegi kui hankija ei nõua seda eraldi, olenemata sellest, kas riigihankeid reguleerivad liikmesriigi õigusnormid sätestavad sellise kohustuse või mitte?

2.    Kui esimesele küsimusele vastatakse:

a)    jaatavalt (st pakkujad peavad oma sidemetest igal juhul hankijat teavitama), siis kas asjaolu, et seda kohustust sellisel juhul ei täidetud või ei täidetud nõuetekohaselt, on piisav, et hankija võiks asuda seisukohale või läbivaatamisasutus (kohus) võiks otsustada, et samas riigihankemenetluses eraldi pakkumused esitanud seotud pakkujad ei konkureeri tegelikult teineteisega (ja teesklevad konkureerimist)?

b)    eitavalt (st pakkujatele ei ole õigusaktis või hanketingimustes kehtestatud lisakohustust teavitada oma sidemetest), siis kas seotud ettevõtjate osalemisega kaasnevat riski ja sellest tulenevate tagajärgede riski peab kandma hankija, juhul kui hankija ei märkinud riigihanke dokumentides, et pakkujatel on selline teavitamiskohustus?

3.    Kas esimeses küsimuses osutatud õigusnorme ning direktiivi 89/665² artikli 1 lõike 1 kolmandat lõiku ja artikli 2 lõike 1 punkti b tuleb (koos või eraldi, kuid nimetatud sätete kohaldamist piiramata) hoolimata esimesele küsimusele antavast vastusest ja võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust eVigilo (C-538/13) käsitada ja tõlgendada nii, et:

a)    kui hankijale saab riigihankemenetluse käigus mis tahes viisil selgeks, et teatavate pakkujate vahel on olulised sidemed (suhted), siis peab see hankija olenemata tema enda hinnangust sellele asjaolule ja (või) muudele asjaoludele (nt pakkujate esitatud pakkumuste formaalsele või sisulisele erinevusele, pakkuja võetud avalikule kohustusele konkureerida ausalt teiste pakkujatega jmt) käsitama seotud pakkujaid eraldi ja nõudma neilt selgitust, kas ja kuidas nende isiklik olukord on kooskõlas pakkujatevahelise vaba ja ausa konkurentsiga?

b)    kui hankijal on selline kohustus, kuid ta ei täida seda, siis on kohtul piisav alus leida, et hankija tegevus on õigusvastane, sest ta ei taganud menetluse läbipaistvust ja objektiivsust, ei nõudnud kaebuse esitajalt tõendeid või ei võtnud omal algatusel vastu otsust võimaliku mõju kohta, mida seotud isikute isiklik olukord võib avaldada hankemenetluse tulemusele?

4.    Kas kolmandas küsimuses osutatud õigusnorme ja ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb Euroopa Kohtu otsuseid eVigilo (C-538/13), Eturas jt (C-74/14) ja VM Remonts (C-542/14) arvesse võttes (koos või eraldi, kuid nimetatud sätete kohaldamist piiramata) käsitada ja tõlgendada nii, et:

a)    kui pakkuja (kaebuse esitaja) sai teada, et kahest seotud pakkujast ühe (pakkuja A) poolt riigihankemenetluses esitatud madalaima hinnaga pakkumus on tagasi lükatud ja teine pakkuja (pakkuja B) on kuulutatud hankemenetluse võitjaks, ning võttes arvesse ka muid kõnealuste pakkujatega ja nende hankemenetluses osalemisega seotud asjaolusid (asjaolu, et pakkujatel A ja B on sama juhatus; asjaolu, et neil on sama emaettevõtja, kes ei osalenud hankemenetluses; asjaolu, et pakkujad A ja B ei teavitanud oma sidemetest hankijat ega esitanud nende kohta eraldi lisaselgitusi muu hulgas seetõttu, et neilt seda ei nõutud; asjaolu, et pakkuja A esitas oma pakkumuses vastuolulist teavet kavandatud transpordivahendite (prügiveoautod) vastavuse kohta hankemenetluse Euro V tingimusele; asjaolu, et pakkuja, kes esitas madalaima hinnaga pakkumuse, mis lükati tagasi selles kindlaks tehtud puuduste tõttu, esiteks ei vaidlustanud hankija otsust ja teiseks esitas kaebuse esimese astme kohtu otsuse peale, milles ta muu hulgas [vaidlustas] oma pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasuse jmt), siis juhul kui hankija ei võtnud kõiki neid asjaolusid arvesse võttes mingeid meetmeid, on see teave iseenesest piisav nõudmaks läbivaatamisasutuselt hankija tegevuse tunnistamist õigusvastaseks, kuna ta ei taganud menetluse läbipaistvust ja objektiivsust ega nõudnud kaebuse esitajalt konkreetseid tõendeid selle kohta, et pakkujad A ja B tegutsesid ebaausalt?

b)    pakkujad A ja B ei tõendanud hankijale, et nad osalevad riigihankemenetluses tegelikult ja ausalt, pelgalt seetõttu, et pakkuja B esitas vabatahtlikult tegeliku osalemise kinnituse, pakkuja B kohaldas juhtimiskvaliteedi standardeid riigihankemenetluses osalemiseks ning nende pakkujate esitatud pakkumused ei olnud formaalselt ega sisuliselt identsed?

5.    Kas selliste omavahel seotud ettevõtjate (kes on mõlemad sama ettevõtja tütarettevõtjad) tegevust, kes osalevad eraldi samas hankemenetluses, mille väärtus vastab rahvusvaheliste pakkumismenetluste väärtusele, võib juhul, kui hankemenetluse väljakuulutanud hankija asukoht ja hangitavate teenuste osutamise koht ei ole eriti kaugel teisest liikmesriigist (Läti Vabariigist), saab põhimõtteliselt hinnata – võttes muu hulgas arvesse ühe nimetatud ettevõtja esitatud vabatahtlikku avaldust konkureerida ausalt – ELTL artikli 101 ja selle sätteid tõlgendava Euroopa Kohtu praktika alusel?

____________

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 6/7, lk 132).

²     Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 6/1, lk 246).