Kohtuasi C‑363/12

Z

versus

A Government department

ja

The Board of management of a community school

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Equality Tribunal)

Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 2006/54/EÜ – Mees- ja naissoost töötajate võrdne kohtlemine – Asendusemaduse lepingu alusel lapse saanud ema – Keeldumine anda talle rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsendaja puhkusega samaväärset tasustatud puhkust – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon – Direktiiv 2000/78/EÜ – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Puude alusel diskrimineerimise keeld – Asendusemaduse abil lapse saanud ema, kes on võimetu sünnitama – Puude olemasolu – Direktiivide 2006/54 ja 2000/78 kehtivus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 18. märts 2014

1.        Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv 2006/54 – Keeldumine anda asendusemaduse abil lapse saanud emale rasedus- ja emapuhkust – Ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse või rasedus‑ ja sünnituspuhkusega – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54, artikli 2 lõike 1 punktid a ja b, ning artikli 2 punkt c, artiklid 4 ja 14; nõukogu direktiiv 92/85, artikkel 8)

2.        Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv 2006/54 – Kohaldamisala – Lapsendaja puhkuse andmine ja andmise tingimused – Väljajätmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54, põhjendus 27 ja artikkel 16; nõukogu direktiiv 92/85)

3.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatu küsimus

(ELTL artikli 267 lõige 1)

4.        Rahvusvahelised lepingud – Liidu lepingud – Liidu teiseste õigusaktide ülimuslikkus – Kohustus tõlgendada teiseseid õigusakte rahvusvahelisi lepinguid arvestades – Direktiivi 2000/78 tõlgendamine Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel

(ELTL artikli 216 lõige 2; nõukogu direktiiv 2000/78)

5.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Puude alusel diskrimineerimise keeld – Mõiste „puue”

(Nõukogu direktiiv 2000/78)

6.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Puude alusel diskrimineerimise keeld – Võimetus tavapärasel viisil last saada – Haigus, mis ei takista asendusemaduse abil lapse saanud emal tööle pääseda, töötada ja karjääri teha – Mittediskrimineerimine

(Nõukogu direktiiv 2000/78)

7.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Liidule siduv rahvusvaheline konventsioon – Direktiivi kehtivuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni alusel – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon – Direktiivi 2000/78 kehtivuse hindamine selle konventsiooni teatavate normide alusel – Välistamine

(ELTL artikli 267 lõike 1 punkt b; nõukogu direktiiv 2000/78)

1.        Direktiivi 2006/54 meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes ja eeskätt selle artikleid 4 ja 14 tuleb tõlgendada nii, et soolise diskrimineerimisega ei ole tegemist juhul, kui naissoost töötajale, kes on saanud lapse asendusemaduse lepingu alusel, keeldutakse andmast rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsendaja puhkusega võrduvat tasustatud puhkust.

Mis esiteks puudutab selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punktides a ja b nimetatud otsest diskrimineerimist, siis mainitud keeldumise peamine põhjus ei ole selline, mis oleks kohaldatav ainult ühest soost töötajatele. Mis teiseks puudutab direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti c, siis asendusemaduse lepingu alusel lapse saanud ema ei ole loogiliselt võimalik raseduse tõttu vähem soodsalt kohelda, kuivõrd ta ei ole selle lapsega rase olnud. Kolmandaks, kuna direktiivi 92/85 rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid ei ole kohustatud andma asendusemaduse lepingu alusel lapse saanud naissoost töötajale direktiivi artikli 8 alusel rasedus ja sünnituspuhkust, sh ka juhul, kui tal on võimalik ise oma last sünnijärgselt rinnaga toita või kui ta ka tegelikult toidab last sünnijärgselt rinnaga, siis ei kohelda niisugust ema ebasoodsamalt seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse võtmisega direktiivi 92/85 mõttes ja järelikult ei saa teda käsitada direktiivi 2006/54 artikli 2 lõike 2 punkti c mõttes sooliselt diskrimineerituna.

(vt punktid 51, 52, 57–60, 67 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 2006/54 meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artiklist 16 ilmneb selgelt, et see direktiiv jätab liikmesriikidele vabaduse anda või mitte anda lapsendaja puhkust ning et selle puhkuse andmise tingimused, välja arvatud töölt vabastamine ja tööle naasmine, ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse. Sellest järeldub, et asendusemaduse abil lapse saanud ema olukord rasedus- ja emapuhkuse või lapsendaja puhkuse andmisel ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse.

(vt punktid 63, 65, 67 ja resolutsiooni punkt 1)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 64)

4.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 71–75)

5.        Mõistet „puue” tuleb direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tähenduses mõista nii, et see hõlmab püsivast füüsilisest, vaimsest või psüühilisest vaegusest tingitud piirangut, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel. See mõiste hõlmab lisaks võimatusele kutsealal tegutseda ka kutsealal tegutsemise takistust.

(vt punktid 76 ja 77)

6.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb tõlgendada nii, et puude alusel diskrimineerimisega ei ole tegemist juhul, kui naisel, kellel on puue, mis ei võimalda tal sünnitada ja kes on saanud lapse asendusemaduse lepingu alusel, ei ole võimalik saada rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsendaja puhkusega võrduvat tasustatud puhkust. Nimelt ei kujuta võimetus tavapärasel viisil last saada asendusemaduse abil lapse saanud ema jaoks iseenesest põhimõtteliselt takistust tööle pääseda, töös osaleda ja karjääri teha.

(vt punktid 80–82, 91 ja resolutsiooni punkt 2)

7.        Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kehtivust ei saa hinnata Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel, kuid nimetatud direktiivile tuleb, niivõrd kui see on võimalik, anda kõnealuse konventsiooniga kooskõlas olev tõlgendus.

Kuivõrd selles konventsioonis sätestatud kohustused on suunatud osalisriikidele, siis on see rahvusvaheline leping programmilist laadi. Niisiis peavad osalisriigid selleks, et ÜRO konventsiooni sätted oleks täidetud või et neil tekiksid tagajärjed, võtma vastu hilisemad aktid. Seetõttu ei ole selle konventiooni sätete puhul tegemist sisult tingimusteta ja piisavalt täpsete sätetega ning seetõttu puudub neil liidu õiguses vahetu õigusmõju.

(vt punktid 87–91 ja resolutsiooni punkt 2)