KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 13. detsembril 2012(1)
Kohtuasi C‑358/11
Lapin elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskuksen liikenne ja infrastruktuuri -vastuualue
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome))
Direktiiv 2008/98/EÜ – Ohtlikud jäätmed – Jäätmeteks olemise lakkamine – Määrus (EÜ) nr 1907/2006 – Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine (REACH) – Aine, mille kohta kehtib REACH‑määruse XVII lisa kohaselt piirang – Nende vanade telefonipostide kasutamine, mida on töödeldud vase-, kroomi-, arseeniühendite lahusega
I. Sissejuhatus
1. Euroopa kõige põhjapoolsematel metsiku looduse aladel kasutati matkaraja parandamiseks telefoniposte, mida ei olnud telefonipostidena enam vaja. Sellega seoses tekkis vaidlus, kuna neid poste oli algselt töödeldud arseeni sisaldavate puidukaitsevahenditega. Nüüd tuleb välja selgitada, kas postide niisugune kasutamine on kooskõlas jäätmedirektiivi uue redaktsiooni(2) ja REACH‑määrusega(3).
2. Ühest küljest on küsimus selles, kas postid, mis võisid mahavõtmisel muutuda jäätmeteks, lakkasid olemast jäätmed, kui neid kasutati matkaraja parandamiseks. Uus jäätmedirektiiv sisaldab esimest korda sätted, mis sõnaselgelt käsitlevad seda, millistel tingimustel ei ole jääde käsitatav enam jäätmena.
3. Teisest küljest on vaja arvestada ka REACH‑määrusega, kuna selles on reguleeritud arseeni sisaldavate puidukaitsevahendite ja nendega töödeldud puiduga ümberkäimist.
4. Käesolev menetlus on tähtis selle poolest, et vastavaid sätteid tõlgendatakse esmakordselt, eelkõige osas, mis puudutab jäätmedirektiivi suhet REACH‑määrusega. See määrus ei kehti küll jäätmete kohta, aga see sisaldab ainsana expressis verbis väljendatud liidu õiguse reegleid arseeni sisaldavate puidukaitsevahenditega töödeldud puiduga ümberkäimise kohta.
II. Õiguslik raamistik
A. Jäätmeid käsitlevad õigusaktid
5. Jäätmedirektiivi artikkel 3 sisaldab erinevaid definitsioone:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „jäätmed” – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama;
13) „korduskasutamine” – mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;
14) […]
15) „taaskasutamine” – mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. II lisas esitatakse taaskasutamistoimingute mitteammendav loetelu;
16) „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
[…]”
6. Jäätmedirektiivi artiklis 6 on sätted jäätmeteks olemise lakkamise kohta:
„1. Teatavad täpsemalt määratletud jäätmed lakkavad olemast jäätmed artikli 3 punkti 1 tähenduses, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega:
a) aineid või esemeid kasutatakse tavaliselt konkreetseks otstarbeks;
b) sellise aine või eseme jaoks on olemas turg või nõudmine;
c) aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele ning
d) aine või eseme kasutamine ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
Kriteeriumid peavad vajaduse korral sisaldama saasteainete piirväärtusi ning võtma arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale.
2. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ja mis on seotud lõikes 1 sätestatud kriteeriumide vastuvõtmisega ning täpsustavad, milliste jäätmete suhtes neid kriteeriume kohaldatakse, võetakse vastu vastavalt artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tuleks kaaluda konkreetsete kriteeriumide väljatöötamist selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, muu hulgas vähemalt täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, rehvide ja tekstiili kohta.
3. [...]
4. Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetluse kohaselt ei ole ühenduse tasandil kriteeriume kehtestatud, võivad liikmesriigid kohaldatavat kohtupraktikat arvesse võttes iga üksikjuhtumi puhul otsustada, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed. [...]”
7. Jäätmedirektiivi põhjenduse 22 teine taane täpsustab artikli 6 kohaldamist:
„[direktiivis tuleks täpsustada,] millal teatavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kehtestades vastavad kriteeriumid, mis tagavad kõrgetasemelise keskkonnakaitse ning toovad kasu keskkonnale ja majandusele. Võimalikud jäätmeliigid, mille puhul tuleks välja töötada spetsifikatsioonid ja kriteeriumid selle kohta, millal need lakkavad olemast jäätmed, on muu hulgas ehitus-ja lammutusjäätmed, teatav tuhk ja räbu, vanametall, täitematerjalid, rehvid, tekstiil, kompost ning paberi- ja klaasijäätmed. Selleks, et teatavad jäätmed lakkaksid olemast jäätmed, võib rakendada näiteks nii lihtsat taaskasutamistoimingut nagu jäätmete kontrollimine, et teha kindlaks, kas need vastavad asjakohastele kriteeriumidele.”
8. Peamised nõuded jäätmete käitlemisele tulenevad jäätmedirektiivi artiklist 13:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda […]”
B. REACH‑määrus
9. REACH‑määruse artikli 2 lõige 2 reguleerib suhet jäätmeid käsitlevatesse õigusaktidesse:
„[…] [jäätmedirektiivis] määratletud jäätmeid ei loeta aineks, valmistiseks või tooteks käesoleva määruse artikli 3 tähenduses.”
10. REACH‑määruse artikli 67 lõike 1 kohaselt kehtivad teatavate ainete tootmisele, turuleviimisele ja kasutamisele erilised piirangud:
„Ainet või valmistise või toote koostises esinevat ainet, millele kehtivad XVII lisas toodud piirangud, ei toodeta, viida turule ega kasutata juhul, kui aine ei vasta nimetatud piirangu tingimustele. […]”
11. REACH‑määruse artikli 67 lõige 3 lubab liikmesriikidel ajutiselt kõrvale kalduda:
„Kuni 1. juunini 2013 säilitab liikmesriik kõik aine tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele kehtestatud olemasolevad ja rangemad piirangud seoses XVII lisaga, eeldusel et nimetatud piirangutest on teavitatud vastavalt asutamislepingule. Hiljemalt 1. juuniks 2009 koostab ja avaldab komisjon nimetatud piirangute loetelu.”
12. REACH‑määruse artikli 68 lõikes 1 on reguleeritud piirangute kehtestamist:
„Kui aine tootmisest, kasutamisest või turuleviimisest tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk, millega on vaja tegeleda ühenduse tasandil, muudetakse XVI lisa […], võttes vastu uusi piiranguid või muutes XVI lisas toodud kehtivaid piiranguid nii aine kui valmistise või toote koostises esineva aine tootmise, kasutamise või turuleviimise kohta […].”
13. REACH‑määruse artiklis 128 on reguleeritud määruse kohaldamisalasse kuuluvate ainete, valmististe ja toodete vaba liikumine ning liikmesriikide õigusi piirangute kehtestamisel:
„1. Vastavalt lõikele 2 ei tohi liikmesriigid keelata, piirata või takistada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sellise aine tootmist, importimist, turuleviimist ega kasutamist nii ainena kui ka valmistise või toote koostisainena, mis vastab käesolevale määrusele ja, kui see on asjakohane, siis käesoleva määruse rakendamisel vastu võetud ühenduse õigusaktidele.
2. Käesolevas määruses sätestatu ei takista liikmesriikidel säilitamast või ette nägemast riiklikke nõudeid töötajate, inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, mida kohaldatakse juhtudel, kui käesolev määrus ei ühtlusta tootmist, turule viimist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid.”
14. Käesolevas kohtuasjas pakuvad erilist huvi XVII lisa kandes nr 19 arseeniühenditele kehtestatud piirangud, mis on võetud üle nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivist 76/769/EMÜ, liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega(4):
„Arseeniühendid
[…]
3. Ei tohi kasutada puidu säilitamiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia.
4. Erandina punktist 3:
a) [...]
b) Tingimusel, et inimeste ja põllumajandusloomade terviseohutuse eesmärgil on tagatud puidu struktuurne terviklikkus ning kokkupuude inimeste ja põllumajandusloomade nahaga on puidu kasutusajal ebatõenäoline, võib alapunkti a kohaselt CCA [s.t vase-kroomi-arseeni] lahusega töödeldud puitu kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks turule viia järgmisel otstarbel:
– […]
– sildade ja sillatoestuse osad,
– puitkonstruktsioonid mageveekogudes ja riimvees, nt maabumissillad ja sillad,
– […]
c) […]
d) Alapunktis a osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada:
– […]
– kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga,
– […]
5. [...]
6. C‑tüüpi CCA lahustega töödeldud puitu, mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. septembrit 2007 või mis on turule viidud vastavalt punktile 4:
– võib kasutada ja taaskasutada vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele,
– [....]
7. Liikmesriigid võivad lubada, et puitu, mida on töödeldud muud tüüpi CCA lahustega ning mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. septembrit 2007:
– võib kasutada ja taaskasutada vastavalt punkti 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele,
– [...]”
III. Asjaolud ja eelotsusetaotlus
15. Raittijärve rada kulgeb umbes 35 kilomeetri ulatuses läbi Soome põhjaosas asuva Enontekiö valla territooriumi. Selle esimene lõik kulgeb ligikaudu 4,4 kilomeetri ulatuses läbi ala, mis ei kuulu Natura‑2000 võrgustikku. Ülejäänud rada läbib Natura‑2000 võrgustikku kuuluvat ala „Käsivarren erämaa”, mille suurus on kokku 264 892 hektarit.
16. Lapin elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskuksen liikenne ja infrastruktuuri-vastuualue (Lapimaa majandustegevuse, liikluse ja keskkonnaameti liiklus- ja infrastruktuuride teenistus, edaspidi „maantee- ja teeamet”) laskis aastatel 2008–2009 teha Raittijärve matkaraja parandustöid. Ta oli nõus sellega, et matkaraja alusena kasutati CCA lahusega immutatud puitu.
17. Soome keskkonnakeskus leidis, et CCA immutusvahend sisaldab selliseid toimeained nagu kroom, vask ja arseen. Kuni 1985. aastani kasutati peamiselt B‑tüüpi immutusvahendit. Seejärel hakati kasutama C‑tüüpi immutusvahendit.
18. Töödeldud puitu oli aastani 2007 kasutatud telefonipostidena. Aastatel 2008–2009 kasutati seda matkaraja laudteede alusena umbes 3,9 km ulatuses. Maantee- ja teeameti veenva väite kohaselt on tegemist matkaraja osadega, mis kulgevad soistel aladel. Eelotsusetaotluse kohaselt ei kasutatud töödeldud puitu samas allikate ja ojade juures või nende vahetus läheduses ja põhjavee alal. Keskkonnakeskus lähtub sellest, et laudteede konstruktsioonist satuvad toimeained tõenäoliselt keskkonda, isegi kui see toimub aeglaselt.
19. 17. oktoobri 2008. aasta avalduses taotles keskkonnaorganisatsioon Lapinluonnonsuojelupiiri ry, Lapimaa piirkondlik looduskaitseühing (edaspidi „looduskaitseühing”), et keskkonnakeskus keelaks maantee‑ ja teeametil kasutada Raittijärve matkaraja parandustööde materjalina arseeniühendiga või mõne muu mürgise ainega töödeldud puitu.
20. Keskkonnakeskus jättis taotluse küll rahuldamata, aga looduskaitseühingu kaebuse alusel tühistas keskkonnakeskuse otsuse Vaasan hallinto-oikeus (Vaasa halduskohus). Selle otsuse peale esitas maantee‑ ja teeamet Korkein hallinto-oikeusele (Soome kõrgeim halduskohus) kaebuse. Korkein hallinto-oikeus esitab nüüd Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas asjaolust, et jäätmed on liigitatud ohtlikeks jäätmeteks, saab otseselt järeldada, et selle aine või toote kasutamine avaldab lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale või inimese tervisele jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 1 punkti d tähenduses? Kas ka ohtlikud jäätmed võivad lakata sel juhul olemast jäätmed, kui on täidetud jäätmedirektiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimused?
2. Kas mõiste „jäätmed” tõlgendamisel, eelkõige aine või toote kõrvaldamise kohustuse hindamiseks, on oluline asjaolu, et hindamise esemeks oleva toote taaskasutamine on REACH‑määruse artiklis 67 nimetatud XVII lisa kohaselt teatavatel tingimustel lubatud? Kui vastus on jaatav, siis milline tähtsus on sellel asjaolul?
3. Kas REACH‑määruse artikliga 67 ühtlustati tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele esitatavad nõuded REACH‑määruse artikli 128 lõike 2 tähenduses nii, et XVII lisas loetletud valmististe ja toodete kasutamist ei saa siseriiklike keskkonnakaitsealaste õigusnormide alusel takistada, kui need piirangud ei ole vastavalt REACH‑määruse artikli 67 lõikele 3 avaldatud komisjoni koostatud piirangute loetelus?
4. Kas REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punktis b sätestatud CCA lahusega töödeldud puidu kasutusotstarvete loetelu tuleb tõlgendada nii, et selles on ammendavalt loetletud kõik kasutusotstarbed?
5. Kas käesoleval juhul saab kõnealust puidu kasutamist laudtee aluskonstruktsioonina võrdsustada neljandas eelotsuse küsimuses nimetatud loetelus märgitud kasutusotstarvetega, nii et sellist kasutamist saab REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b alusel lubada, kui muud vajalikud tingimused on täidetud?
6. Milliseid asjaolusid tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas on olemas nahaga korduva kokkupuute oht REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti d tähenduses?
7. Kas kuuendas küsimuses nimetatud sättes sisalduva sõnaga „oht” on mõeldud seda, et korduv kokkupuude nahaga peab olema vähemalt teoreetiliselt võimalik või et see peab olema vähemalt teataval määral tõenäoline?”
21. Menetluses osalesid kirjalike seisukohtadega Lapimaa maantee‑ ja teeamet, looduskaitseühing, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Euroopa Komisjon. Kohtuistungit ei toimunud.
IV. Õiguslik hinnang
A. Eelotsusetaotluse vastuvõetavus ja ulatus
22. Esmapilgul võib kahelda, kas Korkein hallinto‑oikeuse esitatud eelotsuse küsimustes nimetatud õigusaktid kuuluvad ajalises mõttes kohaldamisele. Sest eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel tehti vaidlusalused tööd aastatel 2008–2009 ja looduskaitseühing esitas avalduse 17. oktoobril 2008. Uue jäätmedirektiivi ülevõtmise tähtaeg oli aga direktiivi artikli 40 lõike 1 kohaselt alles 12. detsember 2010; uue direktiivi artikli 41 kohaselt kehtis enne seda veel vana jäätmedirektiiv.(5) REACH‑määruse artikkel 67 ning XVII lisa kehtivad määruse artikli 141 lõike 4 kohaselt alles 1. juunist 2009.
23. Euroopa Kohtu küsimusele vastas Korkein hallinto‑oikeus aga, et tema jaoks on määrava tähtsusega õiguslik olukord otsuse tegemise hetkel. Seega tuleb eelotsusetaotlusele vastamisel võtta aluseks praegusel ajal kehtiv õigus, eelkõige REACH‑määruse juba nimetatud redaktsioon.(6)
24. Lisaks tuleb märkida, et Korkein hallinto‑oikeus ei ole veel teinud kindlaks, kas vaidlusalused telefonipostid on jäätmed, samas pole ta vastavaid küsimusi esitanud ka Euroopa Kohtule.
25. Samas on esimesele ja teisele küsimusele vastamise eelduseks, et poste peab kõigepealt käsitlema jäätmetena, kuna muidu ei kuuluks jäätmedirektiiv kohaldamisele. Seevastu on REACH‑määruse kohta esitatud ülejäänud küsimustele vastamise eelduseks, et postid ei ole jäätmed. Nimelt ei kuulu vastavalt REACH‑määruse artikli 2 lõikele 2 see määrus kohaldamisele jäätmete suhtes. Järelikult tuleb kahele esimesele küsimusele vastamisel eeldada, et postid on käsitatavad jäätmena, ülejäänud küsimustele vastamisel aga eeldada, et nad ei ole või ei ole enam jäätmed.
B. Neljas kuni seitsmes eelotsuse küsimus – kasutustingimused
26. Esmalt tahan analüüsida, millistel tingimustel on REACH‑määruse artikli 67 lõike 1 esimese lause ja XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b kohaselt CCA lahusega töödeldud puidu kasutamine laudtee ehitusel lubatud, seda käsitlevad neljas, viies, kuues ja seitsmes eelotsuse küsimus.
27. REACH‑määruse artikli 67 lõike 1 esimese lause ja XVII lisa kande nr 19 lõike 3 kohaselt ei tohi arseeniühendeid kasutada puidu säilitamiseks. Lisaks sellele ei tohi niisugusel viisil töödeldud puitu turule viia.
28. Samas on sellest keelust ette nähtud mitmesuguseid erandeid. Käesolevas kohtuasjas võivad kohaldamisele kuuluda REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõiked 6 ja 7, mõlema puhul esimene taane. Lõike 6 kohaselt võib C‑tüüpi CCA lahustega töödeldud puitu, mida kasutati ühenduse territooriumil enne 30. septembrit 2007, kasutada ja taaskasutada vastavalt lõike 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimustele. Tulenevalt lõikest 7 võivad liikmesriigid lubada, et puitu, mida on töödeldud muud tüüpi CCA lahustega, kasutatakse samadel tingimustel. Soome andmetel(7) on selline luba antud B‑tüüpi CCA lahuste kasutamiseks.
29. Eelotsusetaotluse andmetel kasutati puitu 2007. aastani telefonipostidena ja nüüd ei taaskasutata seda küll samal kujul, aga siiski uuesti. Selline kasutamine on järelikult lubatud või seda saab lubada, kui järgida REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 alapunktides b, c ja d loetletud tingimusi.
30. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub seega tõlgendada XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkte b ja d.
31. XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b kohaselt võib töödeldud puitu kutsealaselt ja tööstuslikult kasutada muu hulgas sildade ja sillatoestuse osade puhul (teine taane), puitkonstruktsioonidena mageveekogudes (kolmas taane) ja pinnasetoestusrajatiste juures (kaheksas taane) ja seda võib turule viia tingimusel, et inimeste ja [põllumajandus]loomade terviseohutuse eesmärgil on tagatud puidu struktuurne terviklikkus ning kokkupuude inimese nahaga on puidu kasutusajal ebatõenäoline.
32. Nahaga kokkupuutumist on uuesti käsitletud ka XVII lisa kande nr 19 lõike 4 alapunkti d teises taandes ja selle kohaselt ei tohi töödeldud puitu kasutada kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga.
1. Neljas küsimus: REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punktis b oleva loetelu ammendatavus
33. Kuna laudtee aluskonstruktsioonina kasutamist sõnaselgelt nimetatud ei ole, peab neljanda küsimuse puhul selgitama, kas REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punktis b on võimalike kasutusotstarvete loetelu ammendav.
34. Nagu nähtub REACH‑määruse artiklist 68, põhineb arseeniühendite puidukaitsevahendina kasutamise üldine keeld seadusandja hinnangul, et nendest ühenditest tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk. Seega ei tohi antud keelust tehtud erandeid tõlgendada laiendavalt. Vastavalt sellele märgivad kõik menetlusosalised õigesti, et sättes antud kasutusotstarvete loetelu ei ole näitlik, vaid ammendav.
35. Järelikult tuleb REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punktis b sätestatud CCA lahusega töödeldud puidu kasutusotstarvete loetelu tõlgendada nii, et selles on ammendavalt loetletud kõik lubatud kasutusotstarbed.
2. Viies eelotsuse küsimus: Laudtee lubatud kasutusotstarbena
36. Eelnevast tulenevalt tekib viies küsimus ja nimelt, kas töödeldud puidu kasutamine laudtee aluskonstruktsioonina on REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b kohaselt lubatud kasutusotstarve. Eelotsusetaotluses on selle puhul viidatud eelkõige sildade puhul kasutamise lubatavusele.
37. Kui REACH‑määruse XVII lisa piirangute tõlgendamisel tekib kahtlusi, peaks üldjuhul andma kasulikke pidepunkte sellise – artiklites 69–73 kirjeldatud menetluse alusel kehtestatud – piirangu tekkelugu. Selles menetluses töötatakse välja sellise piirangu teaduslikud alused.(8)
38. REACH‑määruse XVII lisa kandes nr 19 sätestatud piirangud arseeniühendite kasutamisele ei ole kehtestatud selle menetluse alusel, vaid määrust esmalt vastu võttes võeti need üle määrusest nr 76/769(9). Sellesse määrusesse lisati sätted, mis hetkel on REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punktis b, direktiiviga 2003/2/EÜ(10). Viimati mainitud direktiivist ja selles nimetatud toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee seisukohtadest(11) ei ole siiski võimalik aru saada, millised on olulised kriteeriumid töödeldud puidu kasutamise lubamisel just sildade puhul.
39. Struktuuri ja funktsiooni poolest on laudteel ja sillakonstruktsioonil palju sarnasusi. Nagu on näha toimikus olevatest fotodest, kasutatakse laudteed sageli eriti soiste alade – kus on isegi näha seisvat vett – ületamise võimaldamiseks. Samas ei ole ka välistatud, et teistes kohtades on laudteel pigem kindlustatud tee iseloom ilma selge veeületusfunktsioonita.
40. Määrav peaks siiski olema see, et puidu kasutamine laudtee ehitamisel on keskkonnariskide ja töödeldud puidu kasutamise vajaduse poolest võrreldav kasutamisega tüüpilise silla puhul. Mõlemal juhul kasutatakse puidu niiskes keskkonnas, nii et ühest küljest on vaja puitu eriliselt kaitsta, teisest küljest aga on risk, et CCA lahus satub veekogusse.
41. Järelikult võib käesolevas kohtuasjas käsitada CCA lahusega töödeldud puidu kasutamist laudtee aluskonstruktsioonina „sildade” jaoks kasutamisena REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b teise taande tähenduses.
3. Kuues ja seitsmes eelotsuse küsimus –kokkupuude nahaga
42. Kuuenda ja seitsmenda küsimuse eesmärk on saada tõlgendus töödeldud puidu kasutamise keelule kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga vastavalt REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti d teisele taandele.
43. Sisuliselt on küsimus selles, kuidas saada aru mõistest „oht”.
44. Sõnastus näib olevat selge: oht, et töödeldud puit võib korduvalt nahaga kokku puutuda, on vastuvõetamatu.
45. Kui selle all oleks aga mõeldud igasugust ohtu, oleks praktiliselt võimatu lubada ükskõik millist kasutusotstarvet. Sest täielikult ei ole sellist ohtu võimalik kunagi välistada.
46. Eespool nimetatud direktiivi 2003/2 põhjendus 3 nimetab eriti CCA‑ga töödeldud puidu mänguväljakutel kasutamisest tulenevat ohtu laste tervisele. Sellest võib järeldada, et nahaga korduva kokkupuute oht peab olema võrreldav. Samas viitab selle direktiivi põhjendus 8 ettevaatusprintsiibile, nii et võib eeldada, et seadusandja soovis siiski saavutada kaugemale ulatuvalt kaitset.
47. Viimase kasuks räägib võrdlus töödeldud puidu kasutamise ühe eeldusega REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b järgi. Vastavalt antud sättele peab kokkupuude inimeste nahaga olema puidu kasutusajal ebatõenäoline. See on ka kriteerium, millest nii maantee- ja teeamet kui ka Soome soovivad lähtuda.
48. Ühekordsel kokkupuutel nahaga on kahjustamise oht ilmselgelt väiksem kui korduval kokkupuutel nahaga. Seepärast peab jääkrisk, millega nahaga korduva kokkupuute puhul ollakse valmis leppima, olema väiksem kui ainult ebatõenäoline võimalus kokkupuuteks nahaga.
49. Inspiratsiooni selle veel lubatud, väga väikese jääkriski suuruse osas võib pakkuda REACH‑määruse sõnastus teises kohas ja nimelt, et kokkupuute tõenäosus normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel on minimaalne,(12) mis tulemuse poolest vastab komisjoni soovitule.
50. Jääkriski, millega ollakse valmis leppima, iseloomustab kaks aspekti. Esiteks võib riski realiseerumise tõenäosus olla vaid minimaalne. Sellist väikest tõenäosust võib üldjuhul eeldada. Teiseks tuleb arvestada sellega, et asjaolud, mille puhul sellist tõenäosust saab eeldada, on normaalsed või mõistlikult prognoositavad kasutustingimused. Ei saa küll välistada seda, et muudel tingimustel, mis peaksid olema kas ebanormaalsed või mõistlikult prognoosimatud, on kokkupuuteks suurem tõenäosus. See risk oleks aga hüpoteetiline ega õigusta üldjuhul ettevaatusabinõusid.(13)
51. Järelikult peab kuuendale ja seitsmendale eelotsuse küsimusele vastama nii, et REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti d teise taande kohaselt on keelatud C‑tüüpi CCA lahusega töödeldud puidu kasutamine juhul, kui tõenäosus korduvaks kokkupuuteks nahaga ei ole normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel minimaalne.
52. Põhikohtuasjas tuleb kontrollida, kuidas laudteesid kasutatakse ja kas seejuures saab vältida korduva nahaga kokkupuute tõenäosust. Teatavatel juhtudel võib olla vajalik hinnata võimalikke muudatusi kasutuses selles osas, kas nad vähendavad tõenäosust piisavalt. Kui seda ei ole võimalik saavutada, on töödeldud puidu kasutamine laudteede puhul REACH‑määruse XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti d teise taandega vastuolus.
53. Praktilisest küljest on eriti huvipakkuv asjaolu see, kas jalakäijad laudteid üldse kasutavad või kas laudteede vahetus läheduses on kohti, mida kasutavad puhkepaikadena matkarajale lubatud sõidukite (tegemist tundub olevat väikeste maastikusõidukitega) kasutajad. Turvameetmena võiks mõelda teatavatel juhtudel hoiatussiltidele või sellele, et seal, kus tee‑alused telefonipostid tee alt välja ulatuvad, võiks väljaulatuvad otsad kas ära lõigata või kinni katta, nii et nende peale oleks võimatu astuda.
C. Kolmas eelotsuse küsimus – rangemad siseriiklikud kaitsesätted
54. Kolmanda eelotsuse küsimuse abiga peaks välja selgitama, kas äsja analüüsitud REACH‑määruse artiklist 67 ja XVII lisa kandest tulenevate nõudmiste kõrval on kohta ka siseriiklike sätete jaoks. Sellele küsimusele vastamisel tuleb samuti eeldada, et töödeldud telefonipostid ei ole jäätmed ja et järelikult on REACH‑määrus kohaldatav.
55. REACH‑määruse eesmärk on selle artikli 1 kohaselt „[…] tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase […] ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni”.(14) Vaba ringlust siseturul tagatakse eelkõige sellega, et REACH‑määruse artikli 128 lõike 1 kohaselt ei tohi liikmesriigid keelata, piirata või takistada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sellise aine tootmist, importimist, turuleviimist ega kasutamist nii ainena kui ka valmistise või toote koostisainena, mis vastab käesolevale määrusele ja, kui see on asjakohane, siis käesoleva määruse rakendamisel vastu võetud ühenduse õigusaktidele.
56. REACH‑määruse artikli 128 lõike 2 kohaselt ei takista määrus aga liikmesriike säilitamast või ette nägemast niisuguseid riiklikke nõudeid töötajate, inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, mida kohaldatakse juhtudel, kui käesolev määrus ei ühtlusta tootmist, turule viimist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid.
57. Nii on määrav asjaolu, kas töödeldud puidu kasutamist laudteede ehituse puhul ühtlustati REACH‑määruse artikliga 67 ja REACH‑määruse XVII lisa kandega nr 19.
58. REACH‑määruse artikli 67 lõike 1 esimese lause kohaselt võib ainet või valmistise või toote koostises esinevat ainet, mille suhtes kehtib XVII lisas toodud piirang, kasutada (ainult) juhul, kui aine vastab piirangu tingimustele.
59. Kehtestatud piirangute sõnastus on ammendav. Nendes on öeldud, et arseeniühendite lahusega töödeldud puitu võib kasutada juhul, kui põhimõttelisest kasutamiskeelust ette nähtud erandite eeldused on täidetud. Nende sätete kohaselt ei saa seega siseriikliku õigusega kehtestada muid nõudeid REACH‑määruse artikli 128 lõike 2 tähenduses.
60. See tulemus vastab direktiivile 76/769 antud Euroopa Kohtu tõlgendusele, millest on üle võetud piirangud arseeniühendite lahuse kasutamisele. Juba selle tõlgenduse järgi ei ole liikmesriigil lubatud kehtestada sellise toote kasutamise suhtes, mille toimeaine – käesolevas asjas arseeniühendite lahus – on direktiivi I lisas nimetatud, muid kui selles direktiivis sätestatud tingimusi.(15)
61. Käesoleva eelotsuse küsimuse sõnastuse kohaselt lähtub eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldusest, et juhul, kui on tegemist ühtlustamisega REACH‑määruse artikli 128 lõike 2 tähenduses, saab siseriiklikke sätteid kohaldada ainult vastavalt artikli 67 lõikele 3. Selle sätte kohaselt on liikmesriikidel küll ajutiselt, kuni 1. juunini 2013 lubatud säilitada kehtestatud rangemaid õigusnorme. Siiski peab neist piirangutest olema komisjoni teavitatud. Soome andmetel aga ei ole vastavatest õigusnormidest teada antud.(16)
62. Niisugused rangemad sätted oleksid oma loomult tehnilised eeskirjad direktiivi 98/34 tähenduses,(17) mis võivad kahjustada kaupade vaba liikumist. Erinevalt ELTL artikli 193 kohaselt keskkonnakaitseks kehtestatud rangematest õigusnormidest,(18) on komisjoni teavitamine järelikult sätete kohaldamise eeldus REACH‑määruse artikli 67 lõike 3 tähenduses.(19)
63. Muu hulgas viitab komisjon õigesti REACH‑määruse artikli 129 kaitseklauslile, mis võimaldab liikmesriigil teatavatel tingimustel võtta erakorralisi meetmeid, ning ELTL artikli 114 lõikele 5, mille kohaselt võivad liikmesriigid uute teaduslike tõendite olemasolul taotleda luba rangemate õigusnormide kehtestamiseks. Käesolevas kohtuasjas ei ole kasutatud kumbagi võimalust.
64. Seega tuleb kolmandale eelotsuse küsimusele vastata, et REACH‑määruse artikkel 67 ja XVII lisa ühtlustavad nõudeid XVII lisas loetletud segude ja toodete tootmisele, turule viimisele või kasutamisele määruse artikli 128 lõike 2 tähenduses, nii et rangemate siseriiklike nõuete kehtestamine nende kasutamisele on võimalik ainult määruse kriteeriumide alusel, nt artikli 129 alusel, samuti tulenevalt ELTL artikli 114 lõikest 5.
D. Kaks esimest eelotsuse küsimust
65. Kahele esimesele küsimusele vastamisel tuleb eeldada, et mahavõetud telefonipostid muutusid kõigepealt ohtlikuks jäätmeks. Korkein hallinto‑oikeus tahab esimese eelotsuse küsimusega teada, kas postid võisid lakata olemast jäätmed juhul, kui olid täidetud uue jäätmedirektiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimused, ja eriti seda, kas sama kehtib ka juhul, kui telefoniposte tuleb puidukaitsevahenditega töötlemise tõttu käsitada ohtlike jäätmetena. Teine eelotsuse küsimus puudutab REACH‑määruse eeskirjade tähendust töödeldud puidu kasutamisel selles kontekstis.
66. Nagu ma järgnevalt näitan, ei pea käesolevas asjas hindama seda, kas kasutatud puit lakkas olemast jääde jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt (selle kohta allpool jaotis 1), vaid ainult artikli 6 lõike 4 esimese lause kohaselt (selle kohta allpool jaotis 2). Et sellest hoolimata anda eelotsusetaotluse tarvis tarvilikku vastust,(20) analüüsin ma mõlemat küsimust viimati nimetatud sättest ja Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt (selle kohta allpool jaotis 3).
1. Jäätmedirektiivi artikli 6 lõige 1
67. Vastavalt jäätmedirektiivi artikli 6 lõikele 1 lakkavad teatavad täpsemalt määratletud jäätmed olemast jäätmed, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas nelja järgnevalt loetletud tingimusega. Need sätteid ei näe seega otseselt ette, millistel tingimustel lakkavad jäätmed olemast jäätmed, vaid kehtestavad raamtingimused, millest tulenevalt saab seda küsimust teatavate jäätmete puhul reguleerida.(21)
68. Seda, et on vaja spetsiifilisi eeskirju selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kinnitab jäätmedirektiivi põhjenduse 22 teine taane. Selles on muu hulgas nimetatud võimalikud jäätmeliigid, mille puhul selliseid eeskirju võib vastu võtta.
69. Järelikult ei saa jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 1 alusel ilma täpsustavate rakendussäteteta kindlaks teha seda, et teatavaid jäätmeid ei pea enam käsitama jäätmetena.
70. Jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt võtab Euroopa Liit rakendussätted vastu kontrolliga regulatiivmenetluse käigus. Hetkel on olemas õigusakt teatavat liiki metallimurru kohta(22) ja uurimused teiste regulatsioonide kohta.(23) Puidu, sh keemiliselt töödeldud puidu kohta ei ole hetkel töös ühtegi eeskirja, eelkõige seepärast, kuna kasu, mida võiks saada taaskasutamisest korduskasutamise jaoks, näib võrreldes põletamisega energia saamiseks olevat piiratud.(24)
71. Järelikult ei kuulu jäätmedirektiivi artikli 6 lõige 1 põhikohtuasjas kohaldamisele.
2. Jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 4 esimene lause
72. Jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 4 esimeses lauses on ette nähtud, et liikmesriigid võivad kohaldatavat kohtupraktikat arvesse võttes iga üksikjuhtumi puhul otsustada, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed.
73. Jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 4 esimese lause alusel tehtava otsuse sisuliste tingimuste puhul on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peavad järgima artikli 6 lõikes 1 sätestatud kriteeriume. See näib küll mõttekana, kuid lõike 4 sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui liikmesriigid võtavad arvesse kohaldatavat kohtupraktikat.
74. Miks on uues jäätmedirektiivis viide kohtupraktikale ja mitte artikli 6 lõikele 1, on ebaselge. Komisjoni ettepanekus ei olnud liikmesriikidele selles valdkonnas sõnaselget pädevust veel ette nähtud.(25) Selle viite tõi sisse nõukogu ja esmalt pidi otsustamisel lähtuma kehtivast õigusest.(26) Antud viite puhul oleks saanud jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 1 kriteeriume arvesse võtta. Hiljem asendati aga viide õigusele viitega kohtupraktikale.(27) See võis olla reaktsioon kartusele, et õigusnormid jäätmeks olemise lakkamise kohta võivad kahtluse alla seada jäätmemõiste kohta käiva kohtupraktika.(28) Seevastu puuduvad argumendid, mis toetaksid lõike 1 kriteeriumide kehtivust.
75. Seega tuleb tõdeda, et liikmesriigid peavad uue jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 4 esimese lause kohaselt otsustamisel, kas jäätmed on lakanud olemast jäätmed, arvesse võtma kohtupraktikat. Seejuures peab määrava tähtsusega olema Euroopa Kohtu praktika, kuna muidu ei ole oodatagi jäätmeõiguse ühetaolist kohaldamist.
3. Kohtupraktika, mis puudutab jäätmeks olemise lakkamist
76. Euroopa Kohus lähtub sellest, et jäätmed on jäätmed senikaua, kuni vastava aine valdaja jäätmedirektiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt nad ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.(29) Antud jäätmemõistet tuleb tõlgendada arvestades jäätmedirektiivi eesmärki, mille kohaselt vastavalt põhjendusele 6 peab vähendama miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale, ning arvestades ELTL artikli 191 lõiget 2, mille kohaselt on liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse kõrge tase ja see rajaneb ettevaatus- ja ennetuspõhimõtetel. Järelikult peab jäätmemõistet tõlgendama laiendavalt.(30)
77. Asjassepuutuvad otsused käsitlevad jäätmete taaskasutamist. Seejuures on tõsiasi, et aine on täieliku taaskasutamismenetluse tulemus, ainult üks asjaoludest, mida tuleb arvestada jäätmeks olemise tuvastamisel. Siiski ei võimalda see ilma pikemata teha lõplikku järeldust.(31)
78. Sõltumata võib‑olla edasikestvast jäätmena liigitamisest, esitatakse selles kontekstis täielikule taaskasutamistoimingule lisaks kõrgeid nõudeid. Ainet taaskasutatakse juhul, kui see omandab taaskasutamistoimingu läbi samasugused omadused ja tunnused nagu tooraine ja seda saaks kasutada samasuguseid keskkonnakaitsemeetmeid rakendades.(32)
79. Euroopa Kohus on ainult teatavatel taaskasutamisjuhtudel leidnud, et tootmisel saadavad ained ei ole tingimata enam jäätmed. See kehtib pakendijäätmete ringlussevõtmisel(33) ja rauajäätmete ümbertöötlemisel raua‑ või terasetoodeteks, mis peavad olema esmastest toorainetest valmistatud teiste raua‑ ja terasetoodetega nii sarnased, et neid on vaevalt võimalik üksteisest eristada.(34) Jäätmete taaskasutamine puhastatud gaasi tootmisel, mida kasutatakse kütusena, on sarnase kvaliteediga.(35)
80. Käesolevas asjas tulevad taaskasutusena kõne alla kaks toimingut: esiteks mahavõetud telefonipostide kontrollimine ja ehitusmaterjaliks ostmine ning teiseks nende tegelik kasutamine laudteede aluskonstruktsioonina.
a) Palkide kontrollimine
81. Esimese sammu, palkide kontrollimise puhul jääb töödeldud telefonipostide juures puudu piisavalt intensiivsest taasväärtustamisest.
82. Jäätmedirektiivi artikli 3 punkti 16 kohaselt saab ka ainult materjali kontrollimist korduskasutamiseks ettevalmistamisel käsitleda taaskasutamistoiminguna. Ja põhjenduse 22 viimase lause kohaselt võib taaskasutamistoiming seisneda lihtsalt jäätmete kontrollimises, et teha kindlaks, kas need vastavad jäätmeks olemise lakkamise kriteeriumidele. Kuid selline kontrollimine, nagu võib eeldada käesoleval juhul, ei ole piisav selleks, et kontrollitud jäätmeid võrdsustada toorainete ja toodetega.
83. Esiteks ei ole postide kontrolli ja väljavalimise eesmärk nende korduskasutamine samal otstarbel jäätmedirektiivi artikli 3 punkti 16 definitsiooni tähenduses – nimelt telefonipostidena –, vaid kasutamine laudteede ehitusmaterjalina.
84. Teiseks on materjali kasutamine hoolimata kontrollist ikka veel ebaselge. Juba seepärast ei saa veel olla välistatud see, et valdaja ei taha neid ära visata.(36)
85. Ja kolmandaks on Euroopa Kohus korduvalt rõhutanud, et ainete kestev saastatus keskkonnamürkidega, eriti puidukaitsevahenditega,(37) on argument selle poolt, et käsitleda neid edasi jäätmetena.(38) Ja puidukaitsevahendid mõjutavad telefoniposte jätkuvalt.
86. Jäätmedirektiivi artikkel 13 on tähtis alus oletusele, et saastatud materjal on edasi jääde. Vastavalt sellele peab jäätmete käitlemine toimuma viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ja ei kahjusta keskkonda. Kahtluse korral ei tohi ohtlikke jäätmeid taaskasutades eemaldada neid jäätmeid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalast niikaua, kuni võib karta ohustamist või kahju.
b) Postide kasutamine laudteede ehitamisel
87. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti leiab, välistab teine toiming, töödeldud telefonipostide kasutamine laudteede ehitamisel selle, et nende valdaja poste ära viskab või kavatseb ära visata. Toimikust selgub, et postidel on laudteede aluskonstruktsioonina kandev funktsioon. Ilma nendeta oleks laudteede stabiilsus ja kasutusülesanne häiritud. Seda ei saa puidu valdaja soovida.
88. Siiski võib ka antud taaskasutamistoimingu puhul väita, et palgid ei saa lakata olemast jäätmed, sest puit on endiselt mõjutatud puidukaitsevahendist ja seega ei ole kaotanud neid omadusi, mis tõid kaasa selle liigitamise ohtlikuks jäätmeks. Sellest võib tuleneda äraviskamise kohustus, mis jäätmedirektiivi artikli 3 punktis 1 sätestatud jäätmedefinitsiooni kohaselt tooks samuti kaasa selle, et puitu tuleb käsitada jäätmena.
89. See kohustus eksisteeriks, kui puidu kasutamine laudteede ehitamisel oleks jäätmedirektiiviga kokkusobimatu taaskasutamistoiming. Siin peab jällegi mõtlema direktiivi artiklile 13, inimeste tervise ohustamise ja keskkonna kahjustamise keelule. Austria arvamuse kohaselt peab sellest järeldama, et ohtlikud jäätmed, nagu näiteks töödeldud puit, ei saa lakata olemast jäätmed.
90. Nimetatud seisukoht meenutab õigusega, et igal juhul peab järgima jäätmedirektiivi erisätteid ohtlike jäätmete kohta, näiteks artiklis 17 sätestatud jälgitavust kuni lõpliku käitlemiseni või artiklis 18 sätestatud ohtlike jäätmete segamise keeldu.
91. Välja arvatud artiklis 13 sätestatu, ei sisalda jäätmedirektiiv siiski eeskirju selle kohta, kuidas ohtlikke puidujäätmeid käidelda. Seepärast võib küsida, kas juba mainitud REACH‑määruse sätted saavad aidata õige suuna leidmisel.
92. REACH‑määrus ei kehti artikli 2 lõike 2 kohaselt küll jäätmete kohta. Samas oleks vastuoluline tuletada jäätmedirektiivi artiklist 13 rangemaid nõudeid jäätmete käitlemisele, mida nende valdaja (enam) ära ei viska või kavatseb ära visata, kui need, mis kehtivad samasugustele ainetele, mis ei ole jäätmed. Niisugust vastuolu saab vältida vähemalt juhul, kui sätted, millel on artikliga 13 võrreldav eesmärk, on olemas sarnaste ainete kohta.
93. Selles mõttes on ka REACH‑määruse eesmärk artikli 1 lõike 1 kohaselt tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase.(39)
94. Hoolimata nimetatud eesmärgist ei ole kohustuslik käsitada iga selle direktiivi kohaselt aine, valmistise või toote lubatud kasutamist ka jäätmete, eelkõige ohtlike jäätmete lubatud käitlemisena. REACH‑määrusega on küll hõlmatud suur hulk aineid, valmistisi ja tooteid, aga nende spetsiifiline kasutamine on sätestatud vaid väga vähestel juhtudel. Viimaseid iseloomustab eriti suur oht inimeste tervisele või keskkonnale. Vastavalt sellele võib küll määruse artikli 128 lõike 1 kohaselt määruse kohaldamisalasse kuuluvaid materjale vabalt kasutada, ent lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid seda vabadust muu hulgas inimeste tervise ja keskkonna kaitseks piirata juhtudel, mis ei ole määrusega ühtlustatud.
95. Nagu juba selgitatud, on CCA lahusega töödeldud puidu kasutamise kohta vastavalt REACH‑määrusele olemas ühtlustatud sätted.(40)
96. Seadusandja selle hinnangu peab seega abistavana kaasama, et selgitada välja, kuidas võrreldavaid jäätmeid tohib kasutada.
97. Kahele esimesele eelotsuse küsimusele tuleb seega vastata, et jäätmedirektiivi artikli 6 lõike 4 kohaselt lakkavad ohtlikud jäätmed olemast jäätmed juhul, kui võib eeldada, et nende valdaja neid enam ära ei viska, ei kavatse ära visata või ei ole kohustatud ära viskama, kuna nende taaskasutamine vastab kasutamisele, mis on ühtlustatud õigusnormidega REACH‑määruse artikli 128 lõike 2 tähenduses sõnaselgelt lubatud identsete ainete puhul, mis ei ole jäätmed.
V. Ettepanek
98. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), määruse (EL) nr 836/2012 redaktsioonis, XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punktis b sätestatud CCA lahusega töödeldud puidu kasutusotstarvete loetelu tuleb tõlgendada nii, et selles on ammendavalt loetletud kõik lubatud kasutusotstarbed.
2. Käesolevas kohtuasjas vaidlusalust CCA lahusega töödeldud puidu kasutamist laudtee aluskonstruktsioonina võib käsitada „sildade” jaoks kasutamisena määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti b teise taande tähenduses.
3. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kande nr 19 lõike 4 punkti d teise taande kohaselt on keelatud C‑tüüpi CCA lahusega töödeldud puidu kasutamine juhul, kui tõenäosus korduvaks kokkupuuteks nahaga ei ole normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel minimaalne.
4. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikkel 67 ja XVII lisa ühtlustavad nõuded XVII lisas loetletud segude ja toodete tootmisele, turule viimisele või kasutamisele määruse artikli 128 lõike 2 tähenduses nii, et rangemate siseriiklike nõuete kehtestamine nende kasutamisele on võimalik ainult määruse kriteeriumide alusel, nt artikli 129 alusel, samuti tulenevalt ELTL artikli 114 lõikest 5.
5. 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, artikli 6 lõike 4 kohaselt lakkavad ohtlikud jäätmed olemast jäätmed juhul, kui võib eeldada, et nende valdaja neid enam ära ei viska, ei kavatse ära visata või ei ole kohustatud ära viskama, kuna nende taaskasutamine vastab kasutamisele, mis on ühtlustatud õigusnormidega määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 128 lõike 2 tähenduses sõnaselgelt lubatud identsete ainete puhul, mis ei ole jäätmed.