Kohtuasi T‑587/08
Fresh Del Monte Produce, Inc.
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Banaaniturg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Teabevahetuse süsteem – Mõiste „konkurentsivastase eesmärgiga kooskõlastatud tegevus” – Põhjuslik seos kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate turukäitumise vahel – Üks rikkumine – Rikkumise süükspanemine – Kaitseõigused – Trahvid – Rikkumise raskus – Koostöö – Kergendavad asjaolud
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 14. märts 2013
1. Konkurents – Liidu õigusnormid – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatavus – Tõendamiskoormis
(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
2. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Otsus, millel on mitu adressaati – Piisava põhjendamise vajadus, eelkõige üksuse osas, kes vastutab rikkumise tagajärgede eest
(EÜ artiklid 81, 82 ja 253)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Keelatud kokkuleppe pooleks oleva ettevõtja poolt komisjoni teabenõudele vastuseks vabatahtlikult tehtud avalduse tõenduslik väärtus – Avaldus, mis on selle ettevõtja huvidega vastuolus – Suur tõenduslik väärtus
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
4. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Menetlusse astuja seisukohad – Vorminõuded – Ülevaade väidetest – Analoogsed nõuded argumentidele, mis esitatakse väite põhjendamiseks – Üldine viide muudele hagile lisatud dokumentidele – Vastuvõetamatus – Argumendi ebatäpne sõnastus – Vastuvõetamatus – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud – Uurimine kohtu algatusel
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikkel 113)
5. Institutsioonide aktid – Põhjendused – Vasturääkivus – Mõju
(EÜ artikkel 253)
6. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Eeldamine – Tingimused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
7. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine – Konkurentsivastase mõju puudumine turule – Asjakohasuse puudumine – Rikkumiste eristamine eesmärgi ja mõju alusel
(EÜ artikli 81 lõige 1)
8. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine rikkumise laadi arvestades – Konkurentidevahelised arutelud hinnategurite ja hindade arengu teemal enne nende referentshindade kehtestamist – Rikkumine eesmärgi alusel
(EÜ artikli 81 lõige 1)
9. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine teabe vahetamise kalendrit ja sagedust arvestades – Turule omased asjaolud ja kooskõlastamise eesmärk– Hindamiskriteeriumid – Põhjusliku seose vajalikkus kooskõlastamise ja ettevõtjate turukäitumise vahel – Põhjusliku seose esinemise eeldus
(EÜ artikli 81 lõige 1)
10. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine asjassepuutuva turu normaaltingimuste seisukohast – Turg, millele laieneb spetsiifiline õiguslik raamistik ja mis toimib nädalaste tsüklitena – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
11. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Konkurentsivastane eesmärk – Hindamiskriteeriumid – Kooskõlastatud tegevuse ja tarbijahindade vahelise otsese seose puudumine – Asjakohasuse puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
12. Kohtumenetluse – Menetlusse astumine – Väited, mis erinevad põhikohtuasja poole väidetest – Vastuvõetavus – Tingimused – Seotus vaidluse esemega
(ELTL artikkel 256); Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 116 lõige 4)
13. Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtjad, kellele võidakse ette heita rikkumist, mis seisneb osalemises ülemaailmses kartellis – Kriteeriumid – Ettevõtjale vastutuse omistamine osaluse eest rikkumises kui tervikus, olenemata tema piiratud rollist – Lubatavus – Arvessevõtmine rikkumise raskuse hindamisel
(EÜ artikli 81 lõige 1)
14. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Dokumendi edastamisest keeldumine – Tagajärjed – Vajadus teha asjassepuutuva ettevõtja tõendamiskoormise seisukohast vahet süüstavate ja süüst vabastavate dokumentide vahel
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2; komisjoni teatis 2005/C 325/C, punktid 8 ja 27)
15. Konkurents – Haldusmenetlus – Juurdepääs toimikule – Süüstav dokument – Dokumendid, mida saab kasutada poole kaitseks – Komisjoni kohustus võimaldada omal algatusel pooltel nende dokumentidega tutvumist – Puudumine – Poolte kohustus nõuda nende edastamist
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2; komisjoni teatis 2005/C 325/C, punktid 8 ja 27)
16. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Vastuväiteteatisest erinev otsus – Kaitseõiguste rikkumine – Tingimus – Uute vastuväidete süüks panemise tõendamine asjassepuutuva ettevõtja poolt
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Komisjoni kaalutlusõigus – Kriteeriumide kohta siduva või ammendava loetelu puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
18. Konkurents – Trahvid – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Õiguslik vorm
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
19. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Karistuste individualiseerimise põhimõte
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
20. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Uus väide – Mõiste – Analoogne lahendus väite põhjendamiseks esitatud argumentide suhtes
(ELTL artikkel 256; Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)
21. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus
(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 kolmas taane)
22. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kehtestatud suunised – Kergendavad asjaolud – Mõistliku kahtluse olemasolu karistatud tegude õigusvastasuse suhtes – Puudumine – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatised 98/C 9/03 ja 2006/C 210/02)
23. Konkurents – Haldusmenetlus – Teabenõue – Kaitseõigused – Õigus keelduda andmast vastust, milles tunnistataks rikkumist
(Nõukogu määrus nr 1/2003, põhjendus 23 ja artikkel 18)
24. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus
(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 31; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 21 ja 22)
25. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Süüdistatud ettevõtja ja komisjoni vahelise koostöö arvessevõtmine – Vähendamine faktide vaidlustamata jätmise alusel – Tingimused – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus
(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 31; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 21 ja 22)
26. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Süüdistatud ettevõtja ja komisjoni vahelise koostöö arvessevõtmine – Komisjoni kaalutlusruum – Varasem otsustuspraktika – Soovituslik laad – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Ulatus – Ettevõtja võimatus tugineda võrdse kohtlemise põhimõttele selleks, et tunnustataks õigusvastast trahvi vähendamist
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 21 ja 22)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 50–58, 67, 260 ja 281)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 61–63, 250)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 104 ja 364)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 268–271, 273, 394, 541 ja 542)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 278 ja 279)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 296–299, 301–303, 565 ja 566)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 304–306, 400, 546 ja 547)
8. Konkurentsi valdkonnas tuleb eristada esiteks konkurente, kes koguvad teavet sõltumatult või arutavad tulevasi hindu klientide ja kolmandate isikutega, ning teiseks konkurente, kes arutavad hinnategureid ja hindade arengut teiste konkurentidega enne oma referentshinna kehtestamist. Kui esimesena nimetatud käitumine ei tekita mingeid probleeme vaba ja moonutamata konkurentsi toimimise aspektist, siis ei ole see nii teisena nimetatud käitumise puhul, mis on vastuolus nõudega, mille kohaselt peab iga turuosaline otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda; selle sõltumatuse nõudega on rangelt vastuolus igasugune turuosaliste omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, mille eesmärk või toime on olemasoleva või potentsiaalse konkurendi käitumise mõjutamine turul või see, et sellisele konkurendile antakse teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda või kavatseb hakata turul käituma.
Kuigi osa vahetatud teabest võib olla saadud muudest allikatest, võimaldab niisuguse teabevahetuse süsteemi sisseseadmine ettevõtjatel olla selle teabega kursis kergemini, kiiremini ja otseselt ning anda sellele ühine ajakohane hinnang, võimaldades luua vastastikuse kindluse õhustiku nende tuleviku hinnapoliitika suhtes.
Enne hinna kehtestamist toimuvatel läbirääkimistel võivad asjassepuutuvad ettevõtjad avalikustada viisi, kuidas nad kavatsevad käituda, või vähemalt võimaldavad nad igal osalejal hinnata konkurentide tulevast käitumist ning ennetada nende käitumisviisi, mida nad referentshinna kehtestamise osas kavatsevad järgida. Need läbirääkimised võivad seega vähendada ebakindlust konkurentide tulevaste referentshinnaotsuste suhtes, mille tagajärjel piiratakse ettevõtjatevahelist konkurentsi.
Esimene näide kokkuleppest, mis EÜ artikli 81 lõike 1 punktis a on välja toodud ja mis on expressis verbis ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud, on just täpselt kokkulepe, millega „otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused”. Läbirääkimised enne hinna kehtestamist, mille eesmärk on referentshindade kooskõlastamine, on seotud hindade kindlaksmääramisega. Nende kaudu viiakse läbi kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk on piirata konkurentsi EÜ artikli 81 tähenduses.
(vt punktid 344, 345, 368, 369, 584, 585, 765, 768)
9. Konkurentsi valdkonnas, mis puudutab tingimusi, mille esinemisel võib õigusvastase kooskõlastamise pidada asetleidnuks konkurentide vahel toimunud kontaktide arvu ja korrapärasuse küsimuse seisukohast, siis nii kooskõlastamise eesmärk kui turule omased asjaolud võimaldavad selgitada, kui sageli, milliste ajavahemike tagant ja viisil konkurendid üksteisega ühendust pidasid, et saavutada kooskõlastatud tegevus turul. Kui ettevõtjad sõlmivad keelatud kokkuleppe, mis hõlmab ettevõtjate turukäitumist puudutavate paljude aspektide keerulist kooskõlastamist, võib neil selleks olla vaja korrapäraselt suhelda pika ajavahemiku jooksul. Kui aga kooskõlastamine on sporaadiline ja selle eesmärk on ühte konkreetset konkurentsiaspekti puudutava turukäitumise kooskõlastamine, siis võib ühekordne ühendusevõtmine olla piisav, et saavutada ettevõtjate soovitud konkurentsivastane eesmärk.
Oluline ei ole mitte niivõrd asjassepuutuvate ettevõtjate kohtumiste arv, kui vastus küsimusele, kas asetleidnud kontakt või kontaktid võimaldasid ettevõtjatel arvestada konkurentidega vahetatud teavet oma käitumise kindlaksmääramiseks asjaomasel turul ning valida teadlikult konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö. Kui on võimalik tuvastada, et need ettevõtjad saavutasid kokkuleppe ja et nad jäid turul tegutsema, võib õigustatult nõuda, et nad esitaksid tõendeid selle kohta, et see kokkulepe ei mõjutanud nende käitumist nimetatud turul.
(vt punktid 351 ja 352)
10. Konkurentidevaheline teabevahetus on tõenäoliselt vastuolus konkurentsiõiguse normidega, kui see vähendab teadmatuse astet asjaomase turu toimimise kohta või teeb selle astme olematuks, mille tulemusel tekib konkurentsipiirang ettevõtjate vahel. Selle reegliga on vastuolus igasugune turuosaliste omavaheline suhtlemine, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on niisuguste konkurentsitingimuste tekkimine, mis ei vasta kõnealuse turu normaalsetele tingimustele, võttes arvesse kaupade või osutatud teenuste liiki, ettevõtjate suurust ja arvu ning nimetatud turu suurust.
Kui pakkumine on turul tugevalt koondunud, võivad ettevõtjad teatavate andmete vahetamisega – olenevalt muu hulgas vahetatavate andmete liigist – saada teavet oma konkurentide positsiooni ja äristrateegia kohta turul, millega kahjustatakse sel turul konkurentsi ning suurendatakse salajase kokkuleppe tõenäosust või isegi hõlbustatakse seda. Kui pakkumine on seevastu killustatud, võib konkurentide vahel andmete levitamisel ja vahetamisel olla turu konkurentsiolukorrale neutraalne või isegi positiivne mõju. Teabevahetuse süsteemi võib pidada konkurentsiõiguse norme rikkuvaks isegi siis, kui asjassepuutuv turg ei ole tugevalt koondunud oligopoolne turg.
Korrapärase ja ajaliselt lähestikku toimuva tulevaste referentshindade alase teabe jagamine, mille mõjul suureneb kunstlikult läbipaistvus turul, kus konkurents on juba väiksem, arvestades spetsiifilist õiguslikku raamistikku ja eelnevat teabevahetust, eelkõige turul, mis toimib nädalaste tsüklitena, on konkurentsiõiguse normide rikkumine.
(vt punktid 371, 430–432, 548)
11. Mis puudutab võimalust pidada konkurentsi valdkonnas kooskõlastatud tegevust tegevuseks, millel on konkurentsivastane eesmärk, kuigi sellel ei ole otsest seost tarbijahindadega, siis ei võimalda EÜ artikli 81 lõike 1 sõnastus asuda seisukohale, et keelatud on üksnes kooskõlastatud tegevus, millel on vahetu mõju lõpptarbijate poolt makstavatele hindadele. EÜ artikli 81 lõike 1 punktist a nähtub vastupidi, et kooskõlastatud tegevusel võib olla konkurentsivastane eesmärk, kui sellega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused.
Sarnaselt muude asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjadega on EÜ artikli 81 eesmärk kaitsta peale konkurentide või tarbijate huvide ka turustruktuuri ning sellest tulenevalt konkurentsi kui sellist. Konkreetsemalt asjaolu, et kooskõlastatud tegevusel ei ole otsest mõju hinnatasemele, ei takista asumist seisukohale, et see tegevus piiras konkurentsi asjassepuutuvate ettevõtjate vahel. Seega ei saa kooskõlastatud tegevuse konkurentsivastase eesmärgi olemasolu tuvastamise tingimuseks seada tegevuse otsese seose olemasolu tarbijahindadega.
(vt punktid 459, 460, 548, 549 ja 769)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 536–538, 717 ja 718)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 587, 588, 590, 591, 637–639, 648)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 655, 656, 662–668, 670, 688–690, 724)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 657 ja 659)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 706 ja 707)
17. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 749)
18. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 751)
19. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 754 ja 755)
20. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 792)
21. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 799–803)
22. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 824–827)
23. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 834–837)
24. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 841–844, 851 ja 854)
25. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 857–859)
26. Komisjoni eelnev otsustuspraktika ei kujuta endast konkurentsi valdkonnas trahvide määramise õiguslikku raamistikku ja teisi juhtumeid käsitlevad otsused on diskrimineerimise esinemise küsimuses üksnes soovituslikud. Komisjonil on trahvide määramise valdkonnas ulatuslik kaalutlusruum ja ta ei ole seotud oma varem antud hinnangutega. Ainult asjaolu, et komisjon on oma varasemas otsustuspraktikas kohaldanud teatava suurusega trahve teatavat liiki rikkumistele, ei tähenda veel, et tal on kohustus vähendada trahvi proportsionaalselt sama palju sarnase käitumise hindamisel hilisemas haldusmenetluses.
Üldist laadi ja ebaselged argumendid, mille kohaselt ettevõtjad, kes end kaitsevad õiguspäraselt väitega, et komisjoni tuvastatud tegevus ei riku EÜ artiklit 81, on halvemas positsioonis kui ettevõtjad, kes on seotud ilmselgelt raskete rikkumistena käsitletava tegevusega, ei ole niisugused, millest nähtuks mis tahes õigusnormi, eelkõige määruse nr 1/2003 artikli 23, või mõne õiguse üldpõhimõtte rikkumine, mis põhjendaks vaidlustatud otsuse õigusvastasust ja trahvi vähendamist. EÜ artikli 81 kohaldamise menetluses on mõttekas võrrelda ainult üksusi, kes vabatahtlikult koostööd teevad, ja ettevõtjaid, kes igasugusest koostööst keelduvad, ning viimased ei saa väita, et neid koheldakse võrreldes esimestega ebasoodsalt.
Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisel tuleb arvestada seaduslikkuse põhimõtte tagamisega, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toime pandud õigusvastasele teole. Kui ettevõtja on oma tegudega rikkunud EÜ artiklit 81, ei saa ta vabaneda kogu karistusest põhjusel, et ühele või kahele muule ettevõtjale trahvi ei määratud, kui nende ettevõtjate olukorra osas ei ole isegi Üldkohtu poole pöördutud.
(vt punktid 862, 863, 865, 866, 869 ja 870)