Kohtuasi C‑92/11

RWE Vertrieb AG

versus

Verbraucherzentrale Nordrhein-Westfalen eV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

Direktiiv 2003/55/EÜ – Maagaasi siseturg – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 1 lõige 2 ja artiklid 3–5 – Kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitud lepingud – Tüüptingimused – Ebaõiglased tingimused – Teenuse hinna ühepoolne muutmine kaupleja poolt – Viide kohustuslikule õigusnormile, mis puudutab mõnd muud tarbijate kategooriat – Direktiivi 93/13 kohaldatavus – Kohustus koostada leping lihtsas ja arusaadavas keeles ja läbipaistvalt

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 21. märts 2013

1.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Kohaldamisala – Selliste lepingutingimuste välistamine, mis põhinevad kohustuslikel põhikirjasätetel või õigusnormidel – Lepingutingimused, mis võtavad üle mõnd muud liiki lepingute suhtes kehtivad siseriikliku õiguse eeskirjad – Direktiivi kohaldamine

(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 1 lõige 2)

2.        Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Maagaasi siseturu ühiseeskirjad – Direktiiv 2003/55 – Tüüptingimus, mis jätab tarneettevõtjale õiguse muuta gaasi tarnimise tasu – Lubatavus – Tingimused – Kohustus vastata heausksuse, tasakaalustatuse ja läbipaistvuse nõuetele

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55, artikli 3 lõige 3; nõukogu direktiiv 93/13, artiklid 3 ja 5)

3.        Eelotsuse küsimused – Tõlgendamine – Tõlgendatavate kohtuotsuste ajaline kehtivus – Tagasiulatuv jõud – Piirid – Kohtuotsuse rahalised tagajärjed – Tagajärjed, mis ei õigusta kohtuotsuse ajalise kehtivuse piiramist

(ELTL artikkel 267)

1.        Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 1 lõiget 2, mille kohaselt ei kuulu selle direktiivi reguleerimisalasse lepingutingimused, mis põhinevad kohustuslikel põhikirjasätetel või õigusnormidel, tuleb tõlgendada nii, et seda direktiivi kohaldatakse kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitud sellistes lepingutes sisalduvate tüüptingimuste suhtes, mis võtavad üle mõnd muud liiki lepingute suhtes kehtivad siseriikliku õiguse eeskirjad ja mille suhtes ei kohaldata asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme.

Kui lubada, et direktiivi 93/13 ei kohaldata lepingutingimuste suhtes üksnes seetõttu, et need võtavad üle sellised siseriiklikud põhikirjasätted või õigusnormid, mida pooltevahelise lepingu suhtes ei kohaldata, või viitavad neile, siis sellega seataks kahtluse alla nimetatud direktiiviga loodud tarbijakaitse regulatsioon.

Nimelt võiks kaupleja sellisel juhul lihtsasti vältida selliste lepingutingimuste ebaõiglase olemuse kontrollist, mille suhtes ei ole tarbijaga eraldi kokku lepitud, sõnastades oma lepingute tingimused nii, nagu on siseriiklikus õiguses ette nähtud teatud lepinguliikide osas. Kuid selliselt koostatud lepinguga loodud õigused ja kohustused ei pruugi kogumis siiski olla nii tasakaalustatud, nagu seda soovis siseriiklik seadusandja tema poolt selles valdkonnas sätestatud normidele alluvate lepingute suhtes.

(vt punktid 25, 30, 31, 39 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikleid 3 ja 5 koostoimes direktiivi 2003/55 (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30 kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 3 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et tingimus, millega tarneettevõtja jätab endale õiguse muuta gaasi tarnimise tasu, on kooskõlas tarneettevõtja õigustatud huviga enda teenuse eest saadava tasu muutmiseks.

Selline ühepoolne muutmine peab vastama direktiivides seatud heausksuse, tasakaalustatuse ja läbipaistvuse nõuetele. Hindamaks, kas nimetatud tingimus vastab nendele nõuetele, tuleb välja selgitada:

- kas sellise tasu muutmise põhjus ja viis on esitatud lepingus nii läbipaistvalt, et tarbija võiks võimalikke tasu muutusi ette näha lihtsate ja arusaadavate kriteeriumide alusel. Teavitamata jätmist enne lepingu sõlmimist ei saa põhimõtteliselt heastada üksnes sellega, et tarbijaid teavitatakse lepingu täitmise ajal mõistlikku tähtaega järgides tasu muutmisest ja nende õigusest leping üles öelda, kui nad ei soovi selle muudatusega nõustuda, ja

- kas tarbija saab lepingu ülesütlemisõigust konkreetsel juhul ka tegelikult kasutada.

(vt punktid 46, 47, 55 ja resolutsiooni punkt 2)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 58–62)