Kohtuasi T‑588/08
Dole Food Company, Inc. ja Dole Germany OHG
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Banaaniturg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Mõiste „konkurentsivastase eesmärgiga kooskõlastatud tegevus” – Teabevahetuse süsteem – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Rikkumise raskus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 14. märts 2013
1. Kohtumenetlus – Tõendite esitamine – Tähtaeg – Tõendite esitamise pakkumisega viivitamine – Tingimused
(ELTL artikkel 256; Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 1)
2. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Eeldamine – Tingimused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
3. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Konkurentsivastane eesmärk – Hindamiskriteeriumid – Kooskõlastatud tegevuse ja tarbijahindade vahelise otsese seose puudumine – Asjakohasuse puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
4. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine – Konkurentsivastase mõju puudumine turul – Asjakohasuse puudumine – Eesmärgi ja mõju alusel rikkumiste eristamine – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Selle tahte arvessevõtmine komisjoni või liidu kohtu poolt – Lubatavus
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Keelatud kokkuleppe peamiste poolte poolt koostööteatise kohaldamise eesmärgil vabatahtlikult esitatud avalduste tõenduslik väärtus
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)
6. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Kohustus arutada kõiki faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mis tõusetuvad haldusmenetluse käigus – Puudumine – Nende hindamistegurite esitamine, mis võimaldasid komisjonil hinnata rikkumise raskust ja kestust – Piisav esitamine – Täpsema teabe hilisem esitamine – Mõju puudumine
(EÜ artiklid 81, 82 ja 253)
7. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine rikkumise laadi arvestades – Konkurentidevahelised arutelud hinnategurite ja hindade arengu teemal enne nende referentshindade kehtestamist – Rikkumine eesmärgi alusel
(EÜ artikli 81 lõige 1)
8. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Vastuväiteteatisest erinev otsus – Kaitseõiguste rikkumine – Tingimus – Uue vastuväite süükspanemise tõendamine asjassepuutuva ettevõtja poolt
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
9. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine asjassepuutuva turu normaaltingimuste seisukohast – Turg, millele laieneb spetsiifiline õiguslik raamistik ja mis toimib nädalaste tsüklitena – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikli 81 lõige 1)
10. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine teabe vahetamise kalendrit ja sagedust arvestades – Turule omased asjaolud ja kooskõlastamise eesmärk – Hindamiskriteeriumid – Põhjusliku seose vajalikkus kooskõlastamise ja ettevõtjate turukäitumise vahel – Selle seose esinemise eeldamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
11. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Analoogsed nõuded argumentidele, mis esitatakse väite põhjendamiseks – Argumendid, mida hagiavalduses esitatud ei ole – Üldine viide muudele hagile lisatud dokumentidele – Vastuvõetamatus
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusruum – Varasem otsustuspraktika – Soovituslik laad
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Asjaomase ettevõtja rahaline olukord – Arvessevõtmine – Kohustuse puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 40–42)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 55–57, 60–62, 427 ja 541)
3. Mis puudutab võimalust pidada kooskõlastatud tegevust konkurentsi valdkonnas konkurentsivastase eesmärgiga tegevuseks, kuigi sellel ei ole otsest seost tarbijahindadega, siis ei võimalda EÜ artikli 81 lõike 1 sõnastus asuda seisukohale, et keelatud on üksnes kooskõlastatud tegevus, millel on vahetu mõju lõpptarbijate makstavatele hindadele. Vastupidi, EÜ artikli 81 lõike 1 punktist a nähtub, et kooskõlastatud tegevusel võib olla konkurentsivastane eesmärk, kui sellega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused.
Sarnaselt muude asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjadega on EÜ artikli 81 eesmärk kaitsta peale konkurentide või tarbijate otseste huvide ka turustruktuuri ning sellest tulenevalt konkurentsi kui sellist. Konkreetsemalt asjaolu, et kooskõlastatud tegevusel ei ole otsest mõju hinnatasemele, ei takista asumist seisukohale, et see tegevus piiras konkurentsi asjassepuutuvate ettevõtjate vahel. Niisiis ei saa kooskõlastatud tegevuse konkurentsivastase eesmärgi olemasolu tuvastamise tingimuseks seada selle tegevuse otsest seost tarbijahindadega.
(vt punktid 64, 65 ja 546)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 68–70, 412, 413, 543 ja 544)
5. Trahvisumma vähendamiseks 2002. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, kohaldamise taotlemine ei ajenda nimelt tingimata esitama moonutatud tõendeid süüks pandud kartelli teiste osaliste kohta. Nimelt võib igasugune katse komisjoni eksitada seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et tema suhtes koostööteatist täielikult kohaldatakse.
Järeldus, mille kohaselt vaidlustatud otsuses lõpuks tuvastatud rikkumine ei vasta rikkumise eseme, kestuse ning rikkumises osalenud ja selle eest karistatud ettevõtjate arvu osas kõigis aspektides leebema kohtlemise taotluses esitatud andmetele, ei saa tõendada, et selle taotluse esitaja ning tema avaldused, millele komisjoni järeldused EÜ artikli 81 rikkumise kohta osaliselt tuginevad, oleksid ebausaldusväärsed.
(vt punktid 91 ja 100)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 125, 126, 133, 264 ja 647)
7. Konkurentsi valdkonnas tuleb eristada esiteks konkurente, kes koguvad teavet sõltumatult või arutavad tulevasi hindu klientide ja kolmandate isikutega, ning teiseks konkurente, kes arutavad hinnategureid ja hindade arengut teiste konkurentidega enne oma referentshinna kehtestamist. Kui esimesena nimetatud käitumine ei tekita mingeid probleeme vaba ja moonutamata konkurentsi toimimise aspektist, siis ei ole see nii teisena nimetatud käitumise puhul, mis on vastuolus nõudega, mille kohaselt peab iga turuosaline otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda; selle sõltumatuse nõudega on rangelt vastuolus igasugune turuosaliste omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, mille eesmärk või toime on olemasoleva või potentsiaalse konkurendi käitumise mõjutamine turul või see, et sellisele konkurendile antakse teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda või kavatseb hakata turul käituma.
Kuigi osa vahetatud teabest võib olla saadud muudest allikatest, võimaldab niisuguse teabevahetuse süsteemi sisseseadmine ettevõtjatel olla selle teabega kursis kergemini, kiiremini ja otseselt ning anda sellele ühine ajakohane hinnang, võimaldades luua vastastikuse kindluse õhustiku nende tuleviku hinnapoliitika suhtes.
Enne hinna kehtestamist toimuvatel läbirääkimistel võivad asjassepuutuvad ettevõtjad avalikustada viisi, kuidas nad kavatsevad käituda, või vähemalt võimaldavad nad igal osalejal hinnata konkurentide tulevast käitumist ning ennetada nende käitumisviisi, mida nad referentshinna kehtestamise osas kavatsevad järgida. Need läbirääkimised võivad seega vähendada ebakindlust konkurentide tulevaste referentshinnaotsuste suhtes, sest ettevõtjad kooskõlastavad seeläbi nende hindade kehtestamist ja turule saadetavat sõnumit selle asemel, et otsustada oma hinnapoliitika üle igati sõltumatult.
Teabevahetuse süükspanemiseks ei ole nõutav, et see toetaks laiemat kokkulepet või oleks selle osa. Seda võib käsitleda iseseisvalt kui konkurentsivastase eesmärgiga kooskõlastatud tegevust, kui see seisneb kas otseses või ka kaudses ostu- või müügihindade või muude tehingutingimuste kindlaksmääramises, nagu on sätestatud EÜ artikli 81 lõike 1 punktis a. Ent niisugused läbirääkimised enne hinna kehtestamist, mille käigus käsitletakse referentshindade kooskõlastamist, puudutavad hindade kindlaksmääramist. Nende näol on tegemist kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärk on piirata konkurentsi EÜ artikli 81 tähenduses.
(vt punktid 291, 292, 402, 403, 414, 584, 585, 653 ja 654)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 335, 588 ja 589)
9. Konkurentidevaheline teabevahetus on tõenäoliselt vastuolus konkurentsiõiguse normidega, kui see vähendab teadmatuse astet asjaomase turu toimimise kohta või teeb selle astme olematuks, mille tulemusel tekib konkurentsipiirang ettevõtjate vahel. Nende normidega on vastuolus igasugune ettevõtjatevaheline suhtlemine, kui selle eesmärk või tagajärg on niisuguste konkurentsitingimuste tekkimine, mis ei vasta kõnealuse turu normaalsetele tingimustele, võttes arvesse kaupade või osutatud teenuste liiki, ettevõtjate suurust ja arvu ning nimetatud turu suurust.
Kui pakkumine on turul tugevalt koondunud, võivad ettevõtjad teatavate andmete vahetamisega – olenevalt muu hulgas vahetatavate andmete liigist – saada teavet oma konkurentide positsiooni ja äristrateegia kohta turul, millega kahjustatakse sel turul võistluselementi ning suurendatakse salajase kokkuleppe tõenäosust või isegi hõlbustatakse seda. Kui pakkumine on seevastu killustatud, võib konkurentide vahel andmete levitamisel ja vahetamisel olla turu konkurentsiolukorrale neutraalne või isegi positiivne mõju. Teabevahetuse süsteemi võib pidada konkurentsiõiguse norme rikkuvaks isegi siis, kui asjassepuutuv turg ei ole tugevalt koondunud oligopoolne turg.
Konkurentsiõiguse normide rikkumisena on käsitatav korrapärase ja ajaliselt lähestikku toimuva teabe jagamine, mille mõjul suurenes kunstlikult läbipaistvus turul, kus konkurents oli juba väiksem, arvestades spetsiifilist õiguslikku raamistikku ja eelnevat teabevahetust, muu hulgas turul, mis toimis nädalaste tsüklitena.
(vt punktid 339–341, 405 ja 545)
10. Mis puudutab konkurentsi valdkonnas tingimusi, mille esinemisel võib õigusvastase kooskõlastamise pidada asetleidnuks konkurentide vahel toimunud kontaktide arvu ja korrapärasuse küsimuse seisukohast, siis võimaldavad nii kooskõlastamise eesmärk kui turule omased asjaolud selgitada, kui sageli, milliste ajavahemike tagant ja viisil konkurendid üksteisega ühendust pidasid, et saavutada kooskõlastatud tegevus turul. Nimelt kui ettevõtjad sõlmivad keelatud kokkuleppe, mis hõlmab nende turukäitumist puudutavate paljude aspektide keerulist kooskõlastamist, võib neil selleks olla vaja korrapäraselt suhelda pika ajavahemiku jooksul. Kui aga kooskõlastamine on sporaadiline ja selle eesmärk on ühte konkreetset konkurentsiaspekti puudutava turukäitumise kooskõlastamine, siis võib ühekordne ühendusevõtmine olla piisav, et saavutada ettevõtjate soovitud konkurentsivastane eesmärk.
Oluline ei ole mitte niivõrd asjassepuutuvate ettevõtjate kohtumiste arv, kui vastus küsimusele, kas asetleidnud kontakt või kontaktid võimaldasid ettevõtjatel arvestada konkurentidega vahetatud teavet oma käitumise kindlaksmääramiseks asjaomasel turul ning valida teadlikult konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö. Kui on võimalik tuvastada, et need ettevõtjad saavutasid kokkuleppe ja jäid turul tegutsema, võib õigustatult nõuda, et nad esitaksid tõendeid selle kohta, et see kokkulepe ei mõjutanud nende käitumist nimetatud turul.
Keelatud koostöö tuvastamiseks ei piisa ühest ainsast läbirääkimisest enne hinna kehtestamist, mis peeti vaadeldaval ajavahemikul konkurentide vahel. Kuid vastupidi ei saa komisjonilt nõuda, et ta tõendaks enne hinna kehtestamist peetud läbirääkimiste toimumist igal nädalal kogu rikkumise perioodi suhtes. Keelatud koostöö asetleidmise tõendamiseks piisab, kui tõendatud on teatud hulga teabevahetuse tegelik toimumine, mis lubab kindlaks teha teabe edastamise süsteemi olemasolu.
(vt punktid 368, 369, 373 ja 400)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 461–464)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 660 ja 662)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 673)