Kohtuasi T‑41/05

Alliance One International, Inc.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Hispaanias – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine – Trahvid – Rikkumise süüks panemine – Ülempiir 10% käibest – Hoiatav mõju – Kergendavad asjaolud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui talle kuulub nende kapitalis 100% osalus

(EÜ artikkel 81)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine komisjoni poolt

(EÜ artikkel 81)

4.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Tütarettevõtja sõltumatus

(EÜ artikkel 81)

5.      Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus

(EÜ artiklid 230 ja 253)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 kolmas taane)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

1.      Konkurentsi valdkonnas võib tütarettevõtja tegevuse emaettevõtjale süüks panna muu hulgas siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldi õigusvõime – ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, vaid rakendab peamiselt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid, arvestades eelkõige majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, mis ühendavad neid kahte õiguslikku üksust.

Nimelt sellises olukorras on emaettevõtja ja tütarettevõtja sama majandusüksus ja nad moodustavad seega ühe ettevõtja. Seega võib komisjon trahve määrava otsuse emaettevõtjale adresseerida seetõttu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja kujutavad endast ühte ettevõtjat EÜ artikli 81 tähenduses, mitte seetõttu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja vahel on rikkumisele ässitav side või et emaettevõtja on lausa rikkumisest osa võtnud.

Komisjon ei saa piirduda ainult selle tuvastamisega, et emaettevõtja on võimeline tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutama, vaid ta peab kontrollima, kas seda mõju ka tegelikult avaldati.

Niisuguses spetsiifilises olukorras, kus emaettevõtja esindab 100% sellise tütarettevõtja kapitalist, kes on toime pannud konkurentsiõiguse rikkumise, võib esiteks emaettevõtja selle tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutada ning teiseks kehtib lihtne eeldus, et emaettevõtja ka tegelikult mõjutab otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust.

Neid asjaolusid arvestades võib komisjon eeldada, et emaettevõtja mõjutab otsustavalt tütarettevõtja kaubandusstrateegiat, kui ta tõendab, et emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali. Komisjon saab sel juhul pidada emaettevõtjat tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks, v.a kui see emaettevõtja – kelle kohustus on see eeldus ümber lükata – esitab piisavalt tõendeid, et tema tütarettevõtja tegutseb turul sõltumatult.

Eeldust, mis kehtib kogu kapitali esindamise korral, ei või kohaldada mitte ainult juhul, kui näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel esineb otsene side, vaid ka juhul, kui see suhe on kaudne, toimides vahetasandi tütarettevõtja kaudu.

(vt punktid 92–96, 98)

2.      Vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 2 võib komisjon otsusega määrata ettevõtjatele EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise eest trahvi, mis ei ületa 10% iga rikkumises osalenud ettevõtte eelneva majandusaasta käibest. Sama säte on kehtestatud määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2.

Nendes sätetes nimetatud käive on asjassepuutuva ettevõtte – st ettevõtja, kellele rikkumine süüks pandi ja kelle vastutus seega tuvastati – kogukäive.

Mis puudutab määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 märgitud mõistet „eelmise aasta käive”, siis tuleb seda mõista kui viidet selle majandusaasta käibele, mis eelnes komisjoni otsuse vastuvõtmisele, välja arvatud juhul, kui esineb eripärane olukord, kus viimase majandusaasta käive ei anna mingit kasulikku teavet ettevõtja tegeliku majandusliku olukorra ega selle kohta, milline oleks talle määratava trahvi sobiv tase.

Seega, kui komisjon järeldab, et emaettevõtja ja tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse, ning peab seetõttu emaettevõtjat rikkumise ja trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks ning lisab ta vaidlustatud otsuse adressaatide hulka, võib komisjon määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatud 10% ülempiiri arvutamisel ka tugineda emaettevõtja konsolideeritud käibele aastal, mis eelnes komisjoni otsuse vastuvõtmisele.

(vt punktid 99–101, 165 ja 166)

3.      Kui otsuses, mis tehakse asjas, mis on seotud liidu konkurentsiõiguse normide rikkumisega ning mitme erineva ettevõtjaga, kasutab komisjon kohtupraktikas heaks kiidetud meetodit, et kindlaks teha, kas rikkumine, mille sisuliselt on toime pannud tütarettevõtjad, tuleb süüks panna ka emaettevõtjatele, tuleb tal kõigi ettevõtjate puhul lähtuda samadest kriteeriumidest, kui ei esine erilisi asjaolusid. Komisjon on nimelt kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet, mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

(vt punkt 123)

4.      Nimelt ei tule konkurentsi valdkonnas tütarettevõtja sõltumatust emaettevõtjast hinnata ainult tema selle tegevuse seisukohast, mida viiakse läbi rikkumisega seotud toodete valdkonnas. Selleks et tuvastada, kas tütarettevõtja otsustab oma tegutsemise üle turul sõltumatult, tuleb arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tütarettevõtjat ja emaettevõtjat ühendavate majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis võivad igas asjas erineda ja mida seetõttu ei saa ammendavalt loetleda.

Nii ei saa asjaolu, et emaettevõtja ei kehtestanud kunagi ühtegi kontrollimehhanismi järelevalve teostamiseks tütarettevõtja tegevuste üle rikkumisega seotud tegevusalal, pidada piisavaks, et tõendada, et tütarettevõtja tegutses turul sõltumatult. Sama kehtib emaettevõtja poolt tütarettevõtjale korralduste või juhtnööride andmata jätmise kohta seoses tema ostupoliitikaga või seoses teiste kartelli liikmetega peetavate koosolekutega.

(vt punktid 158, 160)

5.      Tühistamishagi lahendamisel on väide aktis põhjenduse puudumise või selle ebapiisavuse kohta avalikust huvist tulenev väide, mida liidu kohus võib või lausa peab kontrollima omal algatusel ja millele pooled võivad järelikult tugineda menetluse igas staadiumis.

(vt punkt 170)

6.      Liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise puhul võib rikkumise lõpetamine kohe, kui komisjon sekkub, loogiliselt olla kergendav asjaolu vaid siis, kui on põhjust eeldada, et selle sekkumise tõttu on asjassepuutuvad ettevõtjad lõpetanud oma konkurentsivastase tegevuse, kuna suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 kolmas taane ei reguleeri olukorda, kus rikkumine on juba lõppenud enne komisjoni esimest sekkumist.

Isegi kui komisjon asub seisukohale, et rikkumine lõppes samal päeval, mil ta esimesed kontrollid läbi viis, saab ta täiesti põhjendatult seda rikkumise lõpetamist kergendava asjaoluna mitte arvesse võtta. Nimelt ei toimu trahvi vähendamine rikkumise lõpetamise tõttu kohe, kui komisjon sekkub, mitte automaatselt, vaid sõltub konkreetse juhtumi asjaolude hindamisest komisjoni poolt tema kaalutlusõiguse raames. Suuniste punkti 3 kolmanda taande kohaldamine ettevõtjale on eriti asjakohane siis, kui asjassepuutuva tegevuse konkurentsivastasus ei ole ilmne. Seevastu on selle sätte kohaldamine üldjuhul vähem kohane, kui tegevus on selgelt konkurentsivastane, tingimusel et see on tuvastatud.

(vt punktid 192, 194)

7.      Liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise puhul võib komisjon juhul, kui emaettevõtja ja tütarettevõtja moodustavad ühe ettevõtja komisjoni poolt trahvi määrava otsuse vastuvõtmisele eelnenud aastal, kohaldada hoiatamise kordajat, mis põhineb asjassepuutuva ettevõtja suurusel ja koguvahenditel sellel aastal.

Nimelt ettevõtja suurust ja koguvahendeid võetakse trahvi hoiatava mõju tagamiseks arvesse selleks, et seda ettevõtjat mõjutada, mistõttu karistus ei tohi talle olla vähetähtis, eriti tema rahalist suutlikkust arvestades. Selleks et saaks mõõta, kas trahvil on rikkumise eest vastutavaks tunnistatud ettevõtjale hoiatav mõju, ei saa seega lähtuda tema seisust rikkumise alguses. Sellest lähtumine tekitab kas riski, et piisava hoiatava mõju tagamiseks võib trahv olla liiga väike, kui ettevõtja käive on vahepeal suurenenud, või riski, et trahv on suurem, kui ta hoiatamise eesmärgil peaks olema, kui ettevõtja käive on vahepeal vähenenud.

(vt punktid 210 ja 211)