Kohtuasi T-341/07

Jose Maria Sison

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP ja määrus (EÜ) nr 2580/2001 – Tühistamishagi – Nõuete muutmine – Kohtulik kontroll – Põhjendamine – Rahaliste vahendite külmutamist käsitleva ühenduse meetme rakendamise tingimused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Rahaliste vahendite külmutamise otsus, mis on suunatud teatud isikute ja üksuste vastu, keda kahtlustatakse terroristlikus tegevuses

(EÜ artikkel 253; nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

2.      Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Vaidlustatud akti sisulist õiguspärasust puudutavast väitest erinev väide

(EÜ artiklid 230 ja 253)

3.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 4; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

4.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus

(Nõukogu ühine seisukohta 2001/931, põhjendus 1 ja artikli 1 lõige 4; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

5.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks – Rahaliste vahendite külmutamise otsus

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõiked 4 ja 6; nõukogu määrus nr 2580/2001, artikli 2 lõige 3)

1.      Nii rahaliste vahendite külmutamist käsitleva esialgse otsuse kui ka hilisemate otsuste põhjendus ei või puudutada üksnes määruse nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks kohaldamise õiguslikke tingimusi ehk konkreetsemalt pädeva siseriikliku asutuse otsuse olemasolu, vaid ära peavad olema näidatud ka spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, millest lähtudes nõukogu on oma kaalutlusõigust kasutades asunud seisukohale, et huvitatud isiku rahalised vahendid tuleb külmutada.

Lisaks nähtub ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta artikli 1 lõikest 6, millele on viidatud ka määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3, et kuigi enne rahaliste vahendite külmutamist puudutavate hilisemate otsuste tegemist tuleb huvitatud isiku olukord uuesti läbi vaadata, siis on selle eesmärk veenduda, et tema jätmine vaidlusalusesse loetellu on jätkuvalt õigustatud, ja seda vajadusel uue teabe või tõendite alusel. Siiski juhul, kui rahaliste vahendite külmutamist puudutava hilisema otsuse põhjendused on olulises osas samad kui need, millele on tuginetud mõne varasema otsuse tegemisel, võib piirduda lihtsalt nende äramärkimisega, eelkõige juhul kui huvitatud isikuks on rühmitus või üksus.

Sellega seoses hõlmab ulatuslik kaalutlusõigus, mis on nõukogul nende asjaolude hindamisel, mida tuleb arvestada rahaliste vahendite külmutamise meetme võtmisel või jätkuval kohaldamisel, ka hinnangu andmist ohule, mida minevikus terroriakte toime pannud isik või üksus võib endast jätkuvalt kujutada, vaatamata asjaolule, et teatava pikema või lühema aja jooksul on tema terroristlik tegevus katkenud. Neil tingimustel ei saa nõukogult nõuda, et ta märgiks täpsemalt, kuidas hageja rahaliste vahendite külmutamine aitab konkreetselt kaasa terrorismivastasele võitlusele, või et ta esitaks tõendeid selle kohta, et huvitatud isik võiks neid rahalisi vahendeid kasutada tulevikus terroriaktide toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks.

(vt punktid 60–62, 65 ja 66)

2.      Tühistamishagi raames on põhjendamiskohustus oluline menetlusnõue, mida tuleb eristada küsimusest, kuivõrd põhjendatud oli esitatud põhistus – viimane käsitleb vaidlusaluse akti sisulist õiguspärasust. Väidet, et põhistav osa ei ole põhjendatud, ei saa seega kontrollida EÜ artiklist 253 tuleneva kohustuse täitmise hindamisel.

(vt punkt 67)

3.      Määruse nr 2580/2001 ja ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta alusel rahaliste vahendite külmutamise otsuse vastuvõtmise raames saadab nõukogu selles otsuses käsitletud isikutele otsuse seletuskirja. Kui nõukogu viitab nimetatud seletuskirjas mitmele siseriiklikule otsusele, mille osas võiks a priori väita, et need võeti vastu nimetatud ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses pädevate asutuste poolt ning seejärel väidab kostja vastuses ning kinnitab kohtuistungil, et vaid mõned nendest siseriiklikest otsustest võeti vaidlustatud rahaliste vahendite külmutamise otsuse vastuvõtmise aluseks, siis need selgitused on võrdväärsed kohtuliku ülestunnistusega, mida tuleb hageja kasuks arvestada, kui need ei ole ilmselgelt kokkusobimatud kõnealuse rahaliste vahendite külmutamise otsuste sõnastusega.

(vt punktid 100–103)

4.      Ühenduse õigusnormi kohaldamisala tõlgendamiseks tuleb korraga arvesse võtta nii selle sõnastust, konteksti kui ka eesmärke. Arvestades nii ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (vt eeskätt selle ühise seisukoha preambuli punkt 1) kui ka määruse nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks sõnastust, konteksti ja eesmärke kui ka siseriiklike asutuste keskset rolli selle määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud varade külmutamise menetluses, peab „uurimise algatamise või vastutuselevõtmise otsus”, selleks et nõukogu saaks sellele õiguspäraselt viidata, olema tehtud siseriiklikus menetluses, mille vahetu ja peamine eesmärk on huvitatud isiku suhtes ennetava või karistava meetme võtmine terrorismivastase võitluse raames ja tema seotuse tõttu terrorismiga. Seda nõuet ei täida siseriikliku kohtu otsus, mis näiteks tsiviilõigusi ja -kohustusi käsitleva vaidluse raames vaid kõrvaliselt ja juhuslikult võtab ka seisukoha huvitatud isiku võimalikust seotusest sellise tegevusega.

(vt punktid 110 ja 111)

5.      Kui nõukogu kavatseb vastu võtta või uue uurimise järel säilitada määruse nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks alusel rahaliste vahendite külmutamise meetme vastavalt terroriakti eest „uurimise algatamise või vastutuselevõtmise” siseriiklikule otsusele, siis ei saa nõukogu kõrvale jätta nende uurimiste või vastutuselevõtmiste hilisemat arengut. Seega võib juhtuda, et politsei või julgeolekutalituse uurimine võidakse lõpetada ilma, et järgneks kohtumenetlust, kuna ei suudetud koguda piisavalt tõendeid, või et kohtumenetluses langeb otsuse tegemise vajadus samadel põhjustel ära. Samuti võib vastutuselevõtmise otsus viia sellest vastutuselevõtmisest loobumiseni või õigeksmõistmiseni. Ei ole lubatav, et nõukogu ei võta arvesse neid asjaolusid, mis kuuluvad olukorra hindamisel arvesse võtmisele tulevate asjakohaste andmete hulka. Erineva otsuse tegemine tähendaks, et nõukogule ja liikmesriikidele antaks ulatuslik võim külmutada piiramatult ühe isiku rahalisi vahendeid väljaspool igasugust kohtulikku kontrolli ja sõltumata sellest, millise lahendini jõutakse võimalikes kohtumenetlustes.

(vt punkt 116)