Kohtuasi C‑374/04

Test Claimants in Class IV of the ACT Group Litigation

versus

Commissioners of Inland Revenue

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division)

Asutamisvabadus – Kapitali vaba liikumine – Ettevõtte tulumaks – Dividendide väljamaksmine – Maksu ümberarvutus – Residendist aktsionäride ja mitteresidendist aktsionäride erinev kohtlemine – Topeltmaksustamise vältimise kahepoolsed lepingud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Kapitali vaba liikumine – Maksuõigusnormid

2.        Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Kapitali vaba liikumine – Maksuõigusnormid

(EÜ artiklid 43 ja 56)

3.        Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Kapitali vaba liikumine – Maksuõigusnormid

(EÜ artiklid 43 ja 56)

1.        EÜ artikleid 43 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriik kehtestab järjestikuse maksustamise või majandusliku topeltmaksustamise vältimise või vähendamise süsteemi dividendide jaoks, mis makstakse residendist äriühingu poolt residendile, peab ta samaväärselt kohtlema dividende, mille residendile maksab mitteresidendist äriühing.

Samas riigis asuvalt äriühingult dividende saavate liikmesriigi residendist aktsionäride olukord on võrreldav nende nimetatud riigi residendist aktsionäride olukorraga, kes saavad dividende teises liikmesriigis asutatud äriühingult, kuna nii siseriiklikku kui ka välismaist päritolu dividendid võivad esiteks olla aktsionärist äriühingute puhul järjestikuse maksustamise objektiks ja teiseks, lõppaktsionäride puhul majandusliku topeltmaksustamise objektiks. Kui dividende maksev äriühing ja neid saav aktsionär ei ole sama liikmesriigi residendid, siis dividende maksva äriühingu asukohajärgne liikmesriik ei ole tegelikult dividende saava aktsionäri asukohajärgse liikmesriigiga samas seisus. Liikmesriik, mille residendid on nii dividende maksvad äriühingud kui ka lõppaktsionärid, ei ole võrreldavas seisus liikmesriigiga, mille residendiks on äriühing, kes maksab dividende mitteresidendist äriühingule, kes maksab neid omakorda edasi oma lõppaktsionäridele, kuna põhimõtteliselt tegutseb viimatinimetatud riik kasutades üksnes oma seisundit jaotatud kasumi allika riigina. Seevastu just aktsionäri asukohariigi seisundit kasutades annab sama liikmesriik – kui residendist äriühing jaotab dividende oma residendist lõppaktsionäridele – viimastele õiguse maksu ümberarvutusele, mis vastab sellele osale ettevõtte tulumaksust, mille on maksnud jaotatud kasumi tootnud äriühing avansilise maksena nimetatud dividendide jaotamise ajal.

(vt punktid 55, 56, 58, 64 ja 65)

2.        Kui liikmesriik annab oma riigi residendist äriühingu poolt dividendide maksmise korral dividende saavatele sama riigi residendist äriühingutele õiguse maksu ümberarvutuseks, mis vastab sellele osale ettevõtte tulumaksust, mille dividende maksev äriühing on jaotatud kasumilt maksnud, kuid ei anna seda õigust dividende saavatele teise liikmesriigi residendist äriühingutele, kes ei ole selles esimeses riigis kohustatud nendelt dividendidelt maksu maksma, ei ole see vastuolus EÜ artiklitega 43 ja 56.

(vt punkt 74, resolutiivosa punkt 1)

3.        Kui liikmesriik ei laienda kolmanda liikmesriigi residendist äriühingutele õigust maksu ümberarvutusele, mis on ette nähtud teise liikmesriigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus selle teise riigi residendist äriühingutele, kes saavad dividende esimese riigi residendist äriühingult, ja kui tema poolt kolmanda liikmesriigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping kolmanda riigi residendist äriühingutele sellist õigust ette ei näe, ei ole see vastuolus EÜ artiklitega 43 ja 56.

Asjaolu, et esimesest lepingust tulenevad vastastikused õigused ja kohustused on kohaldatavad vaid isikutele, kes on neist kahest lepinguosalisest liikmesriigist ühe riigi residendid, on kahepoolsete topeltmaksustamise vältimise lepingute lahutamatu tagajärg.

(vt punktid 91, 94, resolutiivosa punkt 2)