Language of document : ECLI:EU:C:2013:29

Kohtuasi C‑286/11 P

Euroopa Komisjon

versus

Tomkins plc

Apellatsioonkaebus – Konkurents – Kartellid – Vasest ja vasesulamist toruliitmike Euroopa turg – Emaettevõtja vastutus, mis tuleneb üksnes tema tütarettevõtja rikkumisest – Ne ultra petita põhimõte – Tütarettevõtjat puudutava tühistava kohtuotsuse mõju emaettevõtja õiguslikule olukorrale

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 22. jaanuar 2013

Tühistamishagi – Emaettevõtja ja tema tütarettevõtja eraldi hagid komisjoni otsuse peale, milles viimase rikkumine pannakse süüks emaettevõtjale – Üldkohtu poolt tütarettevõtja esitatud hagi tulemuse arvessevõtmine emaettevõtja hagi raames – Ultra petita otsustamise keelu rikkumine – Puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1 ja artikkel 256)

Konkurentsiõiguse valdkonnas ei tee liidu kohus niisugust tühistamishagi lahendades, mille emaettevõtja on esitanud komisjoni otsuse peale, milles omistatakse sellele äriühingule vastutus tema tütarettevõtja toimepandud rikkumise eest ja mõistetakse temalt välja määratud trahv, otsust ultra petita, kui ta võtab arvesse sama otsuse peale tütarettevõtja paralleelselt esitatud tühistamishagi kohta tehtud kohtuotsust, millega rikkumise kestuse kindlaksmääramisel tehtud vea tuvastamise tõttu tühistatakse see otsus osaliselt ja vähendatakse trahvi.

Nimelt on vastutuse omistamiseks kontserni mis tahes üksusele vaja, et oleks esitatud tõend selle kohta, et vähemalt üks üksus pani toime liidu konkurentsieeskirjade rikkumise ning et see asjaolu oleks tuvastatud otsuses, mis on lõplikuks muutunud. See ei ole nii juhul, kui emaettevõtja solidaarvastutuse aluseks on tütarettevõtja rikkumist puudutav otsus, mis toimepandud rikkumise kestuse kohta tehtud järeldusest tingituna osaliselt tühistati.

Niisiis, sellisel juhul võib liidu kohus ultra petita otsust tegemata võtta arvesse tütarettevõtja esitatud hagi tulemust ning tühistada kõnealuse otsuse vaidlusaluse ajavahemiku osas ka emaettevõtja suhtes, vaatamata sellele, et nende äriühingute hagide ulatus ja nende esitatud argumentide ulatus ei ole identne.

(vt punktid 37, 38, 43 ja 49)