Language of document :

Kreeka Vabariigi 6. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 30. märtsi 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-112/15: Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-341/17 P)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, A. Vasilopoulou ja E. Leftheriotou)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul rahuldada tema nõue tühistada Üldkohtu 30. märtsi 2017. aasta kohtuotsus T-112/15 osas, milles tema hagi jäeti rahuldamata, rahuldada Kreeka Vabariigi poolt 2. märtsil 2015 esitatud nõuded, tühistada Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/950/EL osas, milles otsustatakse, et Euroopa Liidu rahastamine ei kata Kreeka Vabariigi taotlusaasta 2008 kulutusi pindalatoetustele järgmistes suurustes: (a) 10% karjamaade suhtes tehtud kulude kogusummast, (b) 5% täiendava toetusega seotud kulude kogusummast, ja (c) 5% maaelu arengule tehtud kulutuste kogusummast, ning mõista komisjonilt välja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant 6 väidet.

Edasikaevatud kohtuotsuse selle osa suhtes, mis puudutab hagi esimest väidet, mis on seotud pindalatoetuste 10% finantskorrektsiooniga (edasikaevatud kohtuotsuse punktid 23–106), tugineb apellant kolmele väitele.

Apellatsioonkaebuse esimese väite kohaselt on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 2, milles on määratletud karjamaa mõiste, ning ELTL artiklit 296; samuti on edasikaevatud kohtuotsuse põhjendused puudulikud ja väärad.

Apellatsioonkaebuse teise väite kohaselt on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud ELTL artiklit 296 ning edasikaevatud kohtuotsuse põhjendused on puudulikud osas, milles lükatakse tagasi Kreeka Vabariigi argumendid seoses komisjoni otsuse põhjenduse õigusvastasusega.

Lõpuks, apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt on edasikaevatud kohtuotsuses rikutud proportsionaalsuse põhimõtet seoses ELTL artikli 296 väära tõlgendamise ja kohaldamisega; samuti on edasikaevatud kohtuotsuse põhjendused puudulikud.

Edasikaevatud kohtuotsuse selle osa suhtes, mis puudutab hagi teist väidet, mis on seotud täiendava pindalatoetuse 5% finantskorrektsiooniga (edasikaevatud kohtuotsuse punktid 107–137), tugineb apellant kahele väitele. Esiteks (apellatsioonkaebuse neljas väide) leiab ta, et määruse 1290/2005 artiklit 31 ja määruse nr 885/2006 artiklit 11 on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud, samuti on edasikaevatud kohtuotsuse põhjendus vigane, puudulik ja vastuoluline; teise väite kohaselt põhineb edasikaevatud kohtuotsuses sisalduv otsus proportsionaalsuse põhimõtte vääral kohaldamisel, koosmõjus ELTL artikli 296 väära tõlgendamise ja kohaldamisega, ning puudulikul ja vastuolulisel põhjendusel.

Lõpuks, edasikaevatud kohtuotsuse selle osa kohta, mis puudutab hagi kolmandat väidet, mis on seotud 5% finantskorrektsiooniga maaelu arengu sektoris (edasikaevatud kohtuotsuse punktid 138–168), väidab apellant (apellatsioonkaebuse kuues väide), et edasikaevatud kohtuotsus on Kreeka Vabariigi esitatud nõude osalise rahuldamata jätmise suhtes täiesti põhjendamata.

____________