26.novembril 2010 esitatud hagi - Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-556/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braun ja H. Støvlbæk)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

1)    tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik on esimese raudteepaketi rakendamisel rikkunud

direktiivi 91/440/EMܹ artikli 6 lõikest 3 ja II lisast ning direktiivi 2001/14/Eܲ artikli 4 lisast 2 ja artikli 14 lõikest 2,

direktiivi 2001/14/EÜ artikli 6 lõikest 2,

direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikest 3 ja artikli 8 lõikest 1 ning

direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 lõikest 4 koosmõjus direktiivi 91/440/EMÜ artikli 10 lõikega 7 tulenevaid kohustusi;

2)    mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivide 91/440/EMÜ ja 2001/14/EÜ eesmärk on tagada kõikidele ettevõtjatele raudteeinfrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine ning edendada konkurentsivõimelist, dünaamilist ja läbipaistvat raudteeturgu Euroopas. Direktiivi 91/440/EMÜ artikli 6 lõikes 3 on ette nähtud, et raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate "olulisimad ülesanded" antakse organitele või äriühingutele, "kes ise raudteeveoteenuseid ei osuta".

Komisjon leiab, et Saksamaa ei taga raudteeinfrastruktuuri ettevõtja sõltumatust olulisimate ülesannete täitmisel, mida nõuab direktiiv, kuna mitmed "olulised ülesanded" on antud äriühingule, mis on küll õiguslikult sõltumatu, kuid kuulub valdusühingusse, millesse kuuluvad muu hulgas ettevõtjad, kes osutavad raudteetranspordi teenuseid.

Direktiivis 2001/14/EÜ ette nähtud sõltumatus ei pea olema ainult õiguslikku laadi, vaid ka organisatsiooniline ja kuuluma otsuste tegemise juurde. Seega saab olulisi ülesandeid täitev ettevõtja kuuluda teiste raudteetranspordi teenuseid osutavate ettevõtjatega samasse valdusühingusse mitte ainult siis, kui ta on neist õiguslikult sõltumatu, vaid siis, kui on tõendatud, et ta ei moodusta nendega ühist majandusüksust, s.t et ta on neist ka majanduslikult sõltumatu. Kui valdusühingus täidab "olulisi ülesandeid" tütarettevõtja, siis tuleb kaitsemeetmete kaudu tagada, et ema- ja tütarettevõtja ei saaks tegutseda ühe majandusüksusena ja seega ühe ja sama äriühinguna. Saksamaal ei ole aga selliseid kohaseid ja piisavaid kaitsemeetmeid võetud, mis tagaks raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate sõltumatuse raudtee-ettevõtjast. Saksamaa poolt võetud kaitsemeetmetest ei piisa oluliste ülesannete sõltumatuse tagamiseks, huvide konflikti vältimiseks ja takistamaks, et valdusühing kontrolliks olulisi ülesandeid täitvat üksust.

Ühelt poolt ei kontrolli sõltumatuse tingimuste täitmist sõltumatu asutus ning sõltumatuse põhimõtte rikkumise korral puudub konkurentidel kaebevõimalus. Teiselt poolt ei ole järgmistel põhjustel tagatud olulisi ülesandeid täitva üksuse töötajate või juhtkonna sõltumatus valdusühingust:

-    valdusühingu või sellesse kuuluvate äriühingute juhatuse liikmetel ei ole keelatud kuuluda olulisi ülesandeid täitva üksuse juhatusse;

-    ei ole ette nähtud, et olulisi ülesandeid täitva üksuse juhatuse liikmed ning olulisi ülesandeid täitvad töötajad ei saa pärast kõnealuses üksuses tegevuse lõpetamist mõne aasta jooksul kuuluda valdusühingu ja teiste valdusühingu poolt kontrollitavate institutsioonide juhatusse;

-    puuduvad selged tingimused olulisi ülesandeid täitva üksuse juhatuse liikmete määramiseks ning selleks puuduvad vastavad õiguslikud kohustused, mis tagaks otsuste tegemise täieliku sõltumatuse;

-    olulisi ülesandeid täitval üksusel puuduvad oma töötajad, kes töötaks eraldi ruumides või kohas, kuhu sisenemine on kontrollitud, ning kelle kontaktid valdusühingu ja teiste tema poolt kontrollitavate äriühingutega oleks seetõttu piiratud ainult ametliku teabevahetusega, mis on seotud oluliste ülesannete täitmisega;

-    juurdepääsu infosüsteemidele ei kontrollita, nii et ei saa välistada, et valdusühing saab teavet oluliste ülesannete täitmise kohta.

Lisaks eespool kirjeldatud infrastruktuuri ettevõtja sõltumatuse põhimõtte rikkumisele seoses oluliste ülesannete täitmisega on Saksamaa Liitvabariik rikkunud ka direktiividest 91/440 ja 2001/14 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole

-    kohandanud oma siseriiklikke õigusnorme piisavalt selgelt direktiivile 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta;

-    võtnud vajalikke meetmeid kohustamaks raudteeinfrastruktuuri ettevõtjaid vähendama infrastruktuurikulusid ja raudteevõrgustiku kasutamise tasusid;

-    volitanud reguleerivat asutust, et see saaks tõhusalt kasutada oma õigust saada raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt sanktsioonide ähvardusel teavet.

____________

¹ - Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (ELT L 237, lk 25; ELT eriväljaanne 07/01, lk 341).

² - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, lk 29; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).