Language of document : ECLI:EU:C:2014:2381

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

YVES BOT

esitatud 18. novembril 2014(1)

Kohtuasi C‑147/13

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Tühistamishagi – Tõhustatud koostöö rakendamine – Ühtse patendikaitse loomine – Määrus (EL) nr 1260/2012 – Tõlkekorraldus – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Pädevuse delegeerimine liiduvälistele asutustele – Õigusliku aluse valik – Võimu kuritarvitamine – Liidu õiguse autonoomia põhimõte





1.        Oma hagis palub Hispaania Kuningriik tühistada nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega.(2)

2.        Vaidlustatud määrus võeti vastu tulenevalt nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsusest 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas.(3)

3.        See määrus kuulub koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas(4) ja 19. veebruaril 2013 alla kirjutatud ühtset patendikohut käsitleva lepinguga(5) „ühtse patendi paketti”.

I.      Õiguslik raamistik

4.        Ma viitan oma ettepanekule Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13) seoses asjakohaste sätetega, mis ma seal juba esile tõin.

A.      Rahvusvaheline õigus

5.        Münchenis 5. oktoobril 1973 alla kirjutatud ja 7. oktoobril 1977 jõustunud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni(6) artiklis 14 „Euroopa Patendiameti töökeeled ning Euroopa patenditaotluste ja muude dokumentide keeled” on sätestatud:

„1.      Euroopa Patendiameti[(7)] ametlikud töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.

2.      Euroopa patenditaotlus esitatakse ühes töökeeltest või kui see esitatakse mõnes muus keeles, tõlgitakse see ühte töökeelde vastavalt rakendusmäärusele. Selle tõlke võib viia vastavusse taotluse esialgse tekstiga kogu Euroopa Patendiametis toimuva menetluse kestel. Kui nõutud tõlget ei esitata õigeks ajaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.

3.      Euroopa Patendiameti töökeelt, milles Euroopa patenditaotlus on esitatud või millesse see on tõlgitud, kasutatakse menetluskeelena kogu Euroopa Patendiameti menetluses, kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

4.      Füüsilised ja juriidilised isikud, kelle elu‑ või asukoht on sellise osalisriigi territooriumil, kus ametlikuks keeleks ei ole inglise, prantsuse ega saksa keel, ning nimetatud riigi kodanikud, kelle elukoht on välismaal, võivad esitada dokumendid, mis tuleb esitada teatava tähtaja jooksul, nimetatud riigi keeles. Siiski peavad nad vastavalt rakendusmäärusele esitama tõlke ühes Euroopa Patendiameti ametlikus töökeeles. Kui mõni dokument, mis ei kuulu Euroopa patenditaotluse dokumentide hulka, ei ole esitatud ette nähtud keeles või kui nõutavat tõlget ei ole esitatud õigeks ajaks, loetakse dokument esitamata jäänuks.

5.      Euroopa patenditaotlused avaldatakse menetluskeeles.

6.      Euroopa patendikirjeldused[(8)] avaldatakse menetluskeeles ning need sisaldavad patendinõudluse[(9)] tõlget ülejäänud kahte Euroopa Patendiameti töökeelde.

[…]

8.      Kanded Euroopa patendiregistrisse tehakse Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles. Kahtluste korral loetakse autentseks menetluskeeles tehtud kanne.”

B.      Liidu õigus

6.        Vaidlustatud määruse põhjendused 5 ja 6 on sõnastatud järgmiselt:

„(5)      [Ühtse mõjuga Euroopa patendi(10)] tõlkekorraldus peaks tagama õiguskindluse ja edendama innovatsiooni ja eelkõige tooma kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele [(edaspidi „VKE”)]. See tõlkekorraldus peaks muutma juurdepääsu ühtse mõjuga Euroopa patendile ning patendisüsteemile tervikuna lihtsamaks, vähem kulukaks ja õiguskindlaks.

(6)      Kuna Euroopa Patendiamet vastutab Euroopa patentide väljaandmise eest, tuleks ühtse mõjuga Euroopa patentide tõlkekorraldus rajada Euroopa Patendiameti praegusele menetluskorrale. Sellise korralduse eesmärk peaks olema vajaliku tasakaalu saavutamine ettevõtjate majanduslike huvide ning avalike huvide vahel menetluskulude ja tehnilise teabe kättesaadavuse osas.”

7.        Määruse põhjenduses 15 on ette nähtud:

„Käesolev määrus ei piira [ELTL] artikli 342 kohaselt kehtestatud liidu institutsioonide keeli käsitlevate eeskirjade ega nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)[(11)] kohaldamist. Käesolev määrus põhineb Euroopa Patendiameti keelekasutuse korral ja seda ei tuleks käsitada vahendina, millega luuakse liidu jaoks keelekasutuse erikord või pretsedent keelekasutuse piiramiseks mis tahes tulevases liidu õigusaktis.”

8.        Vaidlustatud määruse artiklites 3–7 on sätestatud:

Artikkel 3

Ühtse mõjuga Euroopa patendi tõlkekorraldus

1.      Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 4 ja 6 kohaldamist, ei nõuta täiendavaid tõlkeid, kui ühtset mõju omava Euroopa patendi kirjeldus on avaldatud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikega 6.

2.      Määruse […] nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ühtse mõju taotlus esitatakse menetluskeeles.

Artikkel 4

Tõlkimine vaidluse korral

1.      Ühtse mõjuga Euroopa patendi väidetavat rikkumist käsitleva vaidluse korral esitab patendiomanik väidetava rikkuja nõudmisel ja valikul ühtse mõjuga Euroopa patendi täieliku tõlke kas selle [tõhustatud koostöös] osaleva liikmesriigi[(12)] ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis, või selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus on väidetava rikkuja asukoht.

2.      Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendiomanik kohtumenetluse käigus asjaomases liikmesriigis ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitlevate vaidluste osas pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke kõnealuse kohtu menetluskeelde.

3.      Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõlgete kulud kannab patendiomanik.

4.      Kahjunõuet käsitleva vaidluse korral, eelkõige kui väidetav rikkuja on [VKE], füüsiline isik või mittetulunduslik organisatsioon, ülikool või avalik‑õiguslik teadusasutus, hindab vaidlust arutav kohus ja võtab arvesse seda, kas väidetav rikkuja tegutses enne lõikes 1 osutatud tõlke saamist ilma, et ta oleks olnud või pidanuks olema teadlik sellest, et ta rikkus ühtse mõjuga Euroopa patendi õigusi.

Artikkel 5

Hüvitamissüsteemi haldamine

1.      Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa patendi taotlusi võib esitada ükskõik millises Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 2 sätestatud keeles, teevad osalevad liikmesriigid kooskõlas määruse […] nr 1257/2012 artikliga 9 Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel ülesandeks hallata hüvitamissüsteemi, mis on ette nähtud selliste taotlejate kõigi tõlkekulude teatava ülemmäärani hüvitamiseks, kes esitavad Euroopa Patendiametile patenditaotluse ühes liidu ametlikus keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik töökeel.

2.      Lõikes 1 osutatud hüvitamissüsteemi rahastatakse määruse […] nr 1257/2012 artiklis 11 osutatud lõivudest ja seda kohaldatakse selliste väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate, füüsiliste isikute või mittetulunduslike organisatsioonide, ülikoolide või avalik‑õiguslike teadusasutuste suhtes, kelle elukoht või peamine tegevuskoht on liikmesriigis.

Artikkel 6

Üleminekumeetmed

1.      Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast algava üleminekuperioodi jooksul esitatakse koos määruse […] nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ühtse mõju taotlusega:

a)      Euroopa patendi kirjelduse täielik tõlge inglise keelde, kui menetluskeel on prantsuse või saksa keel, või

b)      Euroopa patendi kirjelduse täielik tõlge ükskõik millisesse teise liidu ametlikku keelde, kui menetluskeel on inglise keel.

2.      Kooskõlas määruse […] nr 1257/2012 artikliga 9 teevad osalevad liikmesriigid Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel ülesandeks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõlgete avaldamise nii kiiresti kui võimalik pärast määruse […] nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ühtse mõju taotluse esitamise kuupäeva. Selliste tõlgete tekstidel ei ole õiguslikku mõju ja need esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.

3.      Kuus aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja seejärel iga kahe aasta tagant koostab sõltumatu eksperdikomitee objektiivse hinnangu selle kohta, kuivõrd on Euroopa Patendiameti välja arendatud kvaliteetsed masintõlked patenditaotluste ja ‑kirjelduste kohta kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavad. Eksperdikomitee loovad osalevad liikmesriigid Euroopa Patendiorganisatsiooni raames ning see koosneb Euroopa Patendiameti ja Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu poolt Euroopa patendikonventsiooni artikli 30 lõike 3 kohaselt vaatlejatena kutsutud, Euroopa patendisüsteemi kasutajaid esindavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

4.      Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud esimese hindamise alusel ning seejärel iga kahe aasta tagant järgnevate hindamiste alusel esitab komisjon nõukogule aruande ja teeb vajaduse korral ettepaneku üleminekuperioodi lõpetamiseks.

5.      Kui üleminekuperioodi ei lõpetata komisjoni ettepanekul, lõppeb see 12 aasta pärast alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

Artikkel 7

Jõustumine

1.      Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.      Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 või ühtse patendikohtu lepingu jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.”

II.    Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded

9.        Hispaania Kuningriik esitas hagiavalduse, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 22. märtsil 2013.

10.      Euroopa Kohtu presidendi 12. septembri 2013. aasta otsustega lubati Belgia Kuningriigil, Tšehhi Vabariigil, Taani Kuningriigil, Saksamaa Liitvabariigil, Prantsuse Vabariigil, Luksemburgi Suurhertsogiriigil, Ungaril, Madalmaade Kuningriigil, Rootsi Kuningriigil ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil, Euroopa Parlamendil ja komisjonil Euroopa Kohtu kodukorra artikli 131 lõike 2 alusel nõukogu nõuete toetuseks menetlusse astuda.

11.      Kõik menetlusse astujad peale Luksemburgi Suurhertsogiriigi esitasid kirjalikud seisukohad.

12.      Hispaania Kuningriik palub Euroopa Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud määrus;

–        teise võimalusena tühistada vaidlustatud määruse artiklid 4 ja 5, artikli 6 lõige 2 ning artikli 7 lõige 2 ning

–        mõista kohtukulud välja nõukogult.

13.      Nõukogu palub Euroopa Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata ja

–        mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

III. Hagi

14.      Hispaania Kuningriik põhjendab oma hagi esimese võimalusena viie väitega.

15.      Esimene väide puudutab keele põhjal diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumist. Teine väide puudutab kohtuotsuses Meroni vs. Ülemamet(13) välja töötatud põhimõtete rikkumist seeläbi, et Euroopa Patendiametile on delegeeritud haldusülesanded seoses ühtse mõjuga Euroopa patendiga. Kolmas väide puudutab õigusliku aluse puudumist. Neljas väide puudutab õiguskindluse põhimõtte rikkumist. Lõpuks puudutab viies väide liidu õiguse autonoomia põhimõtte rikkumist.

16.      Teise võimalusena palub Hispaania Kuningriik vaidlustatud määruse tühistada osaliselt nii, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 12.

A.      Esimene väide, et on rikutud keele põhjal diskrimineerimise keelu põhimõtet

1.      Poolte argumendid

17.      Hispaania Kuningriik väidab sisuliselt, et vaidlustatud määrust vastu võttes eiras nõukogu ELL artiklis 2 sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kui ta kehtestas ühtse mõjuga Euroopa patendi jaoks keelekasutuse korra, mis kahjustab isikuid, kelle keel ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlikest keeltest ehk saksa, inglise või prantsuse keel. Selline kord tekitab ebavõrdsuse ühelt poolt selliste liidu kodanike ja ettevõtjate, kellel on võimalik mõningaid teadmisi omades eespool nimetatud keeltes koostatud dokumente mõista, ning teiselt poolt selliste isikute vahel, kellel sellist võimalust ei ole ja kes peavad dokumente oma kulul tõlkida laskma. Liidu ametlike keelte kasutamise mis tahes piiramine peaks olema proportsionaalsuse põhimõtet järgides nõuetekohaselt põhjendatud.

18.      Esiteks ei ole juurdepääs üldsusele õigusi andvate dokumentide tõlgetele tagatud, kuna ühtse mõjuga Euroopa patendi kirjeldus avaldatakse menetluskeeles ja sellele on lisatud patendinõudluse tõlge Euroopa Patendiameti kahes ülejäänud ametlikus keeles ilma muu tõlke võimaluseta ning see on diskrimineeriv ja rikub õiguskindluse põhimõtet. Vaidlustatud määruses ei ole isegi täpsustatud keelt, milles ühtse mõjuga Euroopa patent välja antakse, ega ka seda, kas märge keele kohta avaldatakse. Asjaolu, et liidu seadusandja tugines ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse korra kehtestamisel Euroopa Patendiameti korrale, ei taga selle kooskõla liidu õigusega. Vastupidi ühenduse kaubamärgi korrale ei ole vaidlustatud määruses kehtestatud tasakaalu ettevõtjate huvide ja üldsuse huvide vahel.(14)

19.      Teiseks on kõnealune õigusakt ebaproportsionaalne ja seda ei saa põhjendada üldise huviga. Kõigepealt toob patendikirjelduse ja eelkõige patendinõudluste tõlke puudumine kaasa olulise õiguskindlusetuse ning see võib konkurentsi negatiivselt mõjutada. Nimelt esiteks muudab selline olukord turuletuleku keerulisemaks ja teiseks mõjutab see negatiivselt ettevõtjaid, kes peavad kandma tõlkimisega seotud kulud. Seejärel on ühtse mõjuga Euroopa patent siseturu jaoks oluline tööstusomandiõigus. Lõpuks ei ole kõnealuses õigusaktis ette nähtud üleminekukorda, mis tagaks patendi piisava tundmise. Ei masintõlke arendamine ega kohustus esitada vaidluse korral täielik tõlge ei ole selleks piisavad meetmed.

20.      Sellest tulenevalt oleks liidu ametlike keelte võrdsuse põhimõttest erandi tegemine pidanud olema põhjendatud muude kriteeriumidega kui need, mida on nimetatud vaidlustatud määruse põhjendustes 5 ja 6 ning mis on puhtmajanduslikud.

21.      Nõukogu vastab esiteks, et aluslepingutest ei ole võimalik tuletada ühtegi põhimõtet, mille kohaselt kõiki liidu ametlikke keeli tuleb igas olukorras käsitleda võrdsetena, nagu nähtub ka ELTL artikli 118 teisest lõigust, millel puuduks mõte, kui võimalik oleks ainult üks keelekasutuse kord, mis hõlmab kõiki liidu ametlikke keeli.

22.      Teiseks võib praeguses süsteemis iga füüsiline või juriidiline isik taotleda Euroopa patenti mis tahes keeles, kuid seda siiski tingimusel, et ta esitab kahe kuu jooksul tõlke ühte kolmest Euroopa Patendiameti ametlikust keelest, millest saab menetluskeel, ning patendinõudlus avaldatakse seejärel ülejäänud kahes Euroopa Patendiameti ametlikus keeles. Seega tõlgitakse taotlus hispaania keelde ja avaldatakse selles keeles üksnes juhul, kui taotletakse patendi kehtivust Hispaanias.

23.      Kolmandaks on hispaania keeles avaldamata jätmisel üksnes piiratud mõju, kuna vaidlustatud määruses on ette nähtud kulude hüvitamise süsteem; patendikaitse alaseid toiminguid teevad üldjuhul patendivolinikud, kes oskavad ka teisi liidu keeli; mõju hispaaniakeelsete teadusandmete juurdepääsule on piiratud; ainult väike osa Euroopa patendi taotlustest tõlgitakse praegu hispaania keelde; vaidlustatud määruses on ette nähtud kõikides liidu ametlikes keeltes kvaliteetsete masintõlgete süsteemi rakendamine ja vaidlustatud määruse artiklis 4 on kehtestatud VKE‑de, füüsiliste isikute, mittetulunduslike organisatsioonide, ülikoolide ja avalik‑õiguslike teadusasutuste võimaliku vastutuse piir.

24.      Neljandaks taotleb seoses ühtse mõjuga Euroopa patendiga kasutatavate keelte arvu piiramine õiguspärast eesmärki, milleks on patendiga kaasnevate mõistlike kulude tagamine.

25.      Menetlusse astujad nõustuvad nõukogu argumentidega. Nad rõhutavad, et erinevate ettevõtjate vahelise tasakaalu poole püüdlemine oli eriti keeruline, kuna liikmesriikide seisukohtade paljusus keelekasutuse korra küsimuses nurjas kõik varasemad ühtse patendi kavad.

26.      Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Ühendkuningriik lisavad, et sellise keelekasutuse korra kehtestamine, mille kohaselt oleks vaja tagada patendikirjelduse või vähemalt patendinõudluse tõlkimine kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse, oleks nii kulukas, et see ei ole mõeldav. Esiteks otsustati ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse sellise korra kasuks seetõttu, et saksa, inglise ja prantsuse keel on Euroopa Patendiameti ametlikud keeled. Teiseks esitavad ligikaudu 90% Euroopa patendi taotlejatest praegu oma patenditaotlused nendes keeltes, enne kui patendikirjeldus ja patendinõudlus tõlgitakse.

2.      Hinnang

27.      Hispaania Kuningriik eitab, et tema argumendid tähendavad seda, et patendi tõlkimine kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse on vajalik. Selles võib siiski kahelda, kuna ta on oma repliigi punktis 25 märkinud, et ühtse mõjuga Euroopa patent on selline õigus, et kõigil õigussubjektidel, mitte ainult neil, kes oskavad saksa, inglise või prantsuse keelt, peab olema võimalik saada asjakohast teavet piisavalt, ning kuna ta on täpsustanu, et loodud süsteem ei paku vahelahendusi, mis tagaksid rahaliste kulutuste vähendamisega samal ajal selle, et kõik isikud, kelle suhtes patent on kehtiv, oleksid sellest piisavalt teadlikud, nagu ühenduse kaubamärkide jaoks kehtestatud süsteemis.

28.      Sissejuhatuseks tuleb meenutada käesoleva kohtuasja konteksti.

a)      Käesoleva kohtuasja kontekst

29.      Käesolev kohtuasi on seotud ühtse patendikaitse loomise valdkonnas tõhustatud koostöö rakendamisega.

30.      Alates Lissaboni lepingust on ELTL artikli 118 teise lõiguga antud nõukogule sobiv õiguslik alus „Euroopa intellektuaalomandiõigustega seotud keelenõu[ete]” kehtestamiseks.

31.      Nagu nõukogu ja teatud menetlusse astujad oma esitatud dokumentides rõhutasid, ilmneb selle sätte sõnastusest, et EL toimimise lepingus on ette nähtud, et teatud juhul võib kehtestada erineva keelekasutuse korra, andes kinnitust, et kasutatavate keelte arvu on võimalik piirata.(15)

32.      Kõnealusest sättest nähtuvalt otsustas liidu seadusandja ühtse mõjuga Euroopa patendi puhul sellise keelekasutuse korra kasuks, mis põhineb Euroopa Patendiameti ehk selle rahvusvahelise asutuse süsteemil, mille ametlikud keeled on saksa, inglise ja prantsuse keel.

33.      Euroopa Kohus tunnistas oma otsuses Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet,(16) et liidu õiguses ei tunta keele võrdsuse põhimõtet. Kõiki aluslepingutes sisalduvaid viiteid keelte kasutamisele liidus ei saa pidada liidu õiguse sellise üldpõhimõtte väljenduseks, mis tagab igale kodanikule õiguse saada kõik tema huve mõjutada võivad dokumendid „kõigis olukordades” tema oma keeles.(17)

34.      Sellegipoolest on liidu seadusandja suveräänsel pädevusel piirid, kuna Euroopa Kohus märkis, et õigussubjekte ei tohi siiski keele alusel diskrimineerida.(18)

35.      Sellega seoses tuleb mainida, et vaidlustatud määruses seadis liidu seadusandja tõlkekorraldusele raamid. Osa sellest korraldusest on kohaldatav üksnes üleminekuperioodi vältel, kuni patenditaotluste ja patendikirjelduste kvaliteetsete masintõlgete süsteem hakkab toimima.(19)

36.      Oma esimeses väites ei sea Hispaania Kuningriik kahtluse alla liidu seadusandja otsust tugineda Euroopa Patendiameti süsteemile, kuid väidab siiski, et see süsteem on diskrimineeriv, kuna see toob kaasa erineva kohtlemise, sest ettevõtjaid, kelle keel ei ole saksa, inglise või prantsuse keel, koheldakse ebasoodsamalt kui neid, kes valdavad kõnealuseid keeli, kuivõrd esimesena nimetatud ettevõtjatele ei ole kättesaadavad tõlked nende keelde.

37.      Liikmesriigi hinnangul on ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse kord piirava toimega ega ole põhjendatud.

38.      Vaidlustatud määruse artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „[i]lma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 4 ja 6 kohaldamist, ei nõuta täiendavaid tõlkeid, kui ühtset mõju omava Euroopa patendi kirjeldus on avaldatud kooskõlas […] patendikonventsiooni artikli 14 lõikega 6[(20)]”.

39.      Siinkohal puuduvad igasugused kahtlused, et isikuid, kes ei oska Euroopa Patendiameti ametlikke keeli, diskrimineeritakse ja et liidu seadusandja on seega ette näinud erineva kohtlemise.

40.      Järelikult tuleb analüüsida, kas diskrimineeriva õigusakti kehtestamisel liidu seadusandja järgitud eesmärk oli õiguspärane, ning vajaduse korral kontrollida, kas erinev kohtlemine on sobiv ja proportsionaalne.(21)

b)      Liidu seadusandja taotletav eesmärk

41.      Praegu iseloomustavad Euroopa patendikaitse süsteemi väga suured kulud.(22) Nimelt, kui Euroopa Patendiamet annab patendi välja, tuleb see kinnitada kõigis liikmesriikides, kus kaitset soovitakse. Selleks et patent liikmesriigi territooriumil kinnitataks, võib siseriikliku õiguse kohaselt olla nõutav, et patendi omanik esitab patendi tõlke selle liikmesriigi ametlikku keelde.(23)

42.      Huvitatud isikud, sealhulgas kõikide sektorite ettevõtjad, tootmisharude ühendused, VKE‑de ühendused, patendiadvokaadid, ametiasutused ja teadlased leidsid, et Euroopa patendiga kaasnevad suured kulud takistavad patendikaitset liidus.(24)

43.      Seda asjaolu arvestades ja pidades silmas, et liidu eesmärk on soodustada siseturu toimimist ning Euroopa ettevõtjate innovatsiooni‑,(25) kasvu‑ ja konkurentsivõimet, on oluline ja vajalik, et liidu seadusandja sekkuks patendivaldkonda. Kehtestatud süsteem peab seega tagama ühtse patendikaitse kõikide osalevate liikmesriikide territooriumil, vältides samas keelekasutuse korra abil liiga suuri kulusid.

44.      Ühtse mõjuga Euroopa patendi tõlkekorraldus on seega mõeldud olema lihtne ja kulutõhus,(26) tagama õiguskindluse, edendama innovatsiooni ja eelkõige tooma kasu VKE‑dele.(27)

45.      Mis puudutab Hispaania Kuningriigi esitatud võrdlust ühenduse kaubamärgiga, siis leian ma, et selline võrdlemine peab olema piiratud.

46.      Ühenduse kaubamärk ja Euroopa patent on kaks intellektuaalomandiõiguse vormi, mis on loodud ettevõtjate, mitte kõigi kodanike jaoks, kusjuures ettevõtjad ei ole kohustatud neid kasutama.(28)

47.      Nendega antava ühtse kaitse abil võtavad need ettevõtjatelt vajaduse esitada mitu siseriikliku kinnitamise taotlust ja aitavad vältida selliste taotlustega kaasnevaid tõlkekulusid.

48.      Selliste kulude küsimuses ühenduse kaubamärk ja ühtse mõjuga Euroopa patent seevastu erinevad üksteisest märkimisväärselt, nagu märgivad Belgia Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Ühendkuningriik ja parlament. Nimelt nendel kahel juhul ei tõlgita samasugust teksti. Kaubamärgi puhul on tegemist standardvormiga, samas kui patendi puhul on vajalik väga tehniline kirjeldus.(29)

49.      Seega on neile kahele intellektuaalomandiõigusele omane tehnilisus erinev. Tehnilisus mõjutab vältimatult tõlkekulu, kuna dokumendid on pikemad ja neid on keerulisem tõlkida. Patendinõudlus(30) eeldab üldjuhul spetsialiseerunud tõlkija kasutamist ja patendinõudluse pikkus on üldjuhul 20 lehekülge(31) kuni isegi 200 lehekülge.(32)

50.      Seega tuleb tõdeda, et liidu seadusandja võttis vaidlustatud määruse vastu õiguspärase eesmärgiga leida keeltealane lahendus, mis sobib kokku käesoleva ettepaneku punktis 43 nimetatud liidu eesmärkidega. Teisisõnu tähendab valitud keelekasutuse kord küll keelte kasutamise piiramist, kuid sellega taotletakse õiguspärast eesmärki, milleks on tõlkekulu vähendamine.

51.      Kui liidu ametlike keelte erinev kohtlemine taotleb sellist eesmärki, tuleb nüüd hinnata, kas selline valik on sobiv ja proportsionaalne.(33)

c)      Erineva kohtlemise sobivus ja proportsionaalsus

52.      Selleks et vähendada tõlkekulu, võimaldades samas Euroopa ühtset patendikaitset osalevate liikmesriikide territooriumil, on vaid vähe aspekte, millesse liidu seadusandja saab sekkuda.

53.      Näib võimatu piirata patendi lehekülgede arvu. Just patendikirjeldus ja eelkõige patendinõudlus piiritleb kaitse eseme. Lisaks on patentide tehnilisust arvestades keeruline saavutada tõlke madalamat keskmist hinda.(34)

54.      Seevastu: mida suurem on nende keelte arv, millesse tuleb tõlkida, seda suurem on tõlkekulu.

55.      Järelikult selleks, et tõlkekulu vähendada, ei ole liidu seadusandjal muud valikut kui piirata nende keelte arvu, millesse ühtse mõjuga Euroopa patent tuleb tõlkida.

56.      Seega on ühtse mõjuga Euroopa patendi keelte arvu piiramine sobiv, kuna see tagab ühtse patendikaitse, võimaldades samas tõlkekulu märgatavalt vähendada.

57.      Lisaks otsustas liidu seadusandja tugineda Euroopa Patendiameti süsteemile, mis oli asjakohane valik, kuna see süsteem on ennast juba tõestanud,(35) ning seetõttu ei ole ühtse mõjuga Euroopa patendiga seoses saksa, inglise ja prantsuse keele kasutamine tähtsusetu, kuivõrd tegemist on Euroopa Patendiameti ametlike keeltega. Selline valik tagab teatud stabiilsuse ettevõtjatele ja patendivaldkonna asjatundjatele, kes on juba harjunud nendes kolmes keeles töötama.

58.      Lisaks ilmneb, et nende keelte kasuks otsustamine arvestab patendivaldkonna keelelise tegelikkusega. Nagu nõukogu rõhutab, avaldatakse enamik teadustöödest saksa, inglise või prantsuse keeles. Seega on vaieldamatu, et Euroopa teadlased suudavad mõista nendes keeltes avaldatud patente. Samuti nähtub eespool viidatud komisjoni mõjuanalüüsist ning Rootsi Kuningriigi esitatud argumentidest, et saksa, inglise ja prantsuse keel on keeled, mida räägitakse liikmesriikides, kust pärineb suurem osa liidus esitatavatest patenditaotlustest.(36)

59.      Järelikult on piirdumine Euroopa Patendiameti kolme ametliku keelega minu hinnangul liidu seadusandja taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv.

60.      Lisaks järgib see valik proportsionaalsuse põhimõtet.

61.      Sellega seoses nähtub kohtuotsusest Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet,(37) et liidu seadusandja poolne erinev kohtlemine on võimalik, kui erinevad asjassepuutuvad huvid on vajalikus tasakaalus.(38)

62.      Liidu seadusandja kehtestas vaidlustatud määruses tõlkekorraldusele raamid just selleks, et leevendada keelte valikul erinevat kohtlemist ning mõju, mida see võib ettevõtjatele ja huvitatud isikutele avaldada.

63.      Kuigi Hispaania Kuningriik rõhutab üksnes nende isikute ebasoodsamat kohtlemist, kes ei suuda teabest aru saada, kuna Euroopa patendi taotlusi ei tõlgita nende keelde (vaidlustatud määruse artiklid 4 ja 6), tuleb liidu seadusandja tehtud valiku proportsionaalsuse hindamisel siiski arvesse võtta ka nende isikute erinevat kohtlemist, kes esitavad Euroopa patenditaotluse (vaidlustatud määruse artikkel 5).(39)

64.      Nii märkis liidu seadusandja esiteks vaidlustatud määruse artikli 3 lõikes 1, et süsteem on kehtestatud „[i]lma et see piiraks […] määruse artiklite 4 ja 6 kohaldamist”.(40)

65.      Ühelt poolt on seadusandja kehtestanud sätted tõlkimise kohta vaidluse korral.

66.      Esiteks on ta patendi väidetavat rikkumist käsitleva vaidluse juhuks ette näinud juurdepääsu teabele väidetava rikkuja valitud keeles. Nii nähtub vaidlustatud määruse artikli 4 lõikest 1, et kui isik on ühtse mõjuga Euroopa patenti väidetavalt rikkunud, peab patendiomanik esitama oma kulul väidetava rikkuja nõudmisel ja valikul viimasele ühtse mõjuga Euroopa patendi tõlke selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja elu‑ või asukoht.(41)

67.      Teiseks on ühtse mõjuga Euroopa patenti puudutava vaidluse juhuks vaidlustatud määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud, et patendiomanik peab osalevates liikmesriikides esitama oma kulul pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke menetluskeelde.(42)

68.      Kolmandaks kahju hüvitamise nõuet käsitleva vaidluse korral peab asja arutav kohus arvesse võtma väidetava rikkuja heausksust, kui ta tegutses enne vaidlustatud määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud tõlke saamist ilma, et ta oleks olnud või pidanuks olema teadlik sellest, et ta rikkus ühtse mõjuga Euroopa patendi õigusi, „eelkõige” kui väidetav rikkuja on VKE, füüsiline isik või mittetulunduslik organisatsioon, ülikool või avalik‑õiguslik teadusasutus.(43)

69.      Teiselt poolt on liidu seadusandja ette näinud üleminekumeetmed alates vaidlustatud määruse kohaldamisest kuni ajani, mil Euroopa Patendiametil on patenditaotlustest ja patendikirjeldustest kvaliteetsete masintõlgete tegemise süsteem.(44)

70.      Vaidlustatud määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et üleminekuperioodil esitatakse koos ühtse mõjuga Euroopa patendi taotlusega patendikirjelduse tõlge inglise keelde, kui menetluskeel on saksa või prantsuse keel, või patendikirjelduse tõlge ükskõik millisesse teise liidu ametlikku keelde, kui menetluskeel on inglise keel. See tagab, et kõnealusel perioodil on kõik ühtse mõjuga Euroopa patendid inglise keeles kättesaadavad. Lisaks toimub liidu ametlikesse keeltesse tõlkimine n‑ö käsitsi ja see võib aidata masintõlkesüsteemi täiustada.

71.      Teiseks on liidu seadusandja vaidlustatud määruse artiklis 5 ette näinud hüvitamissüsteemi tõlkekulude hüvitamiseks isikutele, kes esitavad Euroopa patenditaotluse keeles, mis ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlikest keeltest.

72.      Sellest sättest nähtub, et kuivõrd Euroopa patenditaotluse võib esitada ükskõik millises liidu ametlikus keeles, võib selliste isikute kõik tõlkekulud hüvitada kuni teatud ülemmäärani. Hüvitise saajatena on sõnaselgelt nimetatud VKE‑d, füüsilised isikud, mittetulunduslikud organisatsioonid, ülikoolid ja avalik‑õiguslikud teadusasutused, kelle elukoht või peamine tegevuskoht on liikmesriigis.(45)

73.      Liidu seadusandja soovis seeläbi kaitsta kõige haavatavamaid isikuid või üksusi võrreldes võimsamate struktuuridega, millel on rohkem vahendeid ja mille töötajate hulka kuuluvad isikud, kes on võimelised koostama Euroopa patendi taotlusi otse mõnes Euroopa Patendiameti ametlikest keeltest.

74.      Nendest kaalutlustest nähtub, et liidu seadusandja tehtud keeltealane valik taotleb õiguspärast eesmärki ning on sobiv ja proportsionaalne, arvestades tagatisi ja tegureid, mis sellest valikust tulenevat diskrimineerivat mõju leevendavad.

75.      Kõike eespool toodut silmas pidades teen ma Euroopa Kohtule seega ettepaneku lükata Hispaania Kuningriigi esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

B.      Teine väide, et on rikutud kohtuotsuses Meroni vs. Ülemamet välja töötatud põhimõtteid

1.      Poolte argumendid

76.      Hispaania Kuningriik väidab, et kui nõukogu delegeeris Euroopa Patendiametile vaidlustatud määruse artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 2 tõlkekulu hüvitamise süsteemi haldamise ja tõlgete avaldamise üleminekukorra raames, rikkus nõukogu kohtuotsuses Meroni vs. Ülemamet(46) välja töötatud põhimõtteid, mida on hilisemas kohtupraktikas kinnitatud.

77.      Nõukogu, kelle jaoks on käesoleva väite vastuvõetavus küsitav, kuna viidatud on teatud argumentidele, mis on esitatud Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13), märgib kõigepealt, et Hispaania Kuningriik ei eita, et hüvitamissüsteemi haldamise ja tõlgete avaldamise ülesandega on kohustatud tegelema osalevad liikmesriigid Euroopa Patendiameti vahendusel. Liidu õiguse rakendamine on eeskätt liikmesriikide ülesanne ning hüvitamissüsteemi ja tõlgete avaldamisega seotud ülesannete jaoks ei ole vaja ühetaolisi rakendamistingimusi ELTL artikli 291 lõike 2 tähenduses. Kohtuotsuses Meroni vs. Ülemamet(47) välja töötatud põhimõtted, mida on hilisemas kohtupraktikas kinnitatud, ei ole asjakohased. Igal juhul on neid põhimõtteid järgitud.

78.      Menetlusse astujad nõustuvad nõukogu seisukohaga, et kõnealuses kohtuotsuses esile toodud põhimõtted ei ole kohaldatavad ja et igal juhul on neid põhimõtteid järgitud.

2.      Hinnang

79.      Arvestades Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13) minu ettepanekus neljanda ja viienda väite hindamisel antud vastuseid, teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku lükata Hispaania Kuningriigi teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

C.      Kolmas väide, et vaidlustatud määruse artiklil 4 puudub õiguslik alus

1.      Poolte argumendid

80.      Hispaania Kuningriik väidab, et „tõlkimist vaidluse korral” reguleeriva artikli 4 vaidlustatud määrusesse lisamiseks kasutatud õiguslik alus on väär, kuna see säte ei käsitle vastavalt ELTL artikli 118 teisele lõigule Euroopa intellektuaalomandi õiguse „keelekasutuse korda”, vaid sellega on kehtestatud teatud menetluslikud tagatised kohtumenetluses.

81.      Nõukogu väidab, et vaidlustatud määruse artikkel 4 ei ole menetlusnorm, vaid sellega on ikka kehtestatud keelekasutuse korda puudutav norm ja et kõnealune norm moodustab lahutamatu ja olulise osa selle määrusega loodud ühtse mõjuga Euroopa patendi üldisest keelekasutuse korrast. Nõukogu täpsustab, et sellel sättel on oluline roll, kuna see ületab õigusliku lünga, arvestades et patendikonventsioonis ette nähtud keelekasutuse kord ei reguleeri keelenõudeid vaidluse korral. Lisaks leiab nõukogu, et arvestades, et liikmesriikide menetlusnorme ei ole liidu õigusega ühtlustatud, tuleb jälgida, et väidetaval rikkujal oleks alati õigus saada asjaomase ühtse mõjuga Euroopa patendi täielik tõlge. Seega on täidetud tingimused ELTL artikli 118 teise lõigu kohaldamiseks, milles on ette nähtud keelekasutuse kord, mida kohaldatakse patendi kogu „elueale”.

82.      Menetlusse astujad nõustuvad nõukogu argumentidega.

83.      Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik ja Rootsi Kuningriik rõhutavad, et ELTL artikli 118 teises lõigus ei ole nõutud, et liidu seadusandja ühtlustaks täielikult keelekasutuse korra või kõnealuse intellektuaalomandi õiguse tõlkimise korra kõik aspektid. Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Ungari Vabariik, Rootsi Kuningriik, Ühendkuningriik, parlament ja komisjon on seisukohal, et vaidlustatud määruse artikkel 4 võib vabalt sisalduda määruses, mis on vastu võetud ELTL artikli 118 teise lõigu alusel, kuna see säte kujutab endast määruses ette nähtud tõlkekorralduse olulist aspekti. Isegi kui oletada, et kõnealune säte ei ole määrusega kehtestatud tõlkekorralduse olemuslik osa, ei tinginud selle vaidlustatud määrusesse lisamine vajadust kasutada mõnda muud õiguslikku alust kui ELTL artikli 118 teine lõik. Nimelt kohtupraktikast(48) nähtub, et kui liidu õigusakti kontrollimise käigus selgub, et see taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus. Sellise olukorraga ongi käesoleval juhul tegemist.

2.      Hinnang

84.      Hispaania Kuningriik leiab, et vaidlustatud määruse artikkel 4 ei ole ELTL artikli 118 teise lõigus nimetatud keelekasutuse korda käsitlev säte ja et seetõttu ei saa viimati nimetatud sätet kasutada õigusliku alusena teatud menetluslike tagatiste kehtestamiseks kohtumenetluse jaoks.

85.      Ma ei saa niisuguse analüüsiga nõustuda ning seda järgmistel põhjustel.

86.      Tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt „peab liidu õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu”.(49)

87.      Olgu kõigepealt mainitud, et Hispaania Kuningriik märkis oma hagiavalduse punktis 48 oma esimeses väites, et vaidlustatud määrusega on kehtestatud liidu ametlike keelte väga spetsiifiline kasutamise ja piiramise korda, mis eeldab otseses mõttes tõelist „keelekasutuse korda”, nagu on ette nähtud õiguslikus aluses ehk ELTL artikli 118 teises lõigus ja tõhustatud koostöö otsuses endas.

88.      Arvestades vaidlustatud määruse põhjendust 16, milles on märgitud, et määruse eesmärk on ühtse mõjuga Euroopa patentide lihtsa ja ühetaolise tõlkekorra loomine, ning minu hinnangut esimesele väitele ja hinnanguid, mille ma annan neljandale väitele(50) ja vaidlustatud määruse osalise tühistamise nõudele(51) ning millele ma viitan, olen ma vastupidi seisukohal, et vaidlustatud määruse artikkel 4 on olemuslikult seotud keelekasutuse korraga, kuna selle eesmärk on leevendada valikut, mille liidu seadusandja on teinud seoses ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse korraga.

89.      Olgu lisatud, et kuigi vaidlustatud määruse artikli 4 lõige 4 eristub artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kuna sellega ei ole kehtestatud vaidluse korral tõlkimist kui sellist käsitlevaid norme, on esimesena nimetatud säte siiski vaidlustatud määruse artikli 4 lõikega 1 seotud. See võimaldab liidu seadusandjal nimelt võtta arvesse perioodi, mille vältel huvitatud isikud ei pruugi olla patendist teadlikud tõlke puudumise tõttu(52) ning mis kahjustab eelkõige VKE‑sid, füüsilisi isikuid või mittetulunduslikke organisatsioone, ülikoole või avalik‑õiguslikke teadusasutusi. Vaidlustatud määruse artikli 4 lõige 4 leevendab sellist tõlke puudumist, võttes arvesse eelkõige nende isikute või üksuste heausksust.

90.      Sellega seoses on vaidlustatud määruse põhjenduses 9 täpsustatud, et heausksuse juhtumispõhiseks hindamiseks pädev kohus peaks võtma arvesse Euroopa Patendiameti menetluskeelt ja üleminekuperioodi jooksul ka ühtse mõju taotlusele lisatud tõlget.

91.      Eespool toodut silmas pidades teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku lükata Hispaania Kuningriigi kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

D.      Neljas väide, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet

1.      Poolte argumendid

92.      Hispaania Kuningriik väidab sisuliselt, et vaidlustatud määrus rikub õiguskindluse põhimõtet, kuna kõigepealt piirab see ettevõtjate võimalust teavet saada. Lisaks ei ole selles täpsustatud ühtse toime andmise avaldamise ja ühtse patendikaitse registrisse(53) kandmise korda. Peale selle ei ole selles seoses hüvitamissüsteemi haldamisega märgitud kulude ülempiiri ega selle kindlaksmääramise viisi. Samuti ei ole ette nähtud konkreetseid tagajärgi olukorras, kus rikkuja on tegutsenud heas usus. Lõpuks ei olnud masintõlgete süsteemi vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajal veel olemas.

93.      Nõukogu leiab, et Hispaania Kuningriigi väited eiravad kaudse halduse ja subsidiaarsuse põhimõtet, millel liidu õigus põhineb. Vaidlustatud määrusega on liikmesriikide ülesandeks jäetud konkreetselt reguleerida niisuguseid aspekte nagu hüvitamissüsteem või masintõlge. Õiguskindluse põhimõte ei nõua, et kõik normid oleksid kuni vähimate üksikasjadeni sätestatud vaidlustatud määruses, kuivõrd teatud norme võivad kindlaks määrata liikmesriigid või need võivad olla ette nähtud delegeeritud või rakendusaktides.

94.      Pealegi on vaidlustatud määruse artikli 4 lõikes 4 kindlaks määratud olulised aspektid ja kriteeriumid, mida siseriiklikel kohtutel on võimalik kohaldada. See säte ei takista siseriiklikul kohtul rikkujale karistust määramast ja võimaldab tal täielikult õigusemõistmise pädevust teostada.

95.      Menetlusse astujad nõustuvad nõukogu argumentidega.

96.      Esiteks väidavad Belgia Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik ja komisjon, et vaidlustatud määruses koostoimes määrusega nr 1257/2012 on selgelt ja täpselt ette nähtud ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse, avaldamise ja registreerimise kord.

97.      Teiseks väidavad Belgia Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Ühendkuningriik ja komisjon, et vaidlustatud määrus ei takista huvitatud isikutel saada nende tegevuses tingimata vajalikku teavet, kuna kõik ühtse mõjuga Euroopa patendid on vastavalt määruse nr 1257/2012 artikli 9 lõike 1 punktidele b ja h ühtse patendikaitse registris, mis hakkab olema internetis kättesaadav. Ühtse mõjuga Euroopa patendi kirjeldus avaldatakse küll ainult ühes keeles. See piirang ei põhjusta siiski huvitatud isikute jaoks õiguskindlusetust, arvestades Euroopa Patendiameti masintõlgete süsteemi.

98.      Kolmandaks leiavad Taani Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Ungari, Rootsi Kuningriik, Ühendkuningriik ja komisjon, et vaidlustatud määruse artikli 4 lõiked 1 ja 3 tugevdavad õiguskindlust ühtse mõjuga Euroopa patendist tulenevate õiguste väidetavat rikkumist puudutava vaidluse korral. Asjaolu, et ette nähtud tõlkel puudub õiguslik väärtus, ei eira õiguskindluse põhimõtet, kuna õiguskindlus on paremini tagatud, kui ainult üks keel on autentne. Vaidlustatud määruse artikli 4 lõige 4 kaitseb konkreetselt teatud isikuid, kes osalevad kahju hüvitamise nõuet puudutavates vaidlustes.

99.      Lõpuks rõhutavad Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Ühendkuningriik ja komisjon neljandaks, et vaidlustatud määrus ei too kaasa mingit õiguskindlusetust seoses artiklis 5 ette nähtud hüvitamissüsteemi sätetega, kuna ei ole vaja, et selles määruses oleks kindlaks määratud ülempiir, milleni teatud taotlejad võivad paluda hüvitada kõik oma tõlkekulud, kuivõrd selle normi võib kehtestada hilisema rakendusaktiga.

2.      Hinnang

100. Sissejuhatuseks olgu märgitud, et õiguskindluse põhimõte, mis kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka, nõuab, et õigusnormid oleksid „selged, täpsed ja ettenähtavate tagajärgedega”, selleks et huvitatud isikud saaksid liidu õiguskorda kuuluvates olukordades ja õigussuhetes nendest juhinduda.(54)

101. Seega tuleb analüüsida, kas Hispaania Kuningriigi argumentide põhjal on võimalik õiguskindluse põhimõtte rikkumine tuvastada.

102. Mis puudutab liikmesriigi argumenti, et vaidlustatud määrus rikub õiguskindluse põhimõtet seeläbi, et ühtse mõjuga Euroopa patenti ei tõlgita kõikidesse keeltesse ja et ettevõtjate võimalused teavet saada on seega piiratud, siis viitan ma hinnangule, mille ma andsin esimesele väitele ja millest ilmneb, et käesolev argument tuleb tagasi lükata.

103. Mis puudutab Hispaania Kuningriigi väidet, et vaidlustatud määruses ei ole ette nähtud ei ühtse toime andmise avaldamist ega ühtse patendikaitse registrisse kannete tegemise korda ega ka seda, kas kanne tehakse vastavalt patendikonventsiooni artiklile 14 kolmes keeles, siis leian ma, et see väide tuleb tagasi lükata samadel põhjustel, mille esitasid mõningad menetlusse astujad ja mis puudutavad vaidlustatud määruse, määrus nr 1257/2012 ja patendikonventsiooni sätete tõlgendamist nende koostoimes.

104. Vaidlustatud määruse artikli 3 lõikes 2 on nimelt sätestatud, et määruse nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ühtse mõju taotlus esitatakse menetluskeeles,(55) nagu see on määratletud vaidlustatud määruse artikli 2 punktis b.(56)

105. Määruse nr 1257/2012 artikli 9 lõike 1 punktis h on omakorda sätestatud, et Euroopa Patendiamet tagab, et ühtse toime taotluse esitamise järel kantakse ühtne toime ühtse patendikaitse registrisse.

106. Lisaks ilmneb määruse artikli 3 lõike 1 esimesest lõigust, et „[k]õigis osalevates liikmesriikides samade nõuete alusel antaval Euroopa patendil on osalevates liikmesriikides ühtne toime, kui selle ühtne toime on registreeritud ühtse patendikaitse registris”.(57)

107. Lisaks on patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 8 märgitud, et kanded Euroopa patendiregistrisse tehakse Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus töökeeles ja et kahtluste korral loetakse autentseks menetluskeeles tehtud kanne.

108. Minu hinnangul nähtub viimati nimetatud sättest ja määruse nr 1257/2012 artikli 2 punktist e, et ühtse patendikaitse registrisse kande tegemine toimub Euroopa Patendiameti kolmes ametlikus keeles.

109. Mis puudutab Hispaania Kuningriigi argumenti vaidlustatud määruse artiklis 5 ette nähtud hüvitamissüsteemi sätete kohta, mille kohaselt ei ole täpsustatud ei hüvitise ülempiiri ega selle kindlaksmääramise viisi, siis tuleb selle argumendi tagasilükkamisel arvesse võtta järgmisi asjaolusid.

110. Määruse nr 1257/2012 artikli 9 lõikes 2 on ette nähtud, et patendikonventsiooni osalisriikidena tagavad osalevad liikmesriigid artikli 9 lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud toimingute juhtimise ja järelevalve(58) ning et selleks kutsutakse kokku Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjon(59) patendikonventsiooni artikli 145 tähenduses.(60)

111. Seega on erikomisjon kohustatud tegema otsuse vaidlustatud määruse artiklis 5 viidatud hüvitamissüsteemi kohta, mille haldamine on Euroopa Patendiameti ülesanne.

112. Sellega seoses rõhutan ma, et erikomisjoni 7. koosolekul 26. märtsil 2014 Münchenis võttis komitee vastu muus liidu ametlikus keeles kui Euroopa Patendiameti ametlikud keeled esitatud taotlusega kaasnevate tõlkekulude hüvitamise süsteemi puudutavad eeskirjad. Hüvitamissüsteemi rahalisi aspekte, sealhulgas hüvitise suurust arutatakse siiski hiljem.(61)

113. Ettevõtjatel ja kõigil huvitatud isikutel on seega võimalik tutvuda hüvitamissüsteemi korraga, kusjuures selle kehtestavad konventsiooniosalised liikmesriigid erikomisjoni kaudu.

114. Kõnealuses korras tuleb igal juhul arvesse võtta vaidlustatud määruse põhjendust 10, mille kohaselt peaks patenditaotluse keelest Euroopa Patendiameti menetluskeelde tõlkimisega kaasnevate kulude eest saama täiendavat hüvitist suuremas ulatuses kui see, mis on praegu Euroopa Patendiametis ette nähtud.

115. Mis puudutab väidet, et tõlkel, mille patendiomanik vaidluse korral esitab, ei ole mingit õiguslikku väärtust, siis nõustun ma mõningate menetlusse astujate argumentidega, kuivõrd õiguskindluse põhimõte on vaieldamatult paremini tagatud, kui ainult üks keel on autentne. Nimelt on mul keeruline mõista, kuidas seda põhimõtet saaks järgida, kui on tegemist mitme väidetava rikkujaga mitmes liikmesriigis. Kui kõik tõlked oleksid autentsed, tekitaks see erinevate keeleversioonide lahknemise ohu ja seega õiguskindlusetuse. See väide tuleb järelikult tagasi lükata.

116. Mis puudutab argumenti, et erinevalt ühenduse kaubamärgi süsteemist puudub säte, mis välistaks, et heausksetelt kolmandatelt isikutelt, kes on patendist tulenevaid õigusi rikkunud, mõistetakse välja kahjuhüvitis, kuna vaidlustatud määruse artikli 4 lõikes 4 ei ole ette nähtud, millised on konkreetsed tagajärjed patendist tulenevate õiguste rikkumisel heauskse kolmanda isiku poolt, siis ma väidaksin sellele vastu, et miski ei kohusta liidu seadusandjat kehtestama ühenduse kaubamärgile ja ühtse mõjuga Euroopa patendile sama õiguslikku süsteemi. Lisaks olgu märgitud, et seadusandja on taganud, et juhtumipõhisel hindamisel, mille siseriiklik kohus peab läbi viima, valitseb teatud tasakaal, nähes ette, et kohus peab väidetava rikkuja heausksust arvesse võtma.(62) Konkreetsed tagajärjed väidetava rikkuja jaoks tulenevad antavast faktilisest ja õiguslikust hinnangust. Nii võib siseriiklik kohus täiesti sõltumatult kahjuhüvitise välja mõista, nagu ta võib selle ka välja mõistmata jätta. Seega ilmneb vaidlustatud määruse artikli 4 lõikest 4 selgelt, et pädev kohus peab väidetava rikkuja heausksust arvesse võtma.

117. Mis puudutab lõpuks Hispaania Kuningriigi väiteid, mis käsitlevad masintõlgete süsteemi ja üleminekunorme, siis olgu märgitud, et üleminekuperioodi kestus põhineb ajal, mis võib osutuda vajalikuks masintõlgete süsteemi arendamiseks, et patenditaotluste ja patendikirjelduste tõlked kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse oleksid olemas ja kvaliteetsed.

118. Sellega seoses märgin ma, et süsteemi rakendamine algas 2004. aastal piiratud arvu keeltega. Süsteemi laiendati seejärel nii, et 2014. aastaks oleks võimalik teha masintõlkeid inglise keelest patendikonventsiooni kõikide osalisriikide keeltesse ja seega liidu ametlikesse keeltesse ja nendest keeltest inglise keelde.(63)

119. Lisaks ei tohi unustada, et vaidlustatud määrus muutub kohaldatavaks alates ühtse patendikohtu lepingu jõustumise kuupäevast ja et liidu seadusandja on märkinud, et kui üleminekuperioodi ei lõpetata komisjoni ettepanekul, (64) lõpeb see 12 aasta pärast alates sellest kuupäevast.(65) See jätab minu hinnangul Euroopa Patendiametile piisava aja, et jõuda kvaliteetsete masintõlgete süsteemini, mida on üleminekuperioodil n‑ö käsitsi tehtud tõlgete abil täiustatud, mis tagab teabe usaldusväärsuse.(66)

120. Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku lükata Hispaania Kuningriigi neljas väide tagasi, kuna liikmesriigi esitatud argumentide analüüsimisel ei ilmnenud, et õiguskindluse põhimõtet on rikutud, kuivõrd vaidlustatud määruse, määruse nr 1257/2012 ja patendikonventsiooni sätted on piisavalt selged, täpsed ja ettenähtavate tagajärgedega.

E.      Viies väide, et on rikutud liidu õiguse autonoomia põhimõtet

1.      Poolte argumendid

121. Hispaania Kuningriik väidab, et vaidlustatud määruse artikkel 7 on vastuolus liidu õiguse autonoomia põhimõttega, kuna selles on vahet tehtud ühelt poolt määruse jõustumise ja teiselt poolt selle kohaldamise vahel alates 1. jaanuarist 2014, kusjuures on märgitud, et see kuupäev lükkub edasi, kui ühtse patendikohtu leping ei ole jõustunud. Käesoleval juhul on ühtse patendikohtu lepingu pooltele antud õigus määrata kindlaks liidu õigusnormi jõustumise kuupäev(67) ja sellest tulenevalt võimalus teostada liidu pädevust.

122. Nõukogu kinnitab, et määruse nr 1257/2012 põhjendustest 9, 24 ja 25 koostoimes nähtub, et liidu seadusandja poliitiline valik ühtse mõjuga Euroopa patendi nõuetekohase toimimise, kohtupraktika järjepidevuse ja seega ka õiguskindluse ning kulutõhususe tagamiseks patendiomanikele oli siduda ühtse mõjuga Euroopa patent sellise eraldi kohtu toimimisega, mis tuleks asutada enne, kui antakse välja esimene ühtse mõjuga Euroopa patent. Sellega seoses ei ole mingeid õiguslikke takistusi ühtse mõjuga Euroopa patendi ja ühtse patendikohtu vahel seose loomiseks, mida on piisavalt põhjendatud määruse nr 1257/2012 põhjendustes 24 ja 25. Lisaks on õigusloomepraktikas palju näiteid seostest liidu õigusakti kohaldatavuse ja sellest aktist väljapoole jääva sündmuse vahel.

123. Menetlusse astujad nõustuvad nõukogu seisukohtadega.

2.      Hinnang

124. Viienda väite hindamiseks viitan ma oma ettepanekule Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13) ning täpsemalt hagi kuuenda väite viimase osa ja seitsmenda väite analüüsile ning teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

F.      Vaidlustatud määruse osalise tühistamise nõue, mis on esitatud teise võimalusena

1.      Poolte argumendid

125. Ilma et ta ametlikult eitaks Hispaania Kuningriigi teise võimalusena esitatud nõude vastuvõetavust, peab nõukogu selle nõude põhjendamiseks esitatud väidete asjakohasust küsitavaks ja lisab, et vaidlustatud määruse artikli 7 lõiget 2 puudutav osaline tühistamine on igal juhul võimatu, kuna see säte ei ole määruse ülejäänud sätetest lahutatav. Saksamaa Liitvabariik lisab, et hagi on vastuvõetamatu osas, milles palutakse tühistada määruse artiklid 4 ja 5, artikli 6 lõige 2 ja artikli 7 lõige 2, kuna vaidlustatud määruse artiklid 4–6 moodustavad ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse korra lahutamatu osa ning määruse artikli 7 lõike 2 tühistamine muudaks ühtse mõjuga Euroopa patendi ja seega ka kõnealuse määruse olemust.

126. Hispaania Kuningriik rõhutab, et ta esitas osalise tühistamise nõude üksnes teise võimalusena. Lisaks märgib ta, et Saksamaa Liitvabariigi argumendid tähendavad, et igasugune osalise tühistamise nõue on välistatud.

2.      Hinnang

127. Meenutagem, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on liidu õigusakti osaline tühistamine võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist taotletakse, on ülejäänud aktist eraldatavad. Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et eraldatavuse nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamise tõttu muutuks akti põhisisu.(68)

128. Minu hinnangust esimesele, kolmandale ja neljandale väitele nähtub, et vaidlustatud määruse artiklite 4 ja 5 eesmärk on leevendada valikut, mille liidu seadusandja on teinud seoses ühtse mõjuga Euroopa patendi keelekasutuse korraga. Sellega seoses on mõeldamatu, et vaidlustatud määruse kõnealuseid sätteid saaks eraldada määruse põhisisu mõjutamata.

129. Mis puudutab vaidlustatud määruse artikli 6 lõiget 2 – milles on viidatud määrus nr 1257/2012 artikli 9 lõike 1 punktile d – ja artikli 7 lõiget 2, siis viitan ma minu ettepaneku punktidele 189–195 ja punktile 198 Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13) ning järeldan, et neid sätteid ei ole võimalik vaidlustatud määrusest eraldada.

130. Seetõttu olen ma seisukohal, et vaidlustatud määruse osalise tühistamise nõue, mille Hispaania Kuningriik esitas teise võimalusena, on vastuvõetamatu.

131. Kuna ei saa nõustuda ühegi väitega, mille Hispaania Kuningriik oma hagi põhjendamiseks esitas, tuleb hagi rahuldamata jätta.

IV.    Ettepanek

132. Kõiki eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades teen Euroopa Kohtule ettepaneku:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        jätta Hispaania Kuningriigi, Euroopa Liidu Nõukogu ja menetlusse astujate kohtukulud nende endi kanda.


1 –      Algkeel: prantsuse.


2 – ELT L 361, lk 89, edaspidi „vaidlustatud määrus”.


3 – ELT L 76, lk 53, edaspidi „tõhustatud koostöö otsus”. Selle otsuse peale on esitatud kaks tühistamishagi, millest ühe esitas Hispaania Kuningriik ja teise Itaalia Vabariik ning mille Euroopa Kohus jättis rahuldamata kohtuotsusega Hispaania ja Itaalia vs. nõukogu (C‑274/11 ja C‑295/11, EU:C:2013:240).


4 – ELT L 361, lk 1.


5 – ELT C 175, lk 1, edaspidi „ühtse patendikohtu leping”.


6 – Edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”.


7 –      Edaspidi „Euroopa Patendiamet”.


8 –      Nähtuvalt Euroopa Patendiameti sõnastikus esitatud määratlusest on patendikirjeldus „dokument, milles kirjeldatakse leiutist ja märgitakse õiguskaitse ulatus. [See] hõlmab leiutiskirjeldust, patendinõudlust ja vajaduse korral jooniseid”.


9 –      Samas sõnastikus esitatud määratluse kohaselt on patendinõudlus „patenditaotluse või patendikirjelduse osa. [Selles] on määratletud taotletava kaitse ese leiutise tehniliste tunnuste abil”.


10 –      Edaspidi „Ühtse mõjuga Euroopa patent”.


11 –      EÜT 1958, 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3.


12 –      Edaspidi „osalev liikmesriik”.


13 – 9/56, EU:C:1958:7.


14 – Sõna „üldsus” on kasutatud kohtuotsuses Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑361/01 P, EU:C:2003:434).


15 – Vt vaidlustatud määruse põhjenduse 15, milles on märgitud, et seda määrust ei tuleks käsitada vahendina, millega luuakse liidu jaoks keelekasutuse erikord või pretsedent keelekasutuse piiramiseks mis tahes tulevases liidu õigusaktis.


16 – EU:C:2003:434. Kohtuasi käsitles 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) kehtestatud keelekasutuse korda ja puudutas keelte kasutamist Siseturu Ühtlustamise Ametis (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).


17 – Punkt 82. Vt samuti klassifitseerimise teine variant kohtujurist Maduro ettepanekus Hispaania vs. Eurojust (C‑160/03, EU:C:2004:817, punktid 42 jj) kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Hispaania vs. Eurojust (C‑160/03, EU:C:2005:168) ja millega käesolev kohtuasi on sarnane, kuigi praegusel juhul on tegemist tõhustatud koostöö ja Euroopa Patendiameti süsteemi konkreetse raamistikuga.


18 – Vt Vanhamme, J., „L’équivalence des langues dans le marché intérieur: l’apport de la Cour de justice”, Cahiers de droits européens, nr 3‑‑4, 2007, lk 359, milles on märgitud, et kuigi „[keelte võrdsuse] põhimõtet on igal juhul keeruline kujutleda, kuivõrd õigus võrdsele kohtlemisele on seotud isikute, mitte nende omaduste või keeltega[, ] on võrdse kohtlemise põhimõte seevastu täielikult olemas nii […] [l]iidu kodanikel kui ka liidus asuvatel ettevõtjatel” (lk 378 ja 379).


19 – Vt vaidlustatud määruse artikli 6 lõige 3.


20 – Olgu märgitud, et selle sätte kohaselt avaldatakse Euroopa patendikirjeldused menetluskeeles ning need sisaldavad patendinõudluse tõlget ülejäänud kahte Euroopa Patendiameti ametlikku keelde.


21 – Kohtuotsus Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2003:434, punkt 94).


22 – Vt ettepanek võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega (KOM(2011) 216 (lõplik)), lk 2.


23 – Välja arvatud liikmesriigid, kes on alla kirjutanud 17. oktoobril 2000 Londonis sõlmitud lepingule patendikonventsiooni artikli 65 kohaldamise kohta, vastavalt millele kohustuvad pooled loobuma täielikult või suures osas esitamast Euroopa patentide tõlkeid oma riigi keelde, kui üks Euroopa Patendiameti keeltest on nende ametlik keel.


24 – Vt ettepanek võtta vastu nõukogu määrus (EL) Euroopa Liidu patendi tõlkimise korraldamise kohta (KOM(2010) 350 (lõplik)), lk 4 ja 5. Vt samuti komisjoni mõjuanalüüs „Impact assessment accompanying document to the proposal for a regulation of the European Parliament and the Council implementing enhanced cooperation in the area of the creation of unitary patent protection and proposal for a Council regulation implementing enhanced cooperation in the area of the creation of unitary patent protection with regard to the applicable translation arrangements” (SEK(2011) 482 lõplik), kättesaadav inglise keeles, punkt 2.


25 – Vt komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010) 2020 (lõplik)), lk 14, mis keskendub suurprojektile „Innovatiivne liit”.


26 – Vt vaidlustatud määruse põhjendus 4.


27 – Vt määruse põhjendus 5.


28 – Vt kohtuotsus Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2003:434, punkt 88).


29 – Vt selgitavad märkused ühenduse kaubamärgi taotluse vormi kohta, kättesaadavad Siseturu Ühtlustamise Ameti veebilehel, ja Euroopa patendi väljaandmise taotlus, kättesaadav Euroopa Patendiameti veebilehel.


30 – Vt 9. joonealuses märkuses esitatud määratlus.


31 – Vt 24. joonealuses märkuses mainitud komisjoni mõjuanalüüsi punkt 4.1, lk 14.


32 – Vt ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (KOM(2010) 790 (lõplik)), punkt 5.2.2.2, lk 18 ja 19.


33 – Vt kohtuotsus Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (T‑120/99, EU:T:2001:189, punkt 63).


34 – Niisuguse tõlke hind küündib 85 euroni leheküljelt (vt 24. joonealuses märkuses mainitud komisjoni mõjuanalüüsi punkt 4.1, lk 14).


35 – Vt minu ettepaneku punkt 45 Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13).


36 – Vt 24. joonealuses märkuses mainitud komisjoni mõjuanalüüsi lisa 2, lk 43.


37 – EU:C:2003:434.


38 – Punkt 92.


39 – Vt selle kohta kohtuotsus Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2003:434, punkt 92).


40 – Kohtujuristi kursiiv.


41 – Vt samuti vaidlustatud määruse põhjendus 8.


42 – Idem.


43 – Vt samuti vaidlustatud määruse põhjendus 9.


44 – Komisjoni ülesanne on teha ettepanek üleminekuperioodi lõpetamiseks objektiivsete hinnangute alusel, mille on andnud sõltumatu eksperdikomitee. Igal juhul lõpeb see periood 12 aasta pärast alates vaidlustatud määruse kohaldamise alguskuupäevast (vt vaidlustatud määruse artikli 6 lõiked 3–5).


45 – Vt samuti vaidlustatud määruse põhjendus 10.


46 – EU:C:1958:7.


47 – Idem.


48 – Vt kohtuotsus parlament vs. nõukogu (C‑130/10, EU:C:2012:472, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).


49 – Vt kohtuotsus Ühendkuningriik vs. nõukogu (C‑431/11, EU:C:2013:589, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).


50 – Vt konkreetsemalt käesoleva ettepaneku punktid 113 ja 114.


51 – Vt konkreetsemalt käesoleva ettepaneku punktid 127 ja 128.


52 – Periood, mis vahetult eelneb vaidlustatud määruse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud tõlke kättesaamisele.


53 –      Ühtse patendikaitse register on määruse nr 1257/2012 artikli 2 punktis e määratletud kui Euroopa patendiregistri osaks olev register, milles registreeritakse ühtse toimega Euroopa patendi ühtne toime ja selle piiramine, litsentsimine, üleandmine, tühistamine või kehtivuse lõppemine. Register on internetis kättesaadav (vt veebileht http://www.epo.org/searching/free/register_fr.html).


54 – Vt kohtuotsus LVK – 56 (C‑643/11, EU:C:2013:55, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).


55 – Meenutagem, et määruse nr 1257/2012 artikli 9 lõike 1 punktis g on ette nähtud, et Euroopa Patendiamet tagab, et Euroopa patendi omanik esitab ühtse toime taotlused Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 3 määratletud menetluskeeles mitte hiljem kui üks kuu pärast patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis.


56 – Menetluskeel on patendikonventsiooni artikli 14 lõike 3 tähenduses menetluskeel, mida kasutatakse Euroopa Patendiameti menetluses.


57 – Kohtujuristi kursiiv.


58 – Vt minu ettepaneku punktid 128–131 Euroopa Kohtus pooleli olevas kohtuasjas Hispaania vs. parlament ja nõukogu (C‑146/13).


59 – Edaspidi „erikomisjon”.


60 – Selle sätte kohaselt võib patendikonventsiooni artikli 143 lõikes 2 nimetatud eriallüksuste tegevuse jälgimiseks osalisriikide grupp kokku kutsuda erikomisjoni. Erikomisjoni koosseisu, pädevuse ja funktsioonid määrab osalisriikide grupp.


61 – Vt veebileht http://www.epo.org/news-issues/news/2014/20140328a_fr.html.


62 – Nagu eespool nägime, leevendab see säte ühtse mõjuga Euroopa patendi piiratud hulka keeltesse tõlkimise tagajärgi.


63 – Vt 24. joonealuses märkuses mainitud komisjoni mõjuanalüüsi punkt 7.3.2, lk 34.


64 – Vastavalt selle määruse artikli 6, lõigetele 3 ja 4 võib komisjon üleminekuperioodi lõpetada kuus aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva, arvestades sõltumatu eksperdikomitee objektiivset esimest hinnangut, ja seejärel iga kahe aasta tagant komitee hilisemate hinnangute põhjal.


65 – Vt vaidlustatud määruse artikli 6 lõige 5.


66 – Vt määruse põhjendus 12.


67 – Selle all tuleb mõista kohaldamise kuupäeva.


68 – Vt kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu (C‑427/12, EU:C:2014:170, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).