Kohtuasi T‑86/11
Nadiany Bamba
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis‑ ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is – Rahaliste vahendite külmutamine – Põhjendamiskohustus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus
(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 560/2005, muudetud määrusega nr 25/2011, IA lisa; nõukogu otsus 2010/656, muudetud otsusega 2011/18, II lisa)
2. Põhiõigused – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ulatus
(Nõukogu määrus nr 560/2005,muudetud määrusega nr 25/2011, IA lisa; nõukogu otsus 2010/656, muudetud otsusega 2011/18,II lisa)
3. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju
(ELTL artikli 264 teine lõik ja ELTL artikkel 280; Euroopa Liidu Kohtu põhikiri, artikkel 56 esimene lõik ja artikkel 60 teine lõik; nõukogu määrus nr 560/2007, muudetud määrusega nr 25/2011; nõukogu otsus 2010/656, muudetud otsusega 2011/18)
1. Põhjendamiskohustus tuleneb kaitseõiguste tagamise põhimõttest. Seega on huve kahjustava akti põhjendamise kohustuse eesmärk esiteks anda huvitatud isikule piisavalt teavet selle kohta, kas otsus on piisavalt põhjendatud või on selle puhul tegemist veaga, mis võimaldab selle kehtivuse liidu kohtus vaidlustada, ja teiseks võimaldada viimati nimetatud kohtul teostada kontrolli akti seaduslikkuse üle.
Kohtulik kontroll peab puudutama eeskätt seda, kas põhjendused, millest lähtudes kanti isik, üksus või asutus otsuse 2010/656, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid, II lisana ja määruse nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is, IA lisana esitatud loetellu ning mis tähendab nende adressaatide suhtes piirangute kohaldamist, on õiguspärased; selleks et kohtulik kontroll oleks tõhus, peab sellise otsuse teinud liidu organ edastama asjassepuutuvale isikule või üksusele need põhjendused kui vähegi võimalik kas samal ajal, mil loetellu kandmise otsus tehakse, või vähemalt vahetult pärast seda, et adressaatidel oleks võimalik tähtaja jooksul kasutada kaebeõigust. Kui asjassepuutuval isikul puudub õigus olla ära kuulatud enne selliste esialgsete rahaliste vahendite külmutamise meetmete vastuvõtmist, on põhjendamiskohustuse täitmine seda olulisem, sest see on ainus tagatis, mis võimaldab asjassepuutuval isikul – vähemalt pärast selle meetme võtmist – kasutada tõhusalt tema käsutuses olevat kaebeõigust nimetatud meetme seaduslikkuse vaidlustamiseks.
Otsus 2010/656 ja määrus nr 560/2005 sätestavad, et isikutel, üksustel ja asutustel, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, on õigus teada saada põhjendused, mis õigustavad nende kandmist nimetatud otsuse II lisas ja nimetatud määruse IA lisas toodud loeteludesse.
Nõukogu õigusakti põhjendus, mis kehtestab selliseid meetmeid ei või põhimõtteliselt piirduda üksnes selle õigusakti kohaldamise õiguslike tingimustega, vaid ära peavad olema näidatud ka spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, millest lähtudes nõukogu on oma kaalutlusõigust kasutades asunud seisukohale, et huvitatud isiku suhtes tuleb neid meetmeid kohaldada. Kuna nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus nende asjaolude hindamisel, mida tuleb arvestada rahaliste vahendite külmutamise meetme võtmisel või jätkuval kohaldamisel, siis ei saa nõukogult nõuda, et ta märgiks täpsemalt, kuidas isiku rahaliste vahendite külmutamine aitab konkreetselt kaasa võitlusele riikliku rahuprotsessi ja leppimise takistamise vastu, või et ta esitaks tõendeid selle kohta, et huvitatud isik võiks neid rahalisi vahendeid kasutada tulevikus sellise takistuse loomiseks.
Siiski, sellised ebaselged ja üldised kaalutlused, et osutatud isik on rühmituse Cyclone juht, ajalehe Le temps toimetaja, ei kujuta endast asjaolu, mis põhjendaks piisavalt ja spetsiifiliselt õigusaktide kohaldamist tema suhtes. Selline viide ei võimalda nimelt mõista, millega kõnealune isik takistas rahuprotsessi ja leppimist ning kutsus avalikkust üles vihkamisele ja vägivallale ning osales valeinformatsiooni edastamise kampaanias 2010. aasta presidendivalimiste kohta.
(vt punktid 38–40, 42, 47 ja 48, 51 ja 52)
2. Piiravad meetmed, mis on võetud isiku vastu tulenevalt tema kandmisest otsuse 2010/656, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid, II lisas ja määruse nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is, IA lisas esinevasse loetellu, ei kujuta endast kriminaalkaristust ja pealegi ei tähenda nende kohaldamine vastava süüdistuse esitamist.
Seega väide, mille kohaselt sellises otsuses ja sellises määruses ei ole täpselt ja üksikasjalikult sätestatud süüdistuse põhjustest ja olemusest teatamist, kuna see tugineb eeldusele, et kõnealused piiravad meetmed kujutavad käesoleval juhul endast kriminaalkaristust ning kohaldada tuleb inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punkti a. See säte, mille kohaselt on igal süüdistataval eelkõige õigus saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest, kehtib vaid karistusõiguse valdkonnas.
(vt punkt 43)
3. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 teisele lõigule jõustuvad erandina ELTL artiklist 280 Üldkohtu otsused, mis kuulutavad määruse õigustühiseks, alles nimetatud põhikirja artikli 56 esimeses lõigus osutatud edasikaebamise tähtaja möödumisel või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis selle kaebuse läbivaatamata jätmise kuupäevast. Nõukogul on alates Üldkohtu otsusest, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is hagejat puudutavas osas, teadasaamisest sedastatud rikkumiste kõrvaldamiseks igal juhul vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik, millele lisandub kümme päeva, et kehtestada vajaduse korral nimetatud hageja vastu uued piirangud.
ELTL artikli 264 teist lõiku, mille alusel võib Üldkohus määrust tühistades märkida, kui ta seda vajalikuks peab, milliseid tühiseks tunnistatud määruse tagajärgi loetakse kehtivaks, saab analoogia alusel kohaldada ka otsusele, kui esinevad olulised õiguskindlusest tulenevad kaalutlused, mis on võrreldavad teatavate määruste tühistamisel esinevate kaalutlustega ning mis õigustavad seda, et liidu kohus teostab talle ELTL artikli 264 teises lõigus antud pädevust.
Niisiis võib määruse nr 25/2011, mida on muudetud määrusega 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d’Ivoire’is, ja otsuse 2011/18, millega muudetakse otsust 2010/656, millega uuendatakse Côte d’Ivoire’i vastu suunatud piiravaid meetmeid, mis on mõlemad sama Üldkohtu otsusega hagejat puudutavas osas tühistatud, tühistamise ajalise mõju erinevus tõsiselt õiguskindlust kahjustada, kuna need kaks õigusakti kehtestavad nimetatud hageja suhtes ühesugused meetmed. Seega tuleb säilitada otsuse 2011/18 mõju nimetatud hagejat puudutavas osas kuni määruse nr 25/2011 tühistamise mõju jõustumiseni.
(vt punktid 58 ja 59)