Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 27. detsembril 2016 – Pfizer Ireland Pharmaceuticals, Operations Support Group versus Orifarm GmbH

(kohtuasi C-681/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Pfizer Ireland Pharmaceuticals, Operations Support Group

Kostja: Orifarm GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas Saksamaa Liitvabariigis kehtiva täiendava kaitse tunnistuse omanik võib erimehhanismile tuginedes takistada importimast Saksamaale tooteid liiduga ühinenud Tšehhi Vabariigist, Eestist, Lätist, Leedust, Ungarist, Poolast, Sloveeniast, Slovakkiast, Bulgaariast, Rumeeniast, Bulgaariast ja Horvaatiast (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Ungari, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi suhtes 2003. aasta ühinemisakti (EÜT 2003, L 236 lk 797) IV lisa, mida on muudetud (EÜT 2004, L 126 lk 4); Rumeenia ja Bulgaaria suhtes 2005. aasta ühinemisakti (ELT 2005, L 157 lk 268) I osa V lisa punkt 1; Horvaatia suhtes 2011. aasta ühinemisakti (ELT 2012, L 112 lk 60) IV lisa), kui täiendava kaitse tunnistust taotleti Saksamaal ajal, mil liiduga ühinenud riikides oli juba kehtestatud asjaomase täiendava kaitse tunnistuse saamise kord, kuid Saksamaal kehtiva täiendava kaitse tunnistuse omanik ei taotlenud sellist täiendava kaitse tunnistust asjaomases liiduga ühinenud riigis või ei saadud tunnistust talle seal välja anda, kuna liiduga ühinenud riigis puudus täiendava kaitse tunnistuse väljaandmiseks nõutav aluspatent?

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, et asjaomast aluspatendiga antavat kaitset ei olnud asjaomases liiduga ühinevas riigis võimalik saada üksnes Saksamaal kehtiva aluspatendi taotlemise kuupäeval, ent seda oli võimalik saada ajavahemikul enne Saksamaal kehtiva aluspatendi aluseks oleva patenditaotluse avaldamist?

Kas Saksamaa Liitvabariiki hõlmava täiendava kaitse tunnistuse omanik võib erimehhanismile tuginedes takistada importimast Saksamaale tooteid liiduga ühinenud Tšehhi Vabariigist, Eestist, Lätist, Leedust, Ungarist, Poolast, Sloveeniast, Slovakkiast, Bulgaariast, Rumeeniast, Bulgaariast ja Horvaatiast, kui toodete import toimub pärast algse otsusega kindlaks määratud täiendava kaitse tunnistuse kehtivusaja lõppemist, kuid enne seda, kui lõppes täiendava kaitse tunnistuse kuue kuu võrra pikendatud kehtivusaeg, mis tulenes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1901/2006¹ pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta?

Kas kolmandale küsimusele vastamisel on Horvaatia puhul oluline, et tulenevalt 2013. aastal toimunud Horvaatia ühinemisest jõustus erimehhanism alles pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta oli 26. jaanuaril 2007 jõustunud – erinevalt nendest ülejäänud liikmesriikidest nagu Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia, Bulgaaria, mis ühinesid liiduga enne 26. jaanuari 2007?

____________

¹ Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT 2006, L 378, lk 1).