Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Sibiu (Rumeenia) 6. märtsil 2017 – Liviu Petru Lupean, Oana Andreea Lupean versus OTP BAAK NYRT äriühingu OTPBANK SA kaudu, viimane omakorda Sucursala Sibiu kaudu, OTP BAAK NYRT äriühingu OTPBANK SA kaudu

(kohtuasi C-119/17)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Sibiu

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Liviu Petru Lupean, Oana Andreea Lupean

Kostjad: OTP BAAK NYRT äriühingu OTPBANK SA kaudu, viimane omakorda Sucursala Sibiu kaudu, OTP BAAK NYRT äriühingu OTPBANK SA kaudu

Eelotsuse küsimused

1.    Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/[1]3/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes1 artikli 4 lõiget 1 võib koostoimes põhimõttega in dubio pro consumer, mis tuleneb selle direktiivi artikli 5 lõike 1 teisest lausest, ja liidu kohtu praktikaga tõlgendada nii, et pangalaenulepingu tingimused:

–    mille kohaselt antakse laenusaajale teatavas valuutas (välisvaluuta) väljendatud rahasumma ja kohustatakse teda seda tagastama samas valuutas (välisvaluuta), kuid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaoludest ilmneb, et tegelikult anti laen laenuvõtja kasutusse täiesti teises valuutas ning et arvestusvaluutat kasutatakse ainult virtuaalselt ja arvutamiseks;

–    millega kogu risk, et virtuaalselt kasutatava arvestusvaluuta (välisvaluuta) välismaine ja/või riigisisene väärtus suureneb, kantakse üle laenuvõtjale (tarbija), kuigi viimane on saanud laenu teises maksevaluutas, mida tegelikult tarbimises kasutatakse;

–    mis ei kirjelda virtuaalselt kasutatava arvestusvaluuta vahetamise süsteemi konkreetset toimimist läbipaistvalt, et tarbija saaks lihtsate ja arusaadavate kriteeriumide põhjal hinnata lepingu allkirjastamise majanduslikke tagajärgi;

–    milles on sätestatud tarbija rahaline kohustus tasuda laenumaksete raames summad, mis tulenevad vahest laenuvõtjale virtuaalselt pakutavas arvestusvaluutas arvutatud laenumaksete ja reaalselt kasutatavas maksevaluutas arvutatud laenumaksete vahel,

võivad olla ebaõiglased?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis missugused on esimeses küsimuses kirjeldatud faktilises olukorras kriteeriumid, mida siseriiklik kohus peab kohaldama sellise võimaliku ebaõiglase laadi hindamisel?

3.    Kas esimeses küsimuses kirjeldatud lepingutingimuste kohta võib võtta seisukoha, et need ei ole seotud laenulepingu põhiobjektiga?

____________

1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/2, lk 288).