KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JÁN MAZÀK
esitatud 28. juunil 2007(1)
Kohtuasi C‑132/05
Euroopa Ühenduste Komisjon
versus
Saksamaa Liitvabariik
Päritolunimetused – Juust – „Parmigiano Reggiano” – Nimetuse „Parmesan” kasutamine – Kaitstud päritolunimetuse omal algatusel kaitsmata jätmine liikmesriigi poolt
1. Käesolevas kohtuasjas palub komisjon EÜ artikli 226 alusel tuvastada, et kuna Saksamaa keeldus ametlikult karistamast tema territooriumil sellise juustusordi, mis ei vasta kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile, turuleviimist nime all „Parmesan”, siis rikub Saksamaa nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta(2) (edaspidi „algmäärus”) artikli 13 lõike 1 punkti b.
2. Kas registreeritud kaitstud päritolunimetusele „Parmigiano Reggiano” antud kaitse laieneb saksakeelsele sõnale „Parmesan”? See on keskne küsimus kõnealuses rikkumismenetluses, mille komisjon algatas Saksamaa vastu.
3. Lisaks tõusetub käesolevas kohtuasjas küsimus meetmete kohta, mida liikmesriigid peavad võtma, et tagada algmääruses sätestatud kaitse. Kui eeldada, et registreeritud kaitstud päritolunimetusele „Parmigiano Reggiano” antud kaitse laieneb saksakeelsele sõnale „Parmesan”, siis kas liikmesriik on kohustatud omal algatusel karistama algmääruse rikkumise eest, näiteks „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustusordi turustamise eest nime all „Parmesan”?
I. „Parmigiano Reggiano” kaitse vastavalt ühenduse õigusele
A. Määrus nr 2081/92
4. Määruse nr 2081/92 artikkel 2 sätestab:
„1. Põllumajandustoodete ja toiduainete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse ühenduse tasandil toimub kooskõlas käesoleva määrusega.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) päritolunimetus – piirkonna, konkreetse koha või erandjuhtudel riigi nimetus, millega kirjeldatakse põllumajandustoodet või toiduainet:
– mis on pärit kõnealusest piirkonnast, konkreetsest kohast või riigist ning
– mille kvaliteediomadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos selle looduslike ja inimfaktoritega ning mille tootmine, töötlemine ja valmistamine toimub määratletud geograafilises piirkonnas […]”
5. Artikli 3 lõige 1 sätestab:
„Nimetusi, mis on muutunud üldnimetuseks, ei või registreerida.
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „nimetus, mis on muutunud üldnimetuseks” põllumajandustoote või toiduaine nimetust, mis vaatamata sellele, et see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust toodet või toiduainet algselt valmistati või turustati, on muutunud põllumajandustoote või toiduaine üldnimetuseks.
Otsustamaks, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki tegureid, eelkõige:
– olukorda liikmesriigis, kust nimetus pärineb, ning tarbimispiirkondades,
– olukorda teistes liikmesriikides,
– asjakohaseid riigi või ühenduse õigusakte.
Kui registreerimistaotlus lükatakse tagasi artiklites 6 ja 7 sätestatud korras, kuna nimetus on muutunud üldnimetuseks, avaldab komisjon selle otsuse Euroopa Ühenduste Teatajas.”
6. Artikkel 10 sätestab:
„1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist oleksid loodud kontrollistruktuurid, mille ülesanne on tagada kaitstud nimetusega põllumajandustoodete ja toiduainete vastavus tehnospetsifikaatides sätestatud nõuetele.
[…]
4. Kui liikmesriigi määratud kontrolliasutus ja/või heakskiidetud eraasutus tuvastab, et asjaomasest liikmesriigist pärit ja kaitstud päritolunimetust kandev põllumajandustoode või toiduaine ei vasta tehnospetsifikaadi nõuetele, võtab asutus vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Asutus teatab liikmesriigile kontrollimisel võetud meetmetest. Asjaomastele isikutele tuleb teatada kõikidest tehtud otsustest.”
7. Artikkel 13 sätestab:
„1. Registreeritud nimetusi kaitstakse:
[…]
b) väärkasutuse, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui on viidatud toote tegelikule päritolule või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „viis”, „tüüp”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend;
[…]
Kui registreeritud nimetus sisaldab põllumajandustoote või toiduaine nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine asjaomase põllumajandustoote või toiduaine puhul vastuolus esimese lõigu punktidega a ja b.
[…]
3. Kaitstud nimetused ei või muutuda üldnimetusteks.”
B. „Parmigiano Reggiano” registreerimine
8. Nimetus „Parmigiano Reggiano” registreeriti päritolunimetusena vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96(3) (edaspidi „registreerimismäärus”) artiklile 2 ja [kõnealuse määruse] lisa A jaole kehtivusega alates 21. juunist 1996.
9. Nimetus „Parmigiano Reggiano” registreeriti algmääruse artiklis 17 sätestatud lihtsustatud menetluse kohaselt. Kõnealust lihtsustatud menetlust kohaldati ainult kuue kuu jooksul pärast algmääruse jõustumist esitatud registreerimistaotluste suhtes. Selle eesmärk oli anda kogu ühenduses kaitse juba enne algmääruse jõustumist olemas olnud nimetustele, kas seetõttu, et need olid kaitstud liikmesriikide siseriikliku õigusega või neis liikmesriikides, kus kaitsesüsteem puudus, seetõttu, et nimetused olid välja kujunenud kasutamise käigus. Lihtsustatud menetluse kohaselt ei kohaldatud registreerimise suhtes algmääruse artiklis 7 ettenähtud vastuväite esitamist.
II. Kohtueelne menetlus
10. Pärast mitme ettevõtja esitatud kaebust nõudis komisjon 15. aprilli 2003. aasta kirjas Saksamaa ametiasutustelt, et pettuste eest karistamise eest vastutavatele valitsusasutustele antaks selged juhised lõpetada toodete, mis ei vasta registreeritud nimetuse „Parmigiano Reggiano” kohustuslikule tehnospetsifikaadile, turustamine Saksamaa territooriumil nime all „Parmesan”. Komisjoni sõnul oli mõiste „Parmesan” registreeritud nimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlge ja seega kujutas selle kasutamine endast algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumist.
11. Oma vastuses väitis Saksamaa valitsus, et kuigi mõiste „Parmesan” tuleneb ajalooliselt Parma piirkonnast, on see saanud üldnimetuseks ja seda kasutatakse erineva geograafilise päritoluga riivitud või riivimiseks ette nähtud kõvade juustude tähistamiseks. Seetõttu erineb mõiste „Parmesan” nimetusest „Parmigiano Reggiano” ja selle kasutamine ei ole algmääruse rikkumine.
III. Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
12. Kuna pooled jäid kohtueelses menetluses oma seisukohtadele, otsustas komisjon esitada Euroopa Kohtule käesoleva hagi ning palub Euroopa Kohtul:
„– tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik keeldus ametlikult karistamast oma territooriumil nime „Parmesan” kasutamist selliste toodete märgistamisel, mis ei vasta toote kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile, ning soodustades sellega ehtsa, ühenduse territooriumil kaitstava toote maine õigusvastast väärkasutust, siis on ta rikkunud nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 13 lõike 1 punktist b tulenevaid kohustusi;
– mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.”
IV. Esialgsed märkused
13. Käesolevas kohtuasjas tuleb esmalt kindlaks teha, kas asjaolu, et Saksamaal kasutavad ettevõtjad kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava toote märgistamisel mõistet „Parmesan”, on algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumine. Konkreetselt sellega seoses on Saksamaa esitanud vastuväite, et „Parmesan” on muutunud üldnimetuseks, mida seetõttu kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” registreerimine ei kaitse.
14. Seejärel uurin, kas Saksamaa on rikkunud algmääruse artikli 13 lõike 1 punktist b tulenevaid kohustusi, jättes omal algatusel võtmata meetmed olukorras, milles eraõiguslikud isikud rikkusid komisjoni arvates ühenduse õigust, st kasutasid kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava toote tähistamisel mõistet „Parmesan”. Vastus sellele küsimusele aitab selgitada liikmesriikidele algmäärusega pandud kohustuse – tagada oma territooriumil kõnealuse määruse järgimine – kohaldamisala.
V. Kas kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” registreerimise tagajärjel on kaitstud nimetus „Parmesan”?
A. Poolte peamised väited
1. Komisjon
15. Komisjon, keda toetab Itaalia valitsus, väidab, et mõiste „Parmesan” on päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” õige tõlge. Tõlget, nagu ka kaitstud päritolunimetust päritoluriigi keeles, võib kasutada üksnes toodete puhul, mis vastavad kohustuslikule tehnospetsifikaadile. Nimetuse „Parmigiano Reggiano” ajalugu kinnitab tihedat seost juustusordi, selle tootmispiirkonna ja nime „Parmesan” vahel, mis seega ei ole mingil juhul üldnimetus.
16. Isegi kui eeldada, et „Parmesan” ei ole täieliku kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlge, on sõna „Parmesan” ikkagi sõna „Parmigiano” sõnasõnaline tõlge prantsuse keelde, kust see sajandeid tagasi jõudis saksa keelde ja teistesse keeltesse. Nimetuse osa „Parmigiano” tõlge on kaitstud, sest ühenduse õiguse kohaselt annab mitmest mõistest koosneva nimetuse registreerimine nimetuse koostisosadele liitnimetusega samaväärse kaitse. Seega ei nõua algmäärus iga erineva koostisosa registreerimist selle kaitsmiseks, vaid eeldab, et kaitstud on kõik koostisosad. See tähendab, et isegi kui sõna „Parmesan” ei peeta kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlkeks, vaid ainult selle koostisosa „Parmigiano” sõnasõnaliseks tõlkeks, on sõna „Parmesan” nimetuse „Parmigiano Reggiano” kaitsest tulenevalt ikkagi kaitstud.
17. Üksnes siis, kui asjaomane liikmesriik oleks liitnimetuse registreerimise menetluse käigus teatanud komisjonile, et nimetuse teatud osadele kaitset ei taotleta, ei laieneks algmäärusega sätestatud kaitse liitnimetuse eraldi kasutatavale koostisosale. Sellisel juhul oleks komisjon pidanud seda arvestama registreerimismääruse vastuvõtmisel, kinnitades joonealuses märkuses, et liitnimetuse asjaomasele koostisosale kaitset ei taotletud. Päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” kummagi koostisosa kohta sellist joonealust märkust ei lisatud.
18. Lisaks puuduvad tõesed põhjendused Saksamaa seisukohale, et väljendit „Parmigiano” tuleb eraldi kasutatuna käsitleda algmääruse artikli 3 tähenduses üldnimetusena, mida tarbija ei seosta konkreetse geograafilise piirkonnaga. Lisaks ei ole tõlge „Parmesan” muutunud üldnimetuseks.
19. Loomulikult võib geograafiline nimetus aja jooksul ja kasutamise käigus muutuda üldnimetuseks selles mõttes, et tarbijad hakkavad seda pidama teatud tooteliigi, mitte toote geograafilise päritolu tähistuseks, nagu on juhtunud näiteks nimetustega „Camembert” ja „Brie”.
20. Käesolevas kohtuasjas juhib komisjon siiski tähelepanu asjaolule, et Itaalia konkreetse piirkonna, kust kõnealune juust pärit on, ning mõiste „Parmesan” vahel on ajalooliselt alati olnud tihe seos, s.o asjaolu mis näitab, et see mõiste ei ole mitte kunagi kaotanud oma geograafilist tähendusvarjundit. Seetõttu ei ole nimi „Parmesan” üldnimetus, mida saab eristada kaitstud päritolunimetusest „Parmigiano Reggiano”.
21. Kui nimi „Parmesan” oleks tõesti sellise tähendusvarjundita neutraalne mõiste, puuduks usutav selgitus imitatsioonide tootjate jõupingutustele luua sõnade või kujutiste abil seos nende toodete ja Itaalia vahel.
22. Lisaks ei näita asjaolu, et kuni 2000. aastani toodeti juustu nimega „Parmesan”, mis ei vastanud „Parmigiano Reggiano” kohustuslikule tehnospetsifikaadile, Itaalia territooriumil, et mõiste oli Itaalias erinevat päritolu kõvasid juustusorte tähistav üldmõiste, sest kõnealune juust oli mõeldud eranditult ekspordiks riikidesse, kus sõna „Parmesan” ei ole vastavalt kaitse territoriaalsuspõhimõttele konkreetselt kaitstud. Igal juhul on nimetus „Parmigiano Reggiano” ühenduse tasandil kaitstud alles alates 21. juunist 1996, st registreerimismääruse jõustumise kuupäevast.
23. Nimetuse „Parmesan” kasutamine kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustu tähistamiseks kujutaks endast kõnealuse kaitstud päritolunimetusega seose tekitamist, mis on algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b kohaselt keelatud.
24. Järelikult on kohustuslikule tehnospetsifikaadile mittevastava juustu turule toomine nimetuse „Parmesan” all määruse artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumine.
2. Saksamaa valitsus
25. Saksamaa valitsus, keda toetavad Taani ja Austria valitsused, väidab, et „Parmesan” ei ole kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlge saksa keelde, vaid on üldnimetus, millega tähistatakse riivitud või riivimiseks ette nähtud kõvade juustude kategooriat, kuhu muu hulgas kuulub ka „Parmigiano Reggiano”.
26. Algmääruse artikkel 13 kaitseb päritolunimetust ainult täpselt sellisel kujul, nagu see on registreeritud. Vastupidist ei saa järeldada Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Chiciak ja Fol.(4)
27. Kuna „Parmesan” on komisjoni arvates mõiste „Parmigiano” sõnasõnaline tõlge, ei riku sõna „Parmesan” kasutamine algmääruse artikli 13 lõike 1 punktiga b nimetusele „Parmigiano Reggiano” antud kaitset.
28. Lisaks on Itaalia valitsus, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas Bigi,(5) ise sõnaselgelt kinnitanud, et ta ei ole tahtlikult registreerinud nimetust „Parmigiano”. Sellistel asjaoludel, st registreerimise puudumisel, ei saa nimetus „Parmigiano” eraldi olla ühenduse õigusega kaitstud.
29. Sellega seoses tuleb rõhutada, et nagu nähtub olukorrast Itaalias ja teistes liikmesriikides ning nii siseriiklike kui ka ühenduse õigusaktide tasandil, tuleb väljendit „Parmigiano” eraldi kasutatuna pidada üldnimetuseks algmääruse artikli 3 tähenduses. Seetõttu ei ole mõiste „Parmigiano” oma üldise laadi tõttu algmääruse artikli 13 lõike 1 teise lause kohaselt algmäärusega kaitstud.
30. Igal juhul on rikkumismenetluses otsustav, kas sõna „Parmesan” peetakse Saksamaal üldnimetuseks, ning on selge, et Saksamaal on sõna „Parmesan” alati olnud riivitud või riivimiseks ette nähtud kõvade juustude üldnimetus.
31. Teise võimalusena väidab Saksamaa valitsus, et isegi kui mõistet „Parmigiano” ei peeta üldnimetuseks, ei ole tõlke „Parmesan” kasutamine ikkagi automaatselt kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” väärkasutus. Kaitstud päritolunimetuse ja seda enam selle koostisosade tõlke kasutamine on artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumine üksnes juhul, kui tõlge tegelikult kujutab endast seose loomist kõnealuse kaitstud päritolunimetusega.
32. Kõnealuse seose loomisega ei ole tegemist nime „Parmesan” puhul, mis on arenenud sõltumata nimetusest „Parmigiano Reggiano” ja millest sajandite jooksul on tarbijate ühiskeeles saanud üldnimetus. Selline areng on kõnealusele nimetusele iseloomulik ning see on toimunud Saksamaal ning teistes liikmesriikides. Seetõttu ei kujuta mõiste „Parmesan” kasutamine endast kaitstud nimetuse „Parmigiano Reggiano” väärkasutust või sellega seose tekitamist.
B. Hinnang
1. Laiaulatusliku kaitse põhimõte
33. Nimetuse „Parmigiano Reggiano” registreerimise tagajärjel võivad seda kasutada üksnes Itaalia piiratud geograafilises piirkonnas tegutsevad tootjad, kes toodavad kõnealust juustu, mis vastab kaitstud päritolunimetuse kohustuslikule tehnospetsifikaadile.
34. Kaitstud päritolunimetustele ühenduse õigusega antud kaitse on laiaulatuslik.(6) Kõnealune kaitse on sätestatud algmääruse artiklis 13. Artikli 13 lõike 1 punkti b kohaselt on registreeritud nimetus kaitstud väärkasutuse, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui on viidatud toote tegelikule päritolule või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „viis”, „tüüp”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend.
2. Nime üldise laadi piirang
35. Registreeritud kaitstud päritolunimetustele antud kaitse ulatuse oluline piirang tähendab, et algmääruse kaitse ei laiene üldnimetustele.
36. Algmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt „[k]äesoleva määruse kohaldamisel tähendab „nimetus, mis on muutunud üldnimetuseks” põllumajandustoote või toiduaine nimetust, mis vaatamata sellele, et see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust toodet või toiduainet algselt valmistati või turustati, on muutunud põllumajandustoote või toiduaine üldnimetuseks”.
37. Järelikult tähendab see geograafiliste nimetuste puhul protsessi, mille käigus nimi, mis viitab kohale, kus kõnealust toiduainet tõenäoliselt algselt toodeti, üldistub ja kaotab tähenduse. Sellise protsessi läbinud geograafiliste nimede näideteks on „Roquefort” (nimetatud linna järgi Prantsusmaal) või „Edami juust” (nimetatud Madalmaade linna järgi).
38. Algmääruses nimetatakse mõiste üldist laadi seoses kolme asjaoluga. Esiteks on määruses sätestatud, et üldnimetusi ei või registreerida (artikli 3 lõige 1); teiseks ei või kaitstud nimetused muutuda üldnimetusteks (artikli 13 lõige 3) ja kolmandaks ei laiene kaitse registreeritud nimetuse osadele, mida peetakse üldnimetusteks (artikli 13 lõike 1 teine lause).
39. Käesolevas kohtuasjas ei vaielda esimese ega teise asjaolu üle, mis on seotud artikli 3 lõike 1 ja artikli 13 lõike 3 kohaldamisalaga, sest registreeriti nimetus „Parmigiano Reggiano”, mis sellisena ei ole üldnimetus ja mille registreerimist ei ole seega kahtluse alla seatud.
40. Käesolevas kohtuasjas väidetakse, et sõnad „Parmesan” ja „Parmigiano” on üldnimetused, kuid seda ei väideta registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” kohta tervikuna. Seega tõusetub käesolevas kohtuasjas nimetuse üldise laadi küsimus seoses artikli 13 lõike 1 teise lausega, mis välistab kaitstud liitpäritolunimetuse üldnimetuseks peetavate osade kaitse. Kõnealune õiguslik taust erineb nimetusega „Feta” seotud kohtuasjade taustast, mis käsitlesid registreerimiseks esitatud nimetuse üldist laadi.
3. Kas mõiste „Parmesan” kuulub algmääruse artiklis 13 ettenähtud kaitse kohaldamisalasse?
41. Tavaliselt registreeritakse nimetus kaitstud päritolunimetuse päritoluriigi keeles. Seega on näiteks Prantsusmaal registreeritud kaitstud päritolunimetus „Camembert de Normandie” ja Saksamaal kaitstud päritolunimetus „Altenburger Ziegenkäse”. Kaitstud päritolunimetuste tõlkeid teistesse EL ametlikesse keeltesse eraldi ei registreerita, välja arvatud juhul, kui kaitstud päritolunimetusega toote tootmispiirkonnas kasutatakse mitut keelt. Sel juhul registreeritakse kaitstud päritolunimetus tavaliselt keeltes, mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega toodete tootmispiirkonnas.
42. Kuna kaitstud päritolunimetuste tõlkeid üldreeglina ei registreerita, siis see tõstatab küsimuse, kas kaitstud päritolunimetuse tõlge on kaitstud samal määral, nagu kaitstud päritolunimetus ise. Artikli 13 lõike 1 punkti b sõnastusest („isegi kui […] kaitstud nimetus on tõlgitud”) nähtub, et põhimõtteliselt on kaitstud päritolunimetuse tõlked kaitstud samuti nagu kaitstud päritolunimetus originaalkeeles. Lisaks toetab minu arvates sellist lähenemisviisi Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Bigi, kus Euroopa Kohus eeldas, et algmääruse artikli 13 lõike 1 punktis b ettenähtud kaitse kehtib samaväärselt kaitstud päritolunimetuste tõlgete suhtes.(7)
43. Algmääruses ei ole siiski midagi öeldud selle kohta, kuidas teha kindlaks, mis on kaitstud päritolunimetuse tõlge. Kõnealune küsimus ei tekita tõenäoliselt kuigi sageli raskusi, sest enamasti kaitstud päritolunimetust ei tõlgita, vaid kasutatakse selle päritolumaa keeles või on tõlge nii sõnasõnaline, et kahtlusi ei saa tekkida.
44. Käesolevas asjas on teisiti. Kuigi ei vaidlustata, et „Parmigiano Reggiano” registreeriti algmääruse artiklis 17 sätestatud lihtsustatud menetluse kohaselt ja et sellele laieneb algmääruse artiklis 13 sätestatud kaitse, vaieldakse selle üle, kas „Parmesan’i” tuleb pidada kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlkeks algmääruse tähenduses ning kas seetõttu peaks sellele sellisena laienema algmääruses ettenähtud kaitse.
45. Kohtuasjas Bigi(8) esitati küsimus, kas „Parmesan” on „Parmigiano Reggiano” õige tõlge, Euroopa Kohtule vastuvõetamatuse vastuväitena.
46. Kohtujurist Léger asus seisukohale, et võttes arvesse nimetuse ajaloolist ja etümoloogilist arengut, võib sõna „Parmesan” pidada pigem kaitstud päritolunimetuse „lähedaseks”, kui sõnasõnaliseks tõlkeks ning et nimed „Parmigiano” või „Parmesan” või „Parmigiano Reggiano” on vaheldumisi tarvitatavad või samatähenduslikud.(9)
47. Euroopa Kohus osutas siiski üksnes sellele, et enamik liikmesriike, kes esitasid kirjalikud märkused,(10) eeldasid, et „Parmigiano Reggiano” ja „Parmesan” on samatähenduslikud, ning sedastas, et pole kaugeltki kindel, et „Parmesan” on muutunud üldnimetuseks.(11) Sel põhjendusel lükkas Euroopa Kohus Saksamaa esitatud vastuvõetamatuse vastuväite tagasi.
48. Käesoleva kohtuasjaga seoses võib rõhutada, et pooled ei vaidlusta seda, et Parmesan ei ole „Parmigiano Reggiano” sõnasõnaline tõlge saksa keelde, vaid on nimi, mis tuleneb „Parmigiano”, kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” ühe koostisosa tõlkest prantsuse keelde. Vaieldakse aga selle üle, kas „Parmesan” on samuti päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” prantsuse keelest laenatud saksakeelne tõlge, nagu väidab komisjon.
49. Minu arvates selleks, et pidada „Parmesani” „Parmigiano Reggiano” tõlkeks algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses, on vaja, et tarbijad peaksid kõnealust kahte mõistet üldiselt samatähenduslikuks.
50. Kuigi komisjoni poolt menetluse käigus esitatud viited näitavad, et nimi „Parmesan” tulenes algselt nimetusest „Parmigiano”, millega tähistati Parma piirkonnas toodetud juustu, ei kinnita need, et sõna „Parmesan” peetakse ikka veel samatähenduslikuks nimetusega „Parmigiano Reggiano”, mis tähistab ainult teatud juustusorti, mida toodetakse Emilia-Romagnas. Komisjoni esitatud pakend näitab lihtsalt, et tarbijad võivad seostada sõna „Parmesan” Itaaliaga, mis on kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” päritolumaa.
51. Selleks et toetada oma seisukohta, et „Parmesan” ei ole kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlge, väidab Saksamaa siiski, et Itaalia ja Austria vahel 1954. aastal sõlmitud kahepoolses konventsioonis oli „Parmigiano Reggiano” tõlgitud „Parmigiano Reggiano’ks”, mitte „Parmesan’iks”. Kuigi kõnealune konventsioon enam ei kehti, sest see asendati algmäärusega, kujutab see endast faktilist tõendit selle kohta, kuidas nimetus „Parmigiano Reggiano” tõlgiti saksa keelde Itaalia ja Austria vastastikusel kokkuleppel pärast seda, kui Itaalia seadusandjad otsustasid nimetust „Parmigiano Reggiano” seadusega kaitsta.
52. Minu arvates ei saa poolte viidatud tõenditest kindlalt järeldada, et „Parmesan” on mõistega „Parmigiano Reggiano” samatähenduslik ja seetõttu selle tõlge. Kindlalt võib otsustada üksnes seda, et mõisted „Parmesan” ja „Parmigiano” on samatähenduslikud ning seega teineteise tõlked.
53. Igal juhul sõltumata sellest, kas sõna „Parmesan” on kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tõlge, leian, et „Parmesan” võib kujutada endast kaitstud päritolunimetusega „Parmigiano Reggiano” seose tekitamist artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses ja kuulub seega algmäärusega kaitstud päritolunimetusele „Parmigiano Reggiano” tagatud kaitse alla.
54. Artikli 13 lõike 1 punkt b keelab kaitstud päritolunimetusega seose tekitamise, „isegi kui on viidatud toote tegelikule päritolule”.
55. Euroopa Kohus sedastas, et algmääruse artikli 13 lõike 1 punktis b kasutatud mõiste „seose tekitamine” hõlmab olukorda, kus toote nimetuses kasutatud mõistesse kuulub osa kaitstud nimetusest, nii et kui tarbija näeb toote nime, tekib tema kujutluses pilt tootest, mille nimetus on kaitstud.(12)
56. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib kaitstud nimetusega seose tekitada, kui asjaomaseid tooteid ei ole võimalik segi ajada, ja isegi siis, kui ühenduse kaitse ei laiene kõnealuse nimetuse osadele, mida jäljendatakse kõnealuses mõistes või mõistetes.(13) Toote tegelikule päritolule viitamine pakendil ei oma tähtsust küsimuses, kas tegemist on väärkasutuse, jäljendamise või seose tekitamisega, nagu on sõnaselgelt sätestatud artikli 13 lõike 1 punktis b.(14)
57. Lahendades küsimust, kas kaubamärgi „Cambozola” kasutamist tuleks pidada seose tekitamiseks kaitstud päritolunimetusega „Gorgonzola”, leidis Euroopa Kohus, et visuaalne sarnasus (kõnealune toode oli pehme sinihallitusjuust, mis ei erine välimuselt „Gorgonzola’st”) ning foneetiline sarnasus (kõnealuse toote nimetuses kasutatud mõiste lõpeb sama kahe silbiga ja selle silpide arv on sama) on esmatähtsad asjaolud, et teha kindlaks, kas tegemist on seose tekitamisega.(15)
58. Käesolevas kohtuasjas on kaitstud päritolunimetus „Parmigiano Reggiano” ja sõna „Parmesan” foneetiliselt sarnased, sest esimesed neli tähte on samad ning „Parmesan” on „Parmigiano Reggiano” ühe koostisosa, st „Parmigiano” tõlge, millega pooled nõustuvad. Ka visuaalne sarnasus on olemas, sest mõlemat sõna kasutatakse sama liiki riivitud või riivimiseks ette nähtud kõva juustu tähistamiseks.
59. Seetõttu kujutab mõiste „Parmesan” endast põhimõtteliselt seose tekitamist kaitstud päritolunimetusega „Parmigiano Reggiano”.
60. Saksamaa valitsus väidab siiski, et mõistet „Parmesan” ei saa pidada kaitstud päritolunimetusega „Parmigiano Reggiano” seost tekitavaks, kuna „Parmesan” on üldnimetus. Järelikult tuleb kindlaks teha, kas Saksamaa on esitanud piisavad tõendid kõnealuse väite põhjendamiseks vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b teisele lausele, mille kohaselt kaitstud päritolunimetuse osad, mis on üldnimetused, ei ole kaitstud.(16)
61. Kohtuasjas Taani jt vs. komisjon (edaspidi „Feta I”) sedastas Euroopa Kohus, et algmääruse artikli 3 lõige 1 nõuab sõnaselgelt, et selleks, et teha kindlaks, kas nimi on muutunud üldnimetuseks, tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, sh alati sõnaselgelt loetletud asjaolusid, nimelt olukorda liikmesriigis, kust nimi pärineb, tarbimispiirkondades ja teistes liikmesriikides ning asjaomaseid siseriiklikke ja ühenduse õigusakte.(17)
62. Kohtuasjades Saksamaa vs. komisjon ja Taani vs. komisjon(18) („Feta II”) hindas Euroopa Kohus nime „feta” üldist laadi konkreetselt järgmiste asjaolude põhjal: i) tootmisolukord päritolunimetuse päritoluriigis ja väljaspool seda; ii) feta tarbimine ning tarbijate ettekujutus sellest päritolunimetuse päritoluriigis ja väljaspool seda ja iii) konkreetselt fetat puudutavate siseriiklike õigusaktide olemasolu ning iv) nime kasutamine ühenduse õigusaktide kohaselt. Euroopa Kohus sedastas, et mitmed asjakohased ning olulised asjaolud viitasid sellele, et mõiste ei ole muutunud üldnimetuseks. Tegelikult tundub, et peamisteks asjaoludeks olid tootmise ja tarbimise koondumine Kreekasse ning see, et tarbijad seostasid „feta” Kreeka päritolu juustuga.
63. Käesolevas kohtuasjas esitasid pooled empiirilised tõendid sõna „Parmesan” üldise või spetsiifilise laadi kohta. Euroopa Kohtule ei esitatud mingeid arve „Parmigiano Reggiano” tootmise või tarbimise kohta Itaalias ega ka nime all „Parmesan” turustatava juustu tootmise või tarbimise kohta mujal, kas Saksamaal või teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
64. Pooled esitasid üksnes tsitaate sõnaraamatutest ja erialakirjandusest, mis ei anna terviklikku ülevaadet sellest, kuidas tarbijad Saksamaal ja mujal tunnetavad sõna „Parmesan”.
65. Veel ühe tõendina esitati pakendid ja turustusmaterjalid, mis näitavad, et mõned nime all „Parmesan” turustatava, kuid kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustu tootjad püüavad seostada oma tooted Itaaliaga, kuid mitte tegeliku piirkonnaga, kus juustusorti „Parmigiano Reggiano” toodetakse. On siiski kaheldav, kas pelgalt toote seostamine liikmesriigiga, kust kõnealune kaitstud päritolunimetus pärineb, on käesolevas kohtuasjas(19) piisav tõendamaks, et nimi on või ei ole muutunud üldnimetuseks.
66. Mis puudutab nime „Parmesan” seisundit vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele, siis Euroopa Kohtul puudub üldine ülevaade Parmesani või sõna „Parmesan” kasutamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide olemasolust teistes liikmesriikides. Saksamaa esitas andmed üksnes ühe välismaise õigusakti kohta, nimelt Austria õigusakti kohta, milles sõna „Parmesan” kasutatakse üldnimetusena.
67. Järelikult ei ole Saksamaa isegi esitanud tõendeid, et põhjendada oluliselt oma väidet, et nimi „Parmesan” on Saksamaal muutunud üldnimetuseks. Sel eesmärgil oleks minu arvates kasulik esitada muuhulgas põhjalikku teavet selle kohta, kuidas tarbijad tunnetavad nime „Parmesan”, näiteks tarbijauuringu tulemused. Siiski oleks ebareaalne nõuda, et liikmesriik esitaks täielikud tõendid selle kohta, et sõna on muutunud üldnimetuseks väljaspool tema territooriumi.
C. Järeldus
68. Kuna Saksamaa, kes kasutas mõiste „Parmesan” üldist laadi käesolevas kohtuasjas kaitseargumendina, ei esitanud isegi Saksamaa kohta tõendeid, mis kinnitaksid oluliselt tema väidet, et nimi „Parmesan” on muutunud üldnimetuseks, tuleb sõna „Parmesan” kasutamist kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustu tähistamiseks pidada käesolevas kohtuasjas kõnealusele kaitstud päritolunimetusele algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b kohaselt antud kaitse rikkumiseks.
69. Seetõttu tuleb uurida, kas Saksamaa on kohustatud omal algatusel karistama algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumise eest, mis käesolevas kohtuasjas seisnes kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustu turule viimises nimetuse „Parmesan” all.
VI. Kas Saksamaa on kohustatud omal algatusel karistama algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b rikkumise eest?
A. Väited
1. Komisjon
70. Komisjon väidab, et Saksamaa on rikkunud algmääruse artikli 13 lõike 1 punktist b tulenevaid kohustusi, keeldudes ametlikult karistamast oma territooriumil nimetuse „Parmesan” kasutamise eest. Konkreetselt väidab ta, et algmääruse artikli 13 rikkumiste puhul tuleb võtta omal algatusel meetmed ning mitte piirduda eraisikute poolt siseriiklikku kohtusse esitatud hagidega.
71. Liikmesriigid peavad omal algatusel sekkuma, tagamaks, et saavutatakse kõik algmääruse eesmärgid, st kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete tootjate huvide kaitse, tootmisega tegelevate maapiirkondade majandusarengu soodustamine ja tarbijakaitse. Omal algatusel võetavad meetmed on vajalikud tagamaks, et turule ei viida tooteid, mis ei vasta algmääruse nõuetele. Selleks peavad liikmesriigid võtma ka asjakohased haldusmeetmed ning sätestama kohased kriminaalkaristused.
72. Eraisikute võimalusest esitada hagi kohtusse ei piisa, kuna nende eesmärk on üksnes majanduslike erahuvide kaitsmine, mistõttu satuvad ohtu muud algmääruse eesmärgid.
73. Saksamaa argument, et kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustu turustamise vastu ei ole Saksamaa kohtutes algatatud ühtegi kohtumenetlust, on asjakohatu, sest algmääruse tõhusaks jõustamiseks peaksid liikmesriigid igal juhul karistama omal algatusel kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastavate „Parmesan’iks” nimetatud toodete ebaseadusliku turustamise eest, ilma et eraõiguslik pool või tarbijakaitseühing peaks esitama kaebuse või algatama kohtumenetluse.
74. Kohustus sekkuda omal algatusel meetmetega tuleneb selgelt algmääruse artikli 10 sätetest, mis nõuavad, et liikmesriigid looksid kontrollistruktuurid, mille ülesanne on kontrollida, et ei esineks kaitstud päritolunimetuste väärkasutamist. Lisaks kuulub paljudes liikmesriikides kõnealuste struktuuride ülesannete hulka algmääruse artikli 13 järgimise kontrollimine. Haldus- ja kriminaalkaristuste sätestamise kohustus kinnitab omal algatusel meetmete võtmise kohustust.
75. Kuna Saksamaa ei ole võtnud meetmeid, siis on ta rikkunud algmääruse artikli 13 lõike 1 punktist b tulenevaid kohustusi samamoodi nagu Prantsusmaa rikkus enda kohustusi, jättes reageerimata olukorras, mis oli aluseks otsusele kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa.(20)
2. Saksamaa
76. Saksamaa väidab, et algmääruse artiklit 13, millega sätestatakse registreeritud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse ulatus, kohaldatakse otse ning sellest tulenevad õiguste omaniku või seadusliku kasutaja õigused, mida siseriiklik kohus peab kaitsma. Sellega seoses võib vastavalt kaubamärki käsitlevatele õigusaktidele, toidualastele õigusaktidele ja kõlvatut konkurentsi käsitlevatele õigusaktidele esitada hagi kaitstud päritolunimetuse kaitse rikkumise tõttu.
77. Seega peavad käesolevas kohtuasjas Saksamaa kohtud uurima, kas nimetuse „Parmesan” kasutamine toodete märgistusel vastab nimetuse „Parmigiano Reggiano” kohustuslikule tehnospetsifikaadile või mitte, ning kas on tegemist algmääruse tingimuste rikkumisega.
78. Tagades täitmise eraõiguse kaudu on Saksamaa võtnud kõik vajalikud meetmed, et tagada algmääruse artikli 13 lõike 1 täielik mõju. Kõnealuste rikkumiste eest riigipoolne omal algatusel karistamine ei ole vajalik, et tagada algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b kohaldamine.
79. Liikmesriikide kohustus luua vastavalt algmääruse artiklile 10 kontrollistruktuurid ei hõlma ad hoc kontrolli, kas ettevõtjad on rikkunud Saksamaa territooriumil artiklit 13. Kuigi algmääruse artikli 10 lõike 4 tingimused ei ole päris selged, ilmneb selle eri keeleversioonide võrdlusest, et võttes arvesse kaitstud nimetuse „Parmigiano Reggiano” Itaalia päritolu, on nimetuse kasutamisel kohustuslikule tehnospetsifikatsioonile vastavuse tagamine „Consorzio del Formaggio Parmigiano Reggiano”, mitte Saksamaa kontrolliasutuste ülesanne.
80. Saksa õiguse kohaselt kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteemist piisab, et tagada algmääruse eesmärkide tõhus täitmine Saksamaal. Pealegi võivad registreeritud päritolunimetuse kaitset rikkuva käitumise korral kohtusse pöörduda lisaks kõnealuse nimetuse seaduslikule kasutajale ka konkurendid, äriliidud ja tarbijaorganisatsioonid. Paljude erinevate isikute õigus pöörduda kohtusse näitab, et meetmed, mis on Saksamaal olemas algmääruse täitmise tagamiseks, loovad üldise ja tõhusa süsteemi algmääruse artikli 13 rikkumiste ennetamiseks ja nende eest karistamiseks.
81. Kuigi algmäärusel võib tõepoolest olla mitu eesmärki, nimelt majandushuvide ja tarbijate kaitse, ei viita miski selles asjaolule, et Saksamaal kasutatav eraisikute poolt algatatud kohtumenetluse kaudu kaitsmise ja jõustamise süsteem ei ole piisav, et tagada päritolunimetuste nõuetekohane kaitse. Saksa kaitsesüsteem on tõepoolest kooskõlas ühenduse õiguses sätestatud intellektuaalomandi õiguste kasutamise ja tarbijate kõlvatu konkurentsi vastu kaitsmise viisiga.
82. Liikmesriigid võivad algmääruse rikkumiste eest karistada riigipoolsete omal algatusel võetavate meetmetega, kuid praegu kehtiva ühenduse õiguse kohaselt ei ole nad kohustatud seda tegema.
B. Menetluse ese ja tõend kohustuse täitmata jätmise kohta
83. Hakatuseks tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjon EÜ artikli 226 alusel algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise asjades kohustatud tõendama, et väidetav kohustuse rikkumine on aset leidnud. Komisjon on kohustatud esitama Euroopa Kohtule teabe, mis on vajalik tõendamaks, et väidetav kohustuse rikkumine on aset leidnud, ja seejuures ei tohi komisjon tugineda lihtsalt oletustele.(21)
84. Vaieldamatult on Saksamaa õigussüsteemis sätestatud erinevad õigusmeetmed päritolunimede kaitsmiseks vastavalt algmääruses sätestatule. Veelgi enam, hagi siseriiklikusse kohtusse võivad esitada paljud ettevõtlusega tegelejad.
85. Käesolevas kohtuasjas väidab komisjon, et Saksamaa on „ametlikult keeldunud karistamast” oma territooriumil nimetuse „Parmesan” kasutamise eest toodete märgistamisel, mis ei vasta kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile, ning on sellega rikkunud algmääruse artikli 13 lõike 1 punktist b tulenevaid kohustusi. Seega ei seata käesolevas rikkumismenetluses kahtluse alla siseriikliku õiguse kooskõla ühenduse õigusega. Komisjon seab pigem kahtluse alla Saksamaa ametiasutuste, kes ei võtnud meetmeid käitumise vastu, mis väidetavalt kujutab endast ühenduse õiguse ettevõtjatepoolset rikkumist liikmesriigi territooriumil, haldustegevuse.
86. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on seoses hagiga, mis seab kahtluse alla siseriikliku sätte rakendamise liikmesriigi haldusasutuste poolt, liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamiseks vajalik tõendite esitamine, mis võrreldes tavaliste, siseriikliku sätte sisu puudutava liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi põhjendavate tõenditega, on erilised. Neil asjaoludel on Euroopa Kohus sedastanud, et liikmesriigi kohustuste rikkumist on võimalik tuvastada ainult juhul, kui on esitatud piisavalt dokumenteeritud ja üksikasjalikke tõendeid siseriiklike haldusasutuste väidetava tegevuse kohta, mille eest peetakse vastutavaks asjaomast liikmesriiki.(22)
87. Käesolevas kohtuasjas, mis on seotud mitte liikmesriigi haldusasutuste tegevusega, vaid pigem tegevusetusega, peab komisjon EÜ artiklis 226 nimetatud rikkumise tuvastamiseks minu arvates tõendama, et Saksamaa haldusasutused olid kohustatud võtma omal algatusel meetmed ning on jätnud selle tegemata.
C. Hinnang
88. Vastavalt üldpõhimõtetele, mis on ühenduse aluseks ja mis reguleerivad ühenduse ja liikmesriikide vahelisi suhteid, peavad viimased tagama ühenduse eeskirjade rakendamise oma territooriumil.(23) Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt toimivad siseriiklikud asutused ühenduse määrusi rakendades vastavalt siseriikliku õiguse menetlus- ja materiaalõigusnormidele, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigus, sh selle üldpõhimõtted, sisaldavad ühtseid eeskirju sel eesmärgil.(24)
89. Algmäärus sisaldab mõningaid ühtseid eeskirju määruse rakendamiseks. Algmääruse artikkel 10 käsitleb sõnaselgelt kontrollimist, kas tootjad järgivad kaitstud päritolunimetuse tehnospetsifikaati.
90. Artikli 10 lõikes 4 on sätestatud, et tuleb võtta meetmeid, et tagada määruse järgimine, kui kaitstud päritolunimetust kandev toiduaine ei vasta kõnealuse kaitstud päritolunimetuse tehnospetsifikaadi nõuetele. Algmääruse artikli 10 lõike 4 sõnastusest siiski ei selgu, milline liikmesriigi kontrolliasutus on kohustatud võtma meetmeid, kui kõnealuse kaitstud päritolunimetuse tehnospetsifikaadi nõudeid ei ole järgitud. Määruse saksakeelsest versioonist(25) ilmneb, et meetmeid on kohustatud võtma selle liikmesriigi kontrolliasutus, kust mittevastav toode pärineb. Sama sätte muud keeleversioonid ei toeta sellist tõlgendust ning sätestavad, et kontrolliasutus, kes on kohustatud sekkuma, ei ole selle liikmesriigi, kust toode pärineb, kontrolliasutus, vaid liikmesriigi, kust pärineb kaitstud nimetus, kontrollasutus.(26) Kõnealuste keeleversioonide kohaselt oleks ainult Itaalia ametiasutused kohustatud võtma meetmeid toodete vastu, mis ei vasta kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile.
91. Samuti tuleks viidata algmääruse artikli 10 lõikele 7, mis sätestab, et „käesoleva määrusega sätestatud kontrollide kulud kannavad tootjad, kes kaitstud nimetust kasutavad”. Samuti ilmneb sellest, et artiklis 10 ettenähtud kontroll viitab üksnes tehnospetsifikaadi täitmisele seoses tootjatega, kes kasutavad kaitstud nimetust liikmesriigis, kust see pärineb.
92. Kuigi eeltoodust järeldub, et algmääruse artikli 10 sõnastus ei ole täiesti selge, leian, et algmääruse eesmärk ja üldine ülesehitus näitavad, et kontrollimise kohustus ulatub kaugemale pelgalt toote kaitstud päritolunimetuse tehnospetsifikaadile vastavuse kontrollimisest liikmesriigis, kust kaitstud päritolunimetus pärineb.
93. Algmääruses sätestatud kaitsesüsteemist tuleneb, et algmääruse nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja kaht liiki kontrolli. Ühest küljest tuleb süstemaatiliselt kontrollida, kas kaitstud päritolunimetusega toodete tootmispiirkonnas tegutsevad tootjad järgivad selle kaitstud päritolunimetuse tehnospetsifikaadi nõudeid. Teisalt tuleb reageerida kaitstud päritolunimetuse väärkasutusele väljaspool tootmispiirkonda. Tekib siiski küsimus, millised meetmed on viimase puhul vajalikud.
94. Saksamaa õigussüsteemis on sätestatud kaitstud päritolunimetustega seotud nõuete täitmine õiguskaitsevahendite abil, mis on kättesaadavad erinevatele hagejatele, kelle hulka kuuluvad muuhulgas tarbijakaitseühingud ja äriliidud. Seetõttu on täitmise tagamine õiguskaitsevahendite kaudu kättesaadav hagejatele, kelle huvid on märksa laiemad kui lihtsalt kaitstud päritolunimetusega hõlmatud kaupade tootjate huvide kaitsmine.
95. Sellele vaatamata leian, et algmääruse tõhusaks rakendamiseks ei vabasta kõnealuste õiguskaitsevahendite olemasolu liikmesriike kohustusest luua samal ajal asjakohased kontrollimehhanismid, mis toimivad õiguskaitsevahenditest sõltumata. Artikli 10 lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide kohustus „taga[da], et [...] oleksid loodud kontrollistruktuurid, mille ülesanne on tagada kaitstud nimetusega põllumajandustoodete ja toiduainete vastavus tehnospetsifikaatides sätestatud nõuetele”. Sellist üldist sõnastust arvesse võttes pannakse algmääruse tõhusa rakendamise kohustusega liikmesriikidele üldine kohustus luua asjakohased kontrollistruktuurid, et kontrollida, kas kõnealuses liikmesriigis turustatav toode, mis kannab kaitstud päritolunimetust, vastab kõnealuse kaitstud päritolunimetuse tehnospetsifikaadi nõuetele, sõltumata kohast, kust kaitstud päritolunimetus pärineb. Selline kontroll võib toimuda näiteks ametliku kontrollimise raames, mida teostatakse muude toidualaste õigusnormide vastavuse tagamiseks.(27)
96. Minu arvates ei saa määrusest siiski järeldada, et kõnealused kontrollistruktuurid peavad süstemaatiliselt võtma omal algatusel meetmeid, kui selleks puudub ajend, näiteks tootjate, kelle tooted kannavad seaduslikult kaitstud päritolunimetust, või tarbijate või mis tahes muude tootjate kaebus.
97. Seda kinnitab komisjon asja käsitlevates dokumentides. Komisjoni „Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste ja eripärasertifikaatide kaitse. Ühenduse määruste juhend, 2. trükk, august 2004, põllumajanduse peadirektoraat, tootekvaliteedi poliitika Euroopa Liidus; tekst on PDF‑formaadis kättesaadav komisjoni Interneti-leheküljel (http://ec.europa.eu/agriculture/publi/gi/broch_en.pdf)” on öeldud, et „[a]inuõiguste kasutamist korraldavad ja teostavad liikmesriigid. Seetõttu otsustavad liikmesriigid, kas täitmise tagamise eest vastutavad talitused tegutsevad omal algatusel või kaitstud päritolunimetuse/kaitstud geograafilise tähise/garanteeritult traditsioonilise eritunnuse õiguste omanike kaebuste alusel.”(28)
98. Järelikult on liikmesriikidel algmääruse rakendamisel kaalutlusõigus otsustamaks, kas teostada antud juhtumi suhtes kontrolli ja seega võtta meetmeid, kui leitakse kaupu, mis ei ole kaitstud päritolunimetusega kooskõlas.
99. Käesolevat kohtuasja tuleb eristada olukorrast, kus kaalul olevate huvide tõttu on liikmesriigi kaalutlusõigus omal algatusel tegutseda palju piiratum. Näiteks riigiasutused peavad omal algatusel võtma meetmeid, mis hõlmavad kontrolli ja võimalikke karistusi, isegi kui see ei ole ühenduse õiguses sätestatud ning selleks puudub väline ajend, olukorras, kus üksikisikutel või ettevõtjatel puudub motivatsioon kaebust esitada(29) või kus mis tahes viivituse tagajärjeks võib olla pöördumatu kahju, näiteks kui ettevaatuspõhimõte nõuab ohtlike toiduainete viivitamatut turult eemaldamist või pöördumatult keskkonda kahjustada võiva käitumise lõpetamist. Käesolev kohtuasi ei ole siiski ühegi sellise olukorraga võrreldav.
100. Isegi olukorras, kus liikmesriikidel on suhteliselt suur kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid meetmeid nad peavad võtma ja tegelikult kohaldama, et tagada ühenduse õiguse tõhusus, võivad liikmesriigid teatud olukorras olla kohustatud võtma meetmeid. Kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa sedastas Euroopa Kohus, et Prantsuse ametiasutused ületasid oma volituste piire, jättes meetmed võtmata, kuigi kuriteod kordusid mitme aasta jooksul, ilma et politsei oleks neile reageerinud, ja õigusorganitele laekus kaebusi.(30)
101. Nagu toimikust nähtub, on käesoleva kohtuasja asjaolud siiski erinevad. Konkreetselt ei ole komisjon esitanud tõendeid, mis on käesolevas menetluses ajalise tähtsusega,(31) ega ühtegi kaebust või õiguskaitse taotlust, mis on seotud kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” väärkasutamisega Saksamaa territooriumil või veel vähem tõendeid sellistele kaebustele või taotlustele reageerimata jätmise kohta.
102. Sellega seoses tuleks märkida, et tegelikult tugineb komisjon peaaegu täielikult kohtueelse menetluse käigus esitatud Saksamaa vastusele, milles väideti, et „Parmesan” on üldnimetus, et toetada väidet, et Saksamaa ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, takistamaks kõnealuse nimetuse ebaseaduslikku kasutamist. Minu arvates tuleb kohtueelse menetluse käigus toimunud pooltevahelist kirjavahetust, mis käsitleb seda, kas nimetus „Parmesan” on üldist laadi või mitte, tõlgendada kohtumenetluse käigus kasutatud õigusliku kaitsena ja seda ei saa iseenesest pidada ametlikuks keeldumiseks kaitsta kaitstud päritolunimetust „Parmigiano Reggiano”.
103. Seetõttu jättis komisjon esitamata piisavalt dokumenteeritud ja üksikasjalikud tõendid, et Saksa ametiasutused olid käesolevas kohtuasjas kohustatud võtma omal algatusel meetmeid ning et nad jätsid selle tegemata.
D. Ettepanek
104. Lähtudes eeltoodust ei arva ma, et algmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b kohaselt, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklit 10, pidi Saksamaa omal algatusel karistama kaitstud päritolunimetuse „Parmigiano Reggiano” tehnospetsifikaadile mittevastava juustu turustamise eest oma territooriumil nimetuse „Parmesan” all. Konkreetselt jättis komisjon tõendamata, et Saksamaa oli kohustatud sellised meetmed võtma, kui selleks puudus piisav ja asjakohane väline ajend.
105. Seetõttu olen arvamusel, et komisjoni hagi tuleks jätta rahuldamata.
VII. Kohtukulud
106. Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Saksamaa ei ole siiski nõudnud, et komisjon hüvitaks kohtukulud.
VIII. Ettepanek
107. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.