Kohtuasi C‑290/14

Kriminaalasi,

milles süüdistatav on

Skerdjan Celaj

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Firenze)

Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Direktiiv 2008/115/EÜ – Liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Tagasisaatmisotsus, millele on lisatud kolmeaastane sisenemiskeeld – Sisenemiskeelu rikkumine – Kolmanda riigi kodanik, kes on olnud varem välja saadetud – Vangistus uuesti ebaseaduslikult riiki sisenemise korral – Kooskõla

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 1. oktoober 2015

Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Direktiiv 2008/115 – Sellise kodaniku kohta tehtud tagasisaatmisotsus, millele on lisatud kolmeaastane sisenemiskeeld – Sisenemiskeelu rikkumine sellise kodaniku poolt – Siseriiklikud õigusnormid, millega nähakse ette sellisele kodanikule vangistuse mõistmine – Lubatavus – Tingimused – Kontrollimine siseriikliku kohtu poolt

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikkel 11)

Direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel tuleb tõlgendada nii, et üldjuhul ei ole sellega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega nähakse ette vangistus ebaseaduslikult riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule, kes pärast seda, kui ta varasemas tagasisaatmismenetluses päritoluriiki tagasi saadeti, sisenes uuesti riigi territooriumile, rikkudes sisenemiskeeldu.

Kui kolmanda riigi sellise kodaniku olukord, kes on olnud enne liikmesriigi territooriumile uuesti ebaseaduslikult sisenemist välja saadetud, kuulub direktiivi 2008/115 kohaldamisalasse, on kriminaalkaristuse mõistmine lubatav vaid tingimusel, et kolmanda riigi kodanikule pandud sisenemiskeeld on direktiivi artikliga 11 kookõlas, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

Niisuguse kriminaalkaristuse mõistmine eeldab veel, et täies ulatuses austatakse põhiõigusi, eeskätt neid, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel, ning vajaduse korral Genfi pagulasseisundi konventsiooni, eelkõige selle artikli 31 lõike 1 alusel.

(vt punktid 31–33 ja resolutsioon)