Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. veebruari 2014. aasta otsus (Arbeidshof te Brussel’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Federaal agentschap voor de opvang van asielzoekers versus Selver Saciri, Danijela Dordevic, Danjel Saciri, keda esindavad Selver Saciri ja Danijela Dordevic, Sanela Saciri, keda esindavad Selver Saciri ja Danijela Dordevic, Denis Saciri, keda esindavad Selver Saciri ja Danijela Dordevic, Openbaar Centrum voor Maatschappelijk Welzijn van Diest

(kohtuasi C-79/13)¹

(Direktiiv 2003/9/EÜ – Liikmesriikides varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded – Artikli 13 lõige 1 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste andmise tähtajad – Artikli 13 lõige 2 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamine – Tagatised – Artikli 13 lõige 5 – Varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumtingimuste kindlaksmääramine ja andmine – Antud abi summa – Artikkel 14 – Materiaalsete vastuvõtutingimuste üksikasjalikud eeskirjad – Vastuvõtuvõrgustiku täiskoormus – Edasisuunamine riiklikesse sotsiaalabisüsteemidesse – Materiaalsete vastuvõtutingimuste andmine rahaliste toetustena)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeidshof te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Federaal agentschap voor de opvang van asielzoekers

Vastustajad apellatsioonimenetluses: Selver Saciri, Danijela Dordevic, Danjel Saciri, keda esindavad Selver Saciri ja Danijela Dordevic, Sanela Saciri, keda esindavad Selver Saciri ja Danijela Dordevic, Denis Saciri, keda esindavad Selver Saciri ja Danijela Dordevic, Openbaar Centrum voor Maatschappelijk Welzijn van Diest

Ese

Eelotsusetaotlus – Arbeidshof te Brussel – Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (ELT L 31, lk 18; ELT eriväljaanne 19/06, lk 101), artikli 13 lõigete 1, 2 ja 5 ning artikli 14 lõigete 1, 3, 5 ja 8 tõlgendamine – Rahaliste toetuste andmine – Liikmesriikide kohustused – Varjupaigataotlejate majutamiseks ette nähtud siseriiklike vastuvõtukeskuste täiskoormus

Resolutsioon

1.    Nõukogu 27. jaanuari 2013. aasta direktiivi 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, artikli 13 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on valinud materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamise rahaliste toetustena või maksedokumentidena, tuleb kõnealuseid toetusi vastavalt selle direktiivi artikli 13 lõikele 1 anda alates varjupaigataotluse esitamise päevast ja need peavad vastama nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 2 sätestatud miinimumnõuetele. See liikmesriik peab tagama, et materiaalseid vastuvõtutingimusi katvate rahaliste toetuste kogusumma oleks piisav, et kindlustada varjupaigataotlejatele väärikas ja adekvaatne elatustase, mis tagab neile tervise ja toimetuleku, võimaldades neil eelkõige saada majutust, pidades vajaduse korral silmas erivajadustega isikute huvide kaitset vastavalt selle direktiivi artiklile 17. Direktiivi 2003/9 artikli 14 lõigetes 1, 3, 5 ja 8 ette nähtud materiaalseid vastuvõtutingimusi ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kui nad on valinud nende tingimuste andmise ainult rahaliste toetustena. Nende toetuste suurus peab siiski olema piisav, et võimaldada alaealistel lastel majutuda koos oma vanematega, nii et säiliks varjupaigataotleja perekonna ühtsus.

2.    Direktiivi 2003/9 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus olukord, kus varjupaigataotlejatele mõeldud majutuskeskuste täiskoormuse korral võivad liikmesriigid suunata varjupaigataotlejad edasi avalik-õigusliku abisüsteemi asutustesse, kui see süsteem tagab varjupaigataotlejatele kinnipidamise selle direktiiviga ette nähtud miinimumnõuetest.

____________

¹ ELT C 114, 20.4.2013.