14. augustil 2017 esitatud hagi – Duym versus nõukogu
(kohtuasi T-549/17)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Frederik Duym (Ostende, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
määrata, et
tühistada tuleb: otsus, millel rajaneb 7. oktoobri 2016. aasta kiri, mille kohaselt hageja arvati lõplikult välja menetlusest, mille eesmärk oli nimetada ametisse DGA 3B Unit NL osakonna juhataja, ning otsus, millega proua [X] nimetati hollandi keeleosakonna juhatajaks (edaspidi „vaidlusalune otsus“);
teiseks, mõista kohtukulud välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.
Esimene väide, mille kohaselt põhjendus oli puudulik, sest nõukogu keeldus väidetavalt andma hagejale kirjalikku ja arvulist põhjendust, mis selgitanuks, miks tal hollandi keeleosakonna juhataja kohale kandideerimisel edu ei olnud.
Teine väide, mille kohaselt rikuti hea halduse põhimõtet ja tehti ilmselge hindamisviga, sest lisaks sellele, et konkursikomisjon ei ole väidetavalt kandidaate võrrelnud arvuliste hinnete alusel, puudub toimikus mis tahes muu dokument, nt kokkuvõtlik kommentaar, mis näitaks, et komisjonis valitses üksmeel, et hageja asemel tuleb ametisse nimetada proua [X].
Kolmas väide, mille kohaselt rikuti institutsioonisisest vaba ametikoha teadaannet, sest hagejat hinnati ka tõlkeosakonna juhataja poliitilisse rolli puutuvas, aga vaba ametikoha teadaandes ei ole seda rolli üldse märgitud ja ka Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) ei ilmne, et tõlkeosakonna juhataja roll on ka poliitiline.
Neljas väide, mille kohaselt eirati teenistuse huve ja tehti ilmselge hindamisviga, sest hollandi keele oskust ei testitud, ehkki tegemist oli hollandi keeleosakonna juhataja kohaga. Selle kohta väidab hageja ELTL artikli 277 alusel, et avaldatud vaba ametikoha teadaanne on personalieeskirjade artiklit 7 arvestades õigusvastane. Kuna teadaandes ei ole nõutud hollandi keele täiuslikku valdamist, on see järelikult personalieeskirjade artikliga 7 vastuolus. Sellest tulenevalt nõuab hageja, et käesolevas menetluses tuvastataks vaba ametikoha teadaande õigusvastasus incidenter tantum. Viimaseks väidab hageja, et muudes institutsioonide keeleosakondades on juhatajad, kes oskavad soravalt keelt, millesse vastav osakond tõlgib, ent hollandi keeleosakonna puhul ei ole see nii. Seega koheldakse hollandi keelt muude keelte võrreldes erinevalt, mis rikub määruse nr 1/1958 artiklit 1, mille kohaselt kõik keeled on võrdväärselt olulised.
Viies väide, mille kohaselt rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet ja eelkõige personalieeskirjade artiklit 1 d, sest leidis aset sooline ja keeleline diskrimineerimine ning rikuti proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja leiab, et kui nähti ette, et suulist eksamit saab sooritada üksnes inglise keeles, rikuti ilmselgelt personalieeskirjade artiklit 1 d, sest proua [X]-i jaoks oli inglise keel keelte valikus tema teine keel, aga hageja jaoks kolmas keel. Samuti oli hagejal palju enam juhtimiskogemust kui proua [X]-l, mistõttu ei saa välistada, et leidis aset ka sooline diskrimineerimine, sest muude toimiku materjalide alusel ilmneb, et institutsioonisisestes menetlustes esineb nõukogus tendents valida juhi kohale naisi, et kompenseerida suurema hulga meeste nimetamist avatud konkursside korral. Viimaseks väidab hageja, et tehti irratsionaalne valik, sest ühelt ainsat keelt eelistati, andes sellele eesõiguse, mis väidetavalt rikub proportsionaalsuse põhimõtet.
____________