Kohtuasi C‑583/13 P

Deutsche Bahn AG jt

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Konkurents – Raudteetranspordi ja sellega seotud teenuste sektor – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Artikkel 20 ja artikli 28 lõige 1 – Haldusmenetlus – Kontrolli läbiviimise otsus – Komisjoni kontrollivolitused – Põhiõigus asukoha puutumatusele – Eelneva kohtuliku loa puudumine – Tõhus kohtulik kontroll – Juhuslikult saadud teave

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 18. juuni 2015

1.        Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollivolitused – Eelneva kohtuliku loa puudumine – Õiguse asukoha puutumatusele rikkumine – Puudumine – Kontrolli läbiviimise otsuse hilisem kohtulik kontroll – Peamine tagatis

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõiked 2, 6, 7 ja 8)

2.        Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollivolitused – Eelneva kohtuliku loa puudumine – Õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine – Puudumine – Kontrolli läbiviimise otsuse hilisem kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikkel 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

3.        Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollivolitused – Kontrolli läbiviimise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – See, kui komisjon teavitas oma ametnikke sellest, et asjaomase ettevõtja suhtes on esitatud veel üks kaebus – Kontrolli läbiviimise otsuses sellele kaebusele viitamata jätmine – Põhjendamiskohustuse ja kaitseõiguste rikkumine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

1.        Kontrollivolitused, mis komisjonil määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 2 alusel on, piirduvad sellega, et komisjoni ametnikel on muu hulgas õigus siseneda nende poolt märgitud ruumidesse, paluda esitada nende soovitud dokumente, teha neist koopiaid ning lasta endale näidata nende viidatud mööbli sisu.

Määruse nr 1/2003 artikli 20 lõigete 6 ja 7 kohaselt tuleb kohtu luba taotleda juhul, kui puudutatud ettevõtja vastuseisu tõttu osutab asjaomane liikmesriik vajalikku abi, taotledes kas vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt, ning juhul, kui see luba on siseriikliku õiguse kohaselt vajalik. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna. Veel on selle määruse artikli 20 lõikes 8 täpsustatud, et kui siseriiklik kohus kontrollib muu hulgas seda, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed, ei saa ta siiski kontrolli vajadust kahtluse alla seada. Sama säte näeb ette, et hilisema kohtuliku kontrolli pädevus on Euroopa Kohtul.

Kohtu eelneva loa puudumine ei too iseenesest endaga kaasa kontrollimeetme õigusvastasust.

Eelneva kohtuliku loa puudumist saab kompenseerida kõigi õiguslike ja faktiliste küsimuste hilisema kohtuliku kontrolliga, mis kujutab endast niisiis põhilist tagatist selle kindlustamiseks, et vaidlusalune kontrollimeede on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 kooskõlas. Selline ongi olukord Euroopa Liidus kehtestatud süsteemi korral, kuna määruse nr 1/2003 artikli 20 lõige 8 näeb sõnaselgelt ette, et komisjoni otsuse õiguspärasust võib kontrollida Euroopa Kohus. Aluslepingutes ette nähtud kontroll tähendab, et liidu kohus teostab hageja esitatud väidete põhjendamiseks toodud tõendite põhjal tervikliku kontrolli, see tähendab, et ta käsitleb nii õiguslikke kui ka faktilisi küsimusi.

(vt punktid 23–25 ja 32–34)

2.        Komisjoni kontrolliotsuse tegemisel määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 alusel ei rikuta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikega 1 tagatud põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele sellega, kui puudub eelnev kohtulik luba.

Kontrolli intensiivsus – sealhulgas kõigi faktiliste ja õiguslike asjaolude üle – peab võimaldama sobivalt taastada olukorra juhul, kui õigusvastane toiming on tuvastatud, mitte aga hetke, mil kontroll läbi viiakse.

Liidu kohus aga, kui ta lahendab kontrolli läbiviimise otsuse peale esitatud tühistamishagi, teostab nii õiguslikku kui ka faktilist kontrolli ning on pädev hindama tõendeid ja vaidlustatud otsuse tühistama.

Ettevõtjad, kelle suhtes on tehtud kontrolli läbiviimise otsus, on õigus vaidlustada selle otsuse seaduslikkus liidu kohtutes kohe pärast seda, kui otsus on neile teatavaks tehtud, mis tähendab, et ettevõtjad ei pea ootama, kuni komisjon on konkurentsieeskirjade oletatava rikkumise kohta teinud oma lõpliku otsuse.

Kontrollimise läbiviimise otsuse võimaliku tühistamise korral või juhul, kui tuvastatakse, et läbiviidud kontrolli käigus esineb õigusvastasus, on komisjonil võimatu kasutada teavet, mis vaidlusaluste toimingute teel koguti rikkumise menetlemiseks.

(vt punktid 41, 42 ja 44–46)

3.        Kuigi kontrolli tõhusaks läbiviimiseks on vaja, et komisjon varustaks asjaomased ametnikud enne kontrolli läbiviimist kogu teabega, mis aitab mõista võimaliku rikkumise laadi ja ulatust, sealhulgas kontrolli logistikaga seotud teave, siis peab kogu see teave siiski jääma kontrolli eseme raamesse, mis määrati kindlaks otsusega.

Samas kui komisjon enne esimese kontrolli läbiviimist teavitab oma ametnikke sellest, et asjaomase ettevõtja suhtes on esitatud veel üks kaebus, mis ei ole kontrolli läbiviimise otsuse esemeks, ei esita ta asja üldist konteksti puudutavat teavet. Seega rikub kontrolli läbiviimise otsuses sellele kaebusele viitamata jätmine põhjendamiskohustust ja asjaomase ettevõtja kaitseõigusi.

Seega oli niisugune kontroll õigusvastane – kuna komisjoni ametnikud, kelle valduses oli juba eelnevalt teave, mis ei olnud selle kontrolli esemega hõlmatud, võtsid kaasa dokumente, mida ei olnud ette nähtud kontrolli ulatuses, mis oli kontrolli läbiviimise otsuses kindlaks määratud – ning seda enam, kui ametnikud kogusid teavet, millest lähtudes algatati teine kontroll ning millega põhjendati osaliselt kolmandat kontrolli.

(vt punktid 60 ja 62–66)