Kohtuasi T‑286/09

(avaldatud väljavõtetena)

Intel Corp.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Mikroprotsessorite turg – EÜ artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise tuvastamise otsus – Püsikliendisoodustused – „Ilmselged” konkurentsipiirangud – Kuritarvitava tegevuse kvalifitseerimine – Sama tõhusa konkurendi analüüs – Komisjoni rahvusvaheline pädevus – Komisjoni uurimiskohustus – Piirid – Kaitseõigused – Hea halduse põhimõte – Tervikstrateegia – Trahvid – Üks ja vältav rikkumine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda laiendatud koosseisus), 12. juuni 2014

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Hagile lisatud dokumendid – Tõendi või dokumendi maht – Osaline esitamine väljavõtetena – Lubatavus – Kohtukantseleisse tervikdokumendi esitamise nõue – Ulatus – Rikkumine – Puuduste kõrvaldamise võimalus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 43 lõige 5)

2.      Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Menetlus konkurentsi valdkonnas – Kohaldatavus

(EL artikli 6 lõige 2; EÜ artikkel 82; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 48 lõige 1)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Kohaldatavus turgu valitseva seisundi kuritarvitamist puudutavas menetluses

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Iga üksiku tõendi nõutav tõendusjõu tase – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

5.      Turgu valitsev seisund – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja allahindlused – Allahindluste kolm kategooriat – Koguseline allahindlus – Ainuvarustusallahindlus või püsikliendisoodustus – Allahindlus, millel on lojaalsust tekitav mõju – Kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikkel 82)

6.      Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuvarustusallahindlus või püsikliendisoodustus – Sellise allahindlussüsteemi kuritarvitav olemus – Võime piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju – Möödapääsmatu äripartneri roll – Hindamine – Kohustus analüüsida asja asjaolusid – Puudumine – Asjassepuutumatud asjaolud

(EÜ artikkel 82)

7.      Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuvarustusallahindlus või püsikliendisoodustus – Sellise allahindlussüsteemi kuritarvitav olemus – Võime piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju – Sama tõhusa konkurendi analüüs

(EÜ artikkel 82)

8.      Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ilmselged konkurentsipiirangud – Tasu maksmine selle eest, et konkurendi toote turustamisele seatakse piiranguid – Kuritarvitav laad oma eesmärgilt – Võime piirata konkurentsi

(EÜ artikkel 82)

9.      Konkurents – Liidu õigusnormid – Territoriaalne kohaldamisala – Komisjoni pädevus – Lubatavus rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast – Kuritarvitava tegevuse rakendamine või kindel mõju EMP‑s – Alternatiivsed lähenemisviisid – Vahetu, märkimisväärse ja ettenähtava mõju kriteerium – Hindamine – Arvestamine sellega, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja klient seda praktikat rakendas – Lubatavus

(EÜ artikkel 82)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kirjalike seisukohtade esitamiseks määratud tähtaeg – Ärakuulamise hiline taotlemine – Aegumine – Ärakuulamiskohustus – Puudumine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõiked 1 ja 2 ning artikli 33 lõike 1 punkt c; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 10 lõige 2 ja artikkel 12)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Juurdepääs toimikule – Ese – Kaitse jaoks tarvilikud dokumendid – Hindamine ainult komisjoni poolt – Lubamatus – Kohustus võimaldada tutvuda kogu toimikuga – Ulatus sise- või konfidentsiaalsete dokumentide seisukohast

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 15 lõige 2)

12.    Konkurents – Haldusmenetlus – Hea halduse põhimõte – Hoolsus- ja erapooletuskohustus – Komisjoni kohustus hankida teatud dokumendid ettevõtja taotlusel, kelle suhtes on algatatus uurimine – Tingimused

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikli 41 lõige 1, nõukogu määrus nr 1/2003; nõukogu määrus nr 773/2004)

13.    Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuvarustusallahindlus või püsikliendisoodustus – Ainuvarustustingimuse formaalne puudumine – Tõendi laad – Kliendi siseprognoosid – Lubatavus – Tingimus

(EÜ artikkel 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

14.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni pädevus – Ütluste võtmise õigus – Ütlused uurimise eseme kohta – Ametliku küsitluse ja mitteametliku vestluse eristamine – Tagajärjed – Kohustus protokollida kohtumistel või telefonivestluste käigus tehtud avaldusi – Tingimused

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 19 lõige 1; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 3 lõiked 1 ja 3)

15.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Tõendi laad – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja kliendiks oleva kolmandast isikust ettevõtja ütlused – Tõendusjõud

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

16.    Konkurents – Trahvid – Mitu rikkumist – Ühe trahvi määramine – Lubatavus – Komisjoni kohustus esile tuua, et arvesse on võetud erinevaid asjaolusid seoses kuritarvitamisega – Puudumine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

17.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Õiguslik raamistik – Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõiked 2 ja 3 – Selle artikliga komisjonile antud hindamispädevus – Komisjoni poolt uute suuniste trahvide arvutamise meetodi kohta kehtestamine – Karistuse seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

18.    Konkurents – Liidu õigusnormid – Rikkumised – Toimepanemine tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu – Mõiste – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kes tegutseb kuritarvitavalt, andes ainuvarustusallahindlusi ja seaduse ilmselgeid konkurentsipiiranguid – Hõlmamine

(EÜ artikkel 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

19.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas võetud otsuste kohtulik kontroll – Õiguspärasuse kontroll ja täielik pädevus nii õiguslike kui faktiliste asjaolude seisukohast – Rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 261 ja 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 3; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

20.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Komisjoni otsustuspraktika – Soovituslik laad

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

21.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kriteeriumide kohta siduva või ammendava nimekirja puudumine – Komisjoni kaalutlusruum – Rikkumisega turule tegelikult avaldatava mõju arvessevõtmine – Ulatus

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 22)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõikest 5 tuleneb, et kui menetlusdokumendile on tõendi või dokumendi mahu tõttu lisatud üksnes väljavõtted sellest, esitatakse tõend või dokument tervikuna või selle täielik ärakiri kohtukantseleile.

See artikkel ei nõua, et kohtukantseleisse esitataks ka kõik muud dokumendid, millele viidatakse menetlusdokumendile lisatud dokumendis.

Lisaks, isegi kui nimetatud sätet tõlgendada nii, et see paneb pooltele kohustuse esitada kohtukantseleile täielik versioon kõigist dokumentidest, millest nad esitavad oma menetlusdokumendi lisana väljavõtteid, on selle kohustuse rikkumise korral võimalik puudusi kõrvaldada.

(vt punktid 53, 55 ja 57)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 62 ja 63)

3.      Kuigi komisjonil tuleb konkurentsiõiguse normide rikkumist puudutavas menetluses esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saaks kindlalt veenduda, et rikkumine on toime pandud, ei pea komisjoni esitatud iga tõend kindlasti vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui sellele nõudele vastab tervikuna hinnatult tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, nagu nähtub EÜ artikli 81 kohaldamisega seotud kohtupraktikast. Seda põhimõtet kohaldatakse ka EÜ artikli 82 kohaldamise menetlustes.

(vt punkt 64)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 65–67, 542, 1525, 1528, 1529 ja 1547)

5.      Kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja seob ostjad – kas või nende endi palvel – kohustusega või lubadusega katta kogu oma vajadus või märkimisväärne osa sellest ainult turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt hangitavate toodetega, on see konkurentsi valdkonnas käsitatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena EÜ artikli 82 tähenduses, sõltumata sellest, kas kõnealune kohustus kehtib ilma täiendavate tingimusteta või tehakse selle eest vastutasuks allahindlus. Sama kehtib ka juhul, kui ilma nimetatud ostjaid formaalse kohustusega sidumata kohaldab kõnealune ettevõtja kas ostjatega sõlmitud kokkulepete alusel või ühepoolselt püsikliendisoodustuste korda, see tähendab hinnaalandusi, mis on seotud tingimusega, et klient – olenemata ka sellest, kas tema ostusumma on märkimisväärne või väike – katab kogu oma vajaduse või sellest olulise osa ainult turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt hangitava kogusega.

Mis puudutab täpsemalt turgu valitsevas seisundis ettevõtja tehtava allahindluse kvalifitseerimist kuritarvitamiseks, siis võib eristada kolme liiki allahindlusi.

Esiteks koguseliste allahindluste süsteemid („koguselised allahindlused”), mis on seotud ainult turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt ostetud kogusega ja mida ei peeta üldjuhul selliseks, mis põhjustaksid EÜ artikliga 82 vastuolus olevat turu sulgemist. Kui tarnitud koguse suurenemine tähendab tarnija jaoks väiksemaid kulusid, on viimasel nimelt õigus lasta oma kliendil kulu vähenemisest osa saada soodsama hinna kohaldamise teel. Koguselisi allahindlusi peetakse seega niisuguseks, mis peegeldavad turgu valitsevas seisundis ettevõtja tõhususkasu ja mastaabisäästu.

Teiseks esinevad allahindlused, mille tegemine on seotud tingimusega, et klient katab kogu oma vajaduse või sellest olulise osa ainult turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt hangitava kogusega. Tegemist on „püsikliendisoodustusega kohtulahendi Hoffmann-La Roche tähenduses”, teisisõnu „ainuvarustusallahindlus”. See allahindluse kategooria ei hõlma ainult allahindlusi, mis on seotud 100% ainuvarustamise tingimusega, vaid ka neid, mis on seotud tingimusega, et klient katab olulise osa oma vajadusest turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt hangitava kogusega. Niisugused turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohaldatavad ainuvarustusallahindlused ei ole kooskõlas eesmärgiga, milleks on kahjustamata konkurents ühisturul, kuna need ei põhine – välja arvatud erandlikel asjaoludel – majanduslikul teenusel, mis seda rahalist eelist õigustaks, vaid pigem võtavad ostjalt varustusallikate seisukohast valikuvabaduse või piiravad seda, ning takistavad teiste tootjate turulepääsu.

Kolmandaks esinevad muud allahindlussüsteemid, mille puhul rahalise toetuse andmine ei ole otseselt seotud turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt ainuvarustamise või peaaegu ainuvarustamise tingimusega, vaid mille puhul on allahindluse tegemise mehhanismil lojaalsust tekitav mõju. Sellesse allahindluse kategooriasse kuuluvad muu hulgas allahindlussüsteemid, mis sõltuvad individuaalsete müügieesmärkide saavutamisest, mis ei ole ainuvarustusallahindlused, sest nendega ei kaasne mingit ainuostukohustust või teatud tarnevajaduse määra katmine turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt. Selleks et uurida, kas sellise allahindluse kohaldamine on käsitatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena, tuleb hinnata kõiki asjaolusid, muu hulgas allahindluse tegemise kriteeriume ja korda, ning uurida, kas sellel allahindlusel on kalduvus eelise abil, mis ei põhine mingil seda põhjendaval majanduslikul teenusel, võtta ostjalt varustusallikate seisukohast valikuvabadus või seda piirata, takistada konkurentide turulepääsu või tugevdada turgu valitsevat seisundit kahjustatud konkurentsi abil.

(vt punktid 72–78)

6.      Konkurentsi valdkonnas ei sõltu ainuvarustusallahindluse kvalifitseerimine kuritarvitamiseks analüüsist, kas konkreetse juhtumi asjaoludel on tõendatud potentsiaalne väljatõrjuv mõju.

Nii tuleneb kohtupraktikast, et kõiki asjaolusid tuleb hinnata ainult juhul, kui tehakse allahindlusi, millel võib olla lojaalsust tekitav mõju, mitte aga siis, kui tehakse ainuvarustusallahindlusi. Sellist lähenemist õigustab asjaolu, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja tehtavad ainuvarustusallahindlused võivad juba oma laadi tõttu konkurentsi piirata.

Nimelt on suutlikkus siduda kliendid turgu valitsevas seisundis ettevõtjaga ainuvarustusallahindluste lahutamatu osa. See, kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja teeb allahindluse vastutasuna selle eest, et klient katab kogu või olulise osa oma vajadusest ostudega temalt, tähendab, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja annab rahalise eelise, mille eesmärk on takistada seda, et kliendid varustaksid end ostudega konkureerivatelt tootjatelt. Seetõttu puudub vajadus uurida juhtumi asjaolusid, et kindlaks teha, kas selle allahindluse eesmärk on takistada seda, et kliendid varustaksid end ostudega konkurentidelt. Turult väljatõrjuv mõju ei teki ainult siis, kui turulepääs on muudetud konkurentidele võimatuks, vaid ka siis, kui turulepääs on muudetud raskemaks. Rahaline toetus, mille turgu valitsevas seisundis ettevõtja annab selleks, et motiveerida klienti mitte end varustama ostudega konkurentidelt selle tema tarnevajaduse osa suhtes, mis on seotud ainuvarustustingimusega, ei ole oma laadilt niisugune, mis saaks muuta nende konkurentide jaoks turulepääsu raskemaks. Sellise motivatsiooni esinemine ei sõltu küsimusest, kas allahindlust reaalselt vähendatakse või selle andmine lõpetatakse, kui rikutakse ainuvarustustingimust, millest allahindus sõltub. Nimelt piisab selles küsimuses sellest, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja jätab kliendile mulje, et see nii on. Määrava tähtsusega on asjaolud, millega klient peab arvestama tellimuse tegemise hetkel vastavalt sellele, mida talle on teatanud turgu valitsevas seisundis ettevõtja, mitte aga viimase tegelik reaktsioon kliendi otsusele muuta varustusallikat.

Lisaks kaasneb tugeva turgu valitseva seisundiga lahutamatult ka see, et nõudluse seisukohast puudub olulises osas sobiv asendustoode sellele, mida pakub turgu valitsevas seisundis ettevõtja. Turgu valitsevas seisundis varustaja on järelikult suurel määral möödapääsmatu äripartner. Möödapääsmatu äripartneri positsioon tähendab, et kliendid katavad igal juhul teatud osa oma tarnevajadusest ostudega turgu valitsevas seisundis ettevõtjalt („mittevaieldav osa”). Turgu valitsevas seisundis ettevõtja konkurent ei ole seega võimeline hakkama pakkuma konkurentsi kliendi täielikuks varustamiseks, vaid ainult nõudluse selle koguse suhtes, mis ületab mittevaieldavat osa („vaieldav osa”). Vaieldav osa on seega kliendi tarnevajaduse osa, mida võib vaatluse all oleval perioodil realistlikult üle kanda turgu valitsevas seisundis ettevõtja konkurendile. Ainuvarustusallahindluse tegemine turgu valitsevas seisundis ettevõtja poolt muudab konkurendi jaoks raskemaks oma toodete tarnimise sellise ettevõtja klientidele. Nimelt kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja klient varustab end ostudega konkurendilt, rikkudes seega täieliku või peaaegu täieliku ainuvarustamise tingimust, riskib ta sellega, et ta kaotab allahindluse mitte ainult nende tooteühikute osas, mille ta sellele konkurendile üle kandis, vaid kogu ainuvarustusallahindluse.

Selleks et muuta pakkumine ahvatlevaks, ei piisa sellest, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja konkurent pakub ahvatlevaid tingimusi tooteühikute suhtes, mida ta suudab ise kliendile tarnida, vaid ta peab kliendile pakkuma ka hüvitist ainuvarustusallahindluse kaotuse eest. Pakkumise ahvatlevaks muutmiseks peab konkurent seega ainult vaieldavale osale kohaldama allahindlust, mida turgu valitsevas seisundis ettevõtja teeb kogu või peaaegu kogu kliendi tarnevajadusele, sealhulgas mittevaieldavale osale. Nii muudab ainuvarustusallahindluse tegemine möödapääsmatu äripartneri poolt struktuuriliselt keerulisemaks konkurendi võimaluse teha ahvatleva hinnaga pakkumine ja seega pääseda turule. Ainuvarustusallahindluse tegemine võimaldab turgu valitsevas seisundis ettevõtjal kasutada oma majanduslikku võimsust kliendi nõudluse mittevaieldava osa suhtes kui kontrollmehhanismi, et tagada ka vaieldava osa tarne, muutes nii konkurendile turulepääsu raskemaks.

Kui esineb niisugune äristrateegia vahend, ei ole vaja analüüsida allahindluste konkreetset mõju konkurentsile ega tõendada põhjuslikku seost süüks pandud tegevuse ja turule avaldatud tegeliku mõju vahel.

Lõpuks ei saa see, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja ainuvarustusallahindlus võis olla seotud vaid väikse osaga asjassepuutuvast turust, välistada selle õigusvastasust, kuna EÜ artikli 82 kohaldamisel ei võeta arvesse tundlikkuse või miinimumläve kriteeriumit. Lisaks peab klientidel, kes asuvad suletud turu osas, olema võimalus saada kasu igasugusest konkurentsitasemest, mis on turul võimalik, ning konkurentidel peab olema võimalik pakkuda konkurentsi toodete omaduste alusel kogu turul, mitte ainult selle ühel osal. Turgu valitsevas seisundis ettevõtja ei saa seega õigustada teatud klientidele ainuvarustusallahindluste tegemist asjaoluga, et konkurentidel on võimalus teostada tarneid teistele klientidele. Samuti ei saa turgu valitsevas seisundis ettevõtja teatud kindas turusegmendis kliendi peaaegu täieliku ainuvarustamise korral õigustada allahindluse tegemist asjaoluga, et sellele kliendile jääb vabadus katta oma tarnevajadus teistes turusegmentides ostudega konkurentidelt.

(vt punktid 80, 84–86, 88, 91–93, 103, 104, 116, 117, 132 ja 527)

7.      Vaidlustatud otsuses esitatud majandusanalüüsis selle kohta, kas allahindlused suudavad turult välja tõrjuda konkurendi, kes oleks muidu sama tõhus kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja („as efficient competitor test” või „AEC test”), lähtutakse asjaolust, et sama tõhus konkurent, kes soovib endale võita vaieldavat osa tellimustest, mida seni täitis möödapääsmatuks äripartneriks olev turgu valitsevas seisundis ettevõtja, peab pakkuma kliendile hüvitist ainuvarustusallahindluse eest, mille ta kaotaks, kui ta ostaks väiksema koguse kui see, mis on kindlaks määratud täieliku või peaaegu täieliku ainuvarustamise tingimusega. AEC testi eesmärk on kindlaks teha, kas sama tõhus konkurent kui turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kellel on samad kulud kui viimasel, suudab sellisel juhul alati kulud katta.

Isegi kui eeldada, et juhtumi asjaolude hindamine on ainuvarustusallahindluste potentsiaalse konkurentsivastase mõju tõendamiseks vajalik, ei ole siiski vaja seda tõendada AEC testi abil. See test võimaldab vaid kontrollida, kas turulepääs on muudetud võimatuks, mitte aga välistada võimalust, et see on muudetud raskemaks. Tõsi, negatiivne tulemus tähendab, et sama tõhusal konkurendil on majanduslikult võimatu tagada kliendi nõudluse vaieldavat osa. Nimelt selleks, et pakkuda kliendile hüvitust ainuvarustusallahindluse kaotuse eest, peab see konkurent müüma oma tooteid hinnaga, mis ei võimalda tal isegi oma kulu katta. Kuid positiive tulemus tähendab ainult, et sama tõhus konkurent on suuteline oma kulu katma. See asjaolu ei tähenda aga, et turult väljatõrjuvat mõju ei esine. Nimelt ainuvarustusallahindluste mehhanism on oma laadilt niisugune, mis muudab turgu valitsevas seisundis ettevõtja konkurentidele turulepääsu raskemaks, isegi kui see ei ole majanduslikult võimatu.

(vt punktid 141, 146 ja 150)

8.      Konkurentsiõiguse valdkonnas võivad ilmselged konkurentsipiirangud − mis seisnevad selles, et teatud tingimustel tehakse turgu valitsevas seisundis ettevõtja klientidele makseid selleks, et nad ühel või teisel viisil lükkaksid edasi või jätaksid ära teatavate konkurendi toodete turustamise või piiraksid seda − muuta sellele konkurendile turulepääsu raskemaks ja kahjustada konkurentsistruktuuri. Iga loetletud tegevuse ellurakendamine on käsitatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena EÜ artikli 82 mõttes.

Esiteks, turult väljatõrjuv mõju ei teki ainult siis, kui turulepääs on muudetud konkurentidele võimatuks, vaid ka siis, kui turulepääs on muudetud raskemaks.. Edasi, EÜ artikli 82 kohaldamise seisukohast võib konkurentsivastase eesmärgi ja mõju tõendamine olla teatud juhtudel üks ja sama asi. Kui on tõendatud, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevuse eesmärk on konkurentsi piiramine, siis võib sellel tegevusel olla ka vastav mõju. Turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevusel on konkurentsivastane eesmärk, kui ta takistab sihipäraselt tema konkurendi tootega varustatud toote turustamist, sest ainus huvi, mis tal võib seda tehes olla, on seda konkurenti kahjustada.

Lõpuks on turgu valitsevas seisundis ettevõtjal ka eriline vastutus mitte kahjustada tõhusat ja moonutamata konkurentsi ühisturul oma tegevusega, mis ei käi kokku toote omadustel põhineva konkurentsiga. Kuid klientidele maksete tegemine selle eest, et nad seavad piiranguid kindla konkurendi tootega varustatud toote turustamisele, ei ole selgelt toote omadustel põhinev konkurents.

Ilmselge konkurentsipiirangu kvalifitseerimine kuritarvitamiseks sõltub ainult selle konkurentsi piiramise võimest, mistõttu ei nõua see tõendamist, tegelikku mõju turule ega põhjuslikku seost.

(vt punktid 198, 201–207 ja 212)

9.      Konkurentsiõiguse valdkonnas piisab selleks, et õigustada komisjoni pädevust rahvusvahelise avaliku õiguse normide seisukohast, tõendada kas kuritarvitamise kindlat mõju (nimelt vahetust, märkimisväärsust ja ettenähtavust) või asjassepuutuvate tegude toimepanemist Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Need on järelikult alternatiivsed, mitte kumulatiivsed lähenemisviisid.

Komisjon ei ole kohustatud tõendama tegeliku mõju olemasolu, selleks et õigustada oma pädevust rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast. Komisjoni ei saa kohustada võtma passiivset hoiakut ohu esinemisel tõhusale konkurentsistruktuurile ühisturul ning ta võib seega sekkuda ka juhul, kui oht ei ole või ei ole veel tõeks saanud.

Selleks et uurida, kas liidus toime pandud kuritarvitamise mõju oli märkimisväärne, ei tule ühe vältava rikkumise moodustavaid erinevaid osategusid hinnata eraldi. Vastupidi − piisab, kui kogu rikkumine tervikuna võis avaldada märkimisväärset mõju. Nimelt ei saa ettevõtjatel olla lubatud konkurentsiõiguse normide kohaldamisest kõrvale hoida mitme sama eesmärki täitva niisuguse teo kombineerimisega, millest igaüks eraldivõetuna ei saa liidule märkimisväärset mõju avaldada, kuid mis saavad sellist mõju avaldada koos.

Turustruktuuri muudatusi tuleb samuti arvesse võtta siis, kui tuleb kindlaks teha, kas EMP‑s on märkimisväärset mõju avaldatud. Selles kontekstis võib tagajärgi konkurentsistruktuurile ühisturul kaasa tuua mitte ainult konkurendi kõrvaldamine, vaid ka tegevus, mis võib nõrgestada turgu valitsevas seisundis ettevõtja ainsat olulist konkurenti ülemaailmsel tasemel. Seega tuleb turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevuse − mis seisneb tema konkurendi juurdepääsu tõkestamises kõige olulisematele müügikanalitele ülemaailmsel tasemel − potentsiaalset mõju pidada märkimisväärseks potentsiaalse mõju tõttu tõhusale konkurentsistruktuurile ühisturul.

Lisaks, asjassepuutuvate tegude toimepanemisest liidus piisab, et õigustada komisjoni pädevust rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast. Juhul kui turgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneb rahalise toetuse andmises, selleks et motiveerida turgu valitsevas seisundis ettevõtja klienti lükkama edasi konkurendi tootega varustatud kindla toote turuletoomist kogu maailmas ja kui tingimust, millest sõltusid selle ettevõtja tehtavad maksed, pidi klient täitma kõikjal maailmas, sealhulgas EMP‑s, oleks kunstlik piirduda ainult turgu valitsevas seisundis ettevõtja enda poolt toime pandud tegude arvessevõtmisega. Vastupidi, arvesse tuleb võtta ka nende toimepanemist tema klientide poolt. Seda arvestades tuleb asjaolu, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja klient hoidub teatud aja jooksul müümast EMP‑s teatud toodet, käsitleda ilmselge konkurentsipiirangu rakendamisena.

(vt punktid 236, 243, 244, 251, 252, 268, 270, 273–275, 301 ja 305–307)

10.    Konkurentsi valdkonna haldusmenetluses, mis viiakse läbi vastavalt määruse nr 773/2004, mis käsitleb EÜ artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, artikli 12 alusel, kaotab ettevõtja, kellele komisjon on adresseerinud vastuväiteteatise, õiguse olla ärakuulatud, kui ta ei taotle seda kirjalike seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul.

(vt punktid 323–326)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 350–357 ja 623)

12.    Konkurentsi valdkonnas on komisjoni otsustada, mil viisil ta soovib konkurentsiasjas uurimist läbi viia ja otsustada, millised on dokumendid, mis ta peab hankima selleks, et tal tekiks asjast piisavalt terviklik ülevaade. Seega ei saa teda kohustada hankima maksimaalselt dokumente, et tagada kogu potentsiaalselt süüst vabastava tõendusmaterjali toimikusse lisamine.

Kui on esitatud taotlus teatud dokumentide väljanõudmiseks, on komisjonil kaalutlusõigus otsustada, kas asjassepuutuvad dokumendid välja nõuda. Menetluse pooltel ei ole tingimusteta õigust nõuda, et komisjon teatud dokumendid välja nõuaks, sest viimase, mitte asjassepuutuva ettevõtja otsustada on see, mil viisil ta juhtumit uurib.

Teatavatel asjaoludel võib esineda komisjoni kohustus nõuda välja teatud dokumente ettevõtja taotlusel, kelle suhtes on uurimine algatatud. Komisjoni selline kohustus eksisteerib aga ainult eriliste asjaolude esinemisel.

Kuid tarvis on leida tasakaal esiteks komisjoni hoolsa ja erapooletu juhtumi uurimise kohustuse ning teiseks komisjoni selle õiguse vahel, mil viisil ta otsustab oma uurimise läbi viia ja kasutada oma vahendeid, et tõhusalt tagada konkurentsiõiguse järgimine.

Komisjoni kohustus nõuda ettevõtja taotlusel teatud dokumente välja peab seega sõltuma lisaks haldusmenetluses sellekohase taotluse esitamise tingimusele vähemalt neljast järgmisest kumulatiivsest tingimusest.

Esiteks sõltub see kohustus tingimusest, et asjassepuutuval ettevõtjal endal puudub tegelik võimalus neid dokumente ise hankida või need komisjonile edastada. Seetõttu tuleb ettevõtjal tõendada, et ta on teinud kõik endast oleneva, et asjassepuutuvad dokumendid hankida ja/või saada nõusolek nende kasutamiseks komisjoni uurimises.

Teiseks tuleb ettevõtjal nii täpselt kui võimalik identifitseerida dokumendid, mida ta palub komisjonil hankida, mis eeldab, et see ettevõtja teeks koostööd.

Kolmandaks sõltub komisjoni kohustus nõuda välja teatud dokumente ettevõtja taotlusel, kelle suhtes on algatatud uurimine, tingimusest, et nendel dokumentidel on tõenäoliselt oluline tähtsus puudutatud ettevõtja kaitse seisukohast. Komisjonil on kaalutlusõigus otsustada, kas väidetava süüst vabastava teabe olulisus õigustab selle väljanõudmist ja ta võib näiteks taotluse rahuldamata jätta, kui potentsiaalselt süüst vabastav teave puudutab küsimusi, mis ei ole rikkumise tuvastamiseks vajalike järelduste tegemisel keskse tähtsusega.

Neljandaks võib komisjon taotluse rahuldamata jätta muu hulgas siis, kui asjassepuutuvate dokumentide hulk on ebaproportsionaalne võrreldes nende dokumentide võimaliku olulisusega uurimises. Komisjon võib selles suhtes vajadusel arvesse võtta asjaolu, et asjassepuutuvate dokumentide hankimine ja analüüs võivad oluliselt aeglustada juhtumi uurimist. Komisjonil on õigus leida tasakaal, kaaludes esiteks viidatud dokumentide mahtu ja viivitust, mida nende dokumentide hankimine ja analüüsimine võivad juhtumi uurimisel tekitada ning teiseks ettevõtja kaitse seisukohast nende potentsiaalset asjakohasuse taset.

(vt punktid 360–362, 371, 373–378, 380 ja 382)

13.    Konkurentsi valdkonnas juhul, kui esineb ainuvarustusallahindluste süsteem, kuid ainuvarustustingimus formaalselt puudub, ei riku komisjon õiguskindluse põhimõtet, kui ta võtab arvesse turgu valitsevas seisundis ettevõtja kliendi prognoose, et määratleda selle ettevõtja käitumine, kui need prognoosid ei ole ebamõistlikud.

(vt punktid 521–523 ja 525)

14.    Määruse nr 1/2003 artikli 19 lõikes 1 on sätestatud, konkurentsi valdkonna haldusmenetluses võib komisjon küsitleda füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad küsitlemisega, mille eesmärk on koguda uuritava küsimusega seotud teavet. Määruse nr 773/2004, mis käsitleb EÜ artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, artikkel 3 kehtestab viidatud küsitlemisele teatud vorminõuded.

Kuid nende sätete kohaldamisalasse ei lange komisjoni läbiviidava uurimisega seotud kõik vestlused. Nimelt tuleb eristada ametlikke küsitlusi, mida komisjon viib läbi nende sätete alusel, ja mitteametlikke vestlusi.

Komisjonil on kaalutlusõigus otsustada, kas ta kohaldab vestlusele määruse nr 773/2004 artiklis 3 ette nähtud vorminõudeid. Nii ei kohaldata neid sätteid uurimise esemega seotud kõigile vestlustele, vaid ainult olukordades, kus komisjoni eesmärk on nii süüstava kui süü puudumist tõendava teabe kogumine, millele ta saab tugineda tõendina oma otsuses, millega uurimine lõpetatakse.

Kui komisjon kavatseb oma otsuses kasutada süüstavaid andmeid, mis talle edastati mitteformaalse vestluse käigus, on ta kohustatud võimaldama vastuväiteteatise adressaatidest ettevõtjatel nendega tutvuda, koostades vajadusel selleks toimikusse lisamiseks kirjaliku dokumendi.

Kuid komisjon võib kasutada mitteametlikul vestlusel saadud teavet muu hulgas selleks, et hankida tugevamaid tõendeid, võimaldamata asjassepuutuval ettevõtjal mitteametlikul vestlusel saadud teabega tutvuda.

Sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest võib hea halduse põhimõttest tuleneda komisjoni kohustus talle kohtumise või telefonivestluse käigus tehtud avaldused protokollida. See, kas komisjonil on kohustus protokollida teavet, mida ta saab kohtumistel või telefonivestluste käigus, ja ka selle kohustuse laad ja ulatus sõltuvad teabe sisust. Komisjon on kohustatud toimikus, millega asjassepuutuvatel ettevõtjatel on võimalik tutvuda, nõuetekohaselt dokumenteerima uurimise esemega seotud peamised aspektid. See tähelepanek kehtib kõigi tõendite kohta, millel on teatud olulisus ja objektiivne seos uurimise esemega, sõltumata nende süüstavast või süüst vabastavast laadist.

(vt punktid 613–617, 619 ja 620)

15.    Konkurentsiõiguse valdkonnas ei tule kehtestada üldreeglit, mille kohaselt kolmandast isikust ettevõtja avaldus, milles märgitakse, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja on tegutsenud teatud viisil, ei saa mingil juhul olla üksi piisavaks tõendiks EÜ artikli 82 rikkumisena kvalifitseeritavate faktide kohta. Üldreegli kehtestamine on erand tõendite esitamisvabaduse põhimõttest. Ettevõtja puhul, kes avaldab, et ta osales EÜ artikliga 81 vastuolus olevas kokkuleppes, on sellise reegli kohaldamine õigustatud, sest ettevõtja, kelle suhtes on uurimine algatatud, või kes annab endast komisjonile märku, selleks et teda trahvist vabastataks või selle summat vähendataks, võib tahta vähendada iseenda vastutust rikkumises, rõhutades teiste ettevõtjate vastutust.

Olukord on teine kolmandast isikust ettevõtja avalduste puhul, sest ta on sisuliselt tunnistaja. Kui kolmandast isikust ettevõtjal ei ole mingit huvi turgu valitsevas seisundis ettevõtjat alusetult süüdistada, võib kolmandast isikust ettevõtja avaldus üksi olla põhimõtteliselt piisav, et tõendada rikkumise toimepanemist.

(vt punktid 722–725)

16.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 1564–1591)

17.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 1598)

18.    Mis puudutab küsimust, kas konkurentsiõiguse normide rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ja kas selle eest võib järelikult määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel trahvi määrata, siis on see tingimus täidetud, kui ettevõtjale ei saanud olla teadmata tema tegevuse konkurentsivastasus, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu konkurentsieeskirju.

Ettevõtja on teadlik oma tegevuse konkurentsivastasest laadist, kui ta on teadlik peamistest faktilistest asjaoludest, mis õigustavad nii asjassepuutuval turul turgu valitseva seisundi tuvastamist kui ka komisjoni poolt selle seisundi kvalifitseerimist kuritarvitamiseks.

Kuna liidu kohtud on mitmel korral mõistnud turgu valitsevas seisundis ettevõtja süüdi niisuguste tegude toimepanemises, millega antakse ainuvarustustingimusest sõltuvat rahalist toetust, ja kuna nn ilmselgete konkurentsipiirangute kvalifitseerimist kuritarvitamiseks ei saa pidada uudseks nähtuseks, ei saa turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kes selliseid piiranguid rakendab, olla mitte teadlik oma tegevuse konkurentsivastasest laadist.

Kui on tuvastatud, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja rakendas konkurentsivastast tervikstrateegiat ja et ta üritas pingsalt varjata oma tegevuse konkurentsivastast laadi oma suhetes teatud ettevõtjatega, võib järeldada, et rikkumine on toime pandud vähemalt ettevaatamatusest.

(vt punktid 1601–1603)

19.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 1609–1612 ja 1643)

20.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 1614, 1615 ja 1619)

21.    Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 3 on sätestatud, et trahvisumma määramisel võetakse arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust. Seda arvestades ei ole rikkumise tegelik mõju turule põhimõtteliselt tegur, mida tuleks kohustuslikult arvesse võtta, vaid see on rikkumise raskuse hindamisel ja trahvi suuruse määramisel üks asjakohastest teguritest teiste seas. Lisaks võivad tegevuse eesmärgiga seonduvad asjaolud trahvisumma kindlaksmääramisel omada suuremat tähtsust kui tegevuse mõjuga seonduvad asjaolud.

Kui komisjon määrab rikkumise raskuse alusel vastavalt suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktile 22 kindlaks müügiväärtuse osakaalu, ei ole ta kohustatud kergendava tegurina arvesse võtma tegeliku mõju puudumist, kui seda osakaalu õigustavad muud tegurid, mis võivad mõjutada rikkumise raskuse kindlaksmääramist.

Ent kui komisjon peab vajalikuks rikkumisega turule avaldatud tegeliku mõju arvessevõtmist selle osakaalu suurendamiseks, peab ta esitama üksikasjalikke, usutavaid ja piisavaid tõendeid, mis võimaldavad hinnata tegelikku mõju, mis rikkumisel võis konkurentsile sellel turul olla.

(vt punktid 1622, 1624 ja 1625)