Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Obersten Gerichtshofs (Austria) 13. aprillil 2017 – Cresco Investigation GmbH versus Markus Achatzi
(kohtuasi C-193/17)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja: Cresco Investigation GmbH
Vastustaja: Markus Achatzi
Eelotsuse küsimused
1. Kas liidu õigust, eelkõige põhiõiguste harta artiklit 21 koostoimes direktiivi 2000/78/EÜ1 artikliga 1 ja artikli 2 lõike 2 punktiga a tuleb tõlgendada nii, et töötaja ja tööandja vahelises kohtuvaidluses seoses eraõigusliku töösuhtega on nende sätetega vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt on ainult evangeelse kiriku (Augsburgi usutunnistus ja Helveetsia usutunnistus), vanakatoliku kiriku ja Ühinenud Metodisti Kiriku liikmete jaoks ka suur reede puhkepäev vähemalt 24-tunnise järjestikuse puhkeajaga, ja juhul, kui töötaja peab hoolimata puhkepäeval ette nähtud puhkeajast töötama, on tal lisaks tasule puhkepäeva tõttu ära jäänud töö eest õigus ka puhkepäevatasule, aga muudel töötajatel, kes ei ole nimetatud kirikute liikmed, seda õigust ei ole.
2. Kas liidu õigust, eelkõige põhiõiguste harta artiklit 21 koostoimes direktiivi 2000/78/EÜ artikli 2 lõikega 5 tuleb tõlgendada nii, et esimeses küsimuses kirjeldatud siseriiklikku õigusnormi, mis – arvestades elanikkonna koguarvu ja asjaolu, et sellest suurem osa kuulub roomakatoliku kirikusse –, annab ainult teatavate (muude) kirikute suhteliselt väikesearvulisele liikmeskonnale teatavad õigused, ei mõjuta eespool viidatud direktiiv seetõttu, et tegemist on meetmega, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik teiste inimeste õiguste ja vabaduste, eelkõige usuvabaduse kasutamise kaitseks.
3. Kas liidu õigust, eelkõige põhiõiguste harta artiklit 21 koostoimes direktiivi 2000/78/EÜ artikli 7 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et esimeses küsimuses kirjeldatud siseriiklik õigusnorm kujutab endast positiivset toimimisviisi esimeses küsimuses loetletud kirikute liikmete täieliku võrdõiguslikkuse tagamiseks tööelus, et ära hoida või heastada nende liikmete usutunnistusega seotud halvemusi, kui sellega antakse neile tööajal samasugune õigus kasutada usuvabadust kõnesoleva religiooni jaoks tähtsal pühal, nagu see muul juhul antakse suuremale osale töötajatele teatava muu siseriikliku õigusnormi alusel sel viisil, et nende kirikute religioossetel pühadel, mille liikmete hulka suurem osa töötajatest kuulub, üldjuhul ei töötata.
Kui leitakse, et tegemist on diskrimineerimisega direktiivi 2000/78/EÜ artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses:
4. Kas liidu õigust, eelkõige põhiõiguste harta artiklit 21 koostoimes direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 1 ja artikli 2 lõike 2 punktiga a ning artikli 7 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et seni kui seadusandja ei ole loonud diskrimineerimisvaba õiguslikku olukorda, peavad eraõiguslikud tööandjad tagama kõikidele töötajatele olenemata nende usutunnistusest esimeses küsimuses kirjeldatud õigused ja nõuded seoses suure reedega, või tuleb esimeses küsimuses nimetatud siseriiklik õigusnorm jätta kohaldamata, mistõttu ei tule esimeses küsimuses kirjeldatud õiguseid ja nõudeid seoses suure reedega tagada ühelegi töötajale.
____________
1 Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 5/4, lk 79).