Mykola Yanovych Azarovi 16. juunil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 26. aprilli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-190/16: Mykola Yanovych Azarov versus Euroopa Liidu Nõukogu
(kohtuasi C-416/18 P)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Mykola Yanovych Azarov (esindajad: Rechtsanwalt A. Egger ja Rechtsanwalt G. Lansky)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada Üldkohtu 26. aprilli 2018. aasta otsus kohtuasjas T-190/16;
teha asja suhtes ise lõplik kohtuotsus ning tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 4. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/318, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas,1 ja nõukogu 4. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/311, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas,2 ning mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja nõukogult;
teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse otsustamiseks lähtuvalt Euroopa Kohtu otsuses antud õiguslikust hinnangust ning otsustada kohtukulude jaotuse üle hiljem.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab järgmised väited:
Üldkohus leidis ekslikult, et nõukogu ei ole rikkunud põhiõigusi. Üldkohus andis väära hinnangu omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumisele. Eeskätt eksis Üldkohus, kui ta hindas meetmed sobivaks ja proportsionaalseks. Lisaks rikkus Üldkohus menetlusnorme ja menetlusõigusi.
Üldkohus leidis ekslikult, et nõukogu ei ole oma kaalutlusõigust kuritarvitanud. Esiteks ei viinud Üldkohus apellandi osas läbi konkreetset kontrolli. Teiseks eksis Üldkohus, kui ta ei pidanud konkreetsete tõendite puudumist oluliseks.
Üldkohus leidis ekslikult, et nõukogu ei ole rikkunud õigust heale haldusele. Esiteks on juriidiliselt väärad Üldkohtu seisukohad nõukogu kohustuse kohta olla erapooletu. Teiseks ei ole Üldkohus arvestanud põhjendmaiskohustuse ulatust.
Üldkohus leidis ekslikult, et nõukogu ei ole teinud ühtegi „ilmset hindamisviga“.
Üldkohus on puhtpoliitilisi põhjendusi esitades rikkunud õigust õiglasele kohtmenetlusele.
____________
1 ELT 2016, L 60, lk 76.
2 ELT 2016, L 60, lk 1.