7. juunil 2011 esitatud hagi - Deutsche Bahn jt versus komisjon

(Kohtuasi T-289/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Deutsche Bahn AG (Berliin, Saksamaa), DB Mobility Logistics AG (DB ML AG) (Berliin, Saksamaa), DB Energie GmbH (Frankfurt am Main, Saksamaa), DB Schenker Rail GmbH (Mainz, Saksamaa), DB Schenker Rail Deutschland AG (Mainz, Saksamaa) (esindajad: advokaadid W. Deselaers, J. S. Brückner ja O. Mross)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 14. märtsi 2011. aasta otsus kontrolli teostamise kohta, tehti teatavaks 29. märtsil 2011;

tühistada kõik meetmed, mis on võetud lähtuvalt kontrollidest, mida on teostatud selle õigusvastase otsuse alusel;

eelkõige kohustada komisjoni tagastama kõik selliste kontrollide käigus koostatud dokumendid, vastasel korral võib Euroopa Kohus komisjoni hilisema otsuse tühistada, ning

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad tühistada komisjoni 14. märtsi 2011. aasta otsus K (2011) 1774 (asjad COMP/39.678 ja COMP/39.731) kontrollida määruse (EÜ) nr 1/2003¹ artikli 20 lõike 4 alusel Deutsche Bahn AG-d ning kõiki juriidilisi isikuid, keda ta otseselt või kaudselt kontrollib, seoses võimaliku tütarettevõtte eelistamisega rongide varustamiseks kasutatud elektrienergia hinnaalanduste süsteemis.

Hagejad esitavad hagi põhjendamiseks neli väidet.

1.    Esimene väide: rikutud on põhiõigust valduse puutumatusele, kuna puudus eelnev kohtulik luba.

2.    Teine väide: rikutud on põhiõigust tõhusale õiguskaitsele, kuna otsust kontrolli teostamise kohta ei ole võimalik ei faktiliste ega õiguslike asjaolude osas eelnevat kohtulikult kontrollida.

3.    Kolmas väide: rikutud on kaitseõigusi, kuna kontrolli objekt on kirjeldatud ebaproportsionaalselt laialt ja üldiselt ("fishing expedition").

4.    Neljas väide: rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Otsus kontrolli teostamise kohta ei ole proportsionaalne , kuna hagejate süsteemi rongide varustamiseks kasutatud elektrienergia hinnaalanduste kohta on kohaldatud aastaid läbipaistvalt, seda on Saksa ametiasutused korduvalt kontrollinud ja leidnud, et see on kartelliõiguse seisukohalt õiguspärane ning et vastuse komisjoni jaoks otsustavale küsimusele, kas hinnaalanduse süsteem on "objektiivselt õigustatud", oleks saanud vähem piirava meetme ehk teabenõude alusel.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).