Kohtuasi T‑201/04

Microsoft Corp.

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Menetlusse astumine – Esindusühendus – Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõige 6 – Taotlus osaleda kirjalikus menetluses – Ettenägematu asjaolu või vääramatu jõud – Erakorralised asjaolud

Määruse kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusse astumine – Huvitatud isikud – Esindusühenduse menetlusse astumise avaldus asjas, milles tõusetuvad põhimõttelised küsimused võivad mõjutada tema liikmeid – Vastuvõetavus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik ja artikli 53 esimene lõik)

2.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astuja menetlusõiguste ulatuse sõltuvus menetlusse astumise avalduse esitamise kuupäevast

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 115 lõige 1 ja artikli 116 lõiked 2, 4 ja 6)

3.      Menetlus – Menetlusse astumine – Sellise menetlusse astuja menetlusõiguste piiramine, kes on esitanud menetlusse astumise avalduse pärast kuue nädala möödumist Euroopa Liidu Teatajas hagiavalduse esitamise kohta teatise avaldamisest – Erandid – Ettenägematu asjaolu või vääramatu jõud – Mõisted – Teise menetlusse astuja loobumine – Väljajätmine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 99 ja artikli 115 lõige 1)

1.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teine lõik, mis on põhikirja artikli 53 esimese lõigu kohaselt kohaldatav menetluses Esimese Astme Kohtus, näeb ette, et igal isikul, kes tõendab oma huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasja tulemuste vastu, välja arvatud liikmesriikidevahelistes, ühenduste institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja ühenduste institutsioonide vahelistes kohtuasjades, on õigus astuda menetlusse.

Selline huvi on esindusühendusel, kelle eesmärk on kaitsta oma liikmeid ja kes esitab menetlusse astumise avalduse asjas, mis puudutab selle liikmeid mõjutavaid põhimõttelisi küsimusi. Menetlusse astumise laia tõlgendamise mõte on võimaldada kohtuasjade tausta paremat analüüsi, vältides samas liiga suurt hulka üksikuid menetlusse astujaid, mis kompromiteeriks menetluse tõhusust ja ladusat kulgu.

(vt punktid 25 ja 26)

2.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 115 lõiget 1 ja artikli 116 lõikeid 2, 4 ja 6 koos lugedes nähtub, et menetlusse astuja menetlusõigused erinevad olenevalt sellest, kas menetlusse astuja on esitanud menetlusse astumise avalduse enne kuue nädala möödumist Euroopa Liidu Teatajas hagiavalduse esitamise kohta teatise avaldamisest või pärast selle tähtaja lõppu, kuid enne suulise menetluse avamise otsust.

Kui menetlusse astuja esitas avalduse enne nimetatud tähtaja möödumist, on tal õigus osaleda nii kirjalikus kui ka suulises menetluses. Sellisel juhul on tal õigus saada ärakirjad menetlusdokumentidest ja ta võib esitada oma seisukohad, mis sisaldavad menetlusse astuja nõudeid, mis toetavad täielikult või osaliselt kohtuasja ühe poole nõudeid; väiteid ja argumente; samuti tõendeid, juhul kui neid esitatakse. Seevastu, kui menetlusse astuja esitab oma avalduse pärast kõnealuse tähtaja möödumist, on tal õigus osaleda üksnes suulises menetluses, kui ta on esitanud Esimese Astme Kohtule avalduse enne suulise menetluse avamist. Sellisel juhul on tal õigus saada kohtuistungi ettekanne, mille alusel ta võib esitada oma märkused suulise menetluse ajal.

Kuna need sätted on kohustusliku iseloomuga, ei või ei pooled ega kohus neist kõrvale kalduda.

(vt punktid 35‑42)

3.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teine lõik näeb ette, et tähtaja möödumise tagajärjel ei piirata kellegi õigusi, kui asjaomane pool tõestab ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu. Menetlustähtaegu puudutavate sätete täpne järgimine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära diskrimineerimist või meelevaldset kohtlemist. Eespool viidatud artiklit, mis näeb ette erandi nimetatud põhimõttest ja mida tuleb seega tõlgendada kitsalt, kohaldatakse kohustuslikele menetlustähtaegadele, mille möödumine toob kaasa sellistest hagi esitamist puudutavatest õigustest ilmajäämise, mis olid füüsilisel või juriidilisel isikul olemas kuni selle tähtaja lõpuni. Kuna seda kohaldatakse ka Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 115 lõikes 1 ette nähtud kuuenädalasele tähtajale, mille möödumine ei too kaasa menetlusse astumise õigusest ilmajäämist, vaid menetlusse astuja menetlusõiguste piiramise, võib menetlustähtaegu puudutavatest ühenduse õigusnormidest kõrvale kalduda üksnes täiesti erakorraliste asjaolude puhul ehk ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul.

Ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõu mõisted hõlmavad esiteks objektiivset elementi, mis on huvitatud isiku jaoks seotud tavapäratute ja tahtele allumatute sündmustega, ja teiseks subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed, ning eriti tähelepanelikult järgima menetluse kulgu ja pidama kinni hoolsuskohustusest. Kuigi esindusühenduse loobumine, kuhu kuulub samu liikmeid kui menetlusse astuvasse ühendusse, võib olla menetlusse astuja tahtele allumatu sündmus, ei ole see siiski tavapäratu sündmus. Igal menetlusse astujal on alati õigus loobuda menetlusse astumisest, nagu igal hagejal on alati vastavalt kodukorra artiklile 99 õigus loobuda hagist.

(vt punktid 46‑52)