Kohtuasi C‑236/09

Association belge des Consommateurs Test‑Achats ASBL jt

versus

Conseil des ministres

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle)

Eelotsusetaotlus – Põhiõigused – Diskrimineerimisvastane võitlus – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine – Kaupade ja teenuste kättesaadavus ja pakkumine – Kindlustusmaksed ja -hüvitised – Kindlustusmatemaatilised tegurid – Soo kui teguri arvessevõtmine kindlustusriskide hindamisel – Üksikisikute elukindlustuslepingud – Direktiiv 2004/113/EÜ – Artikli 5 lõige 2 – Ajalise piiranguta erand – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 21 ja 23 – Kehtetus

Kohtuotsuse kokkuvõte

Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega – Direktiiv 2004/113 – Kindlustusmatemaatilised tegurid

(Nõukogu direktiiv 2004/113, artikli 5 lõige 2)

Direktiivi 2004/113 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega artikli 5 lõige 2 on alates 21. detsembrist 2012 kehtetu.

Vaidlus puudub selle üle, et direktiiviga 2004/113 kindlustusteenuste sektoris taotletav eesmärk on nähtuvalt selle artikli 5 lõikest 1 meeste ja naiste ühtsete kindlustusmaksete ja -hüvitiste reegli kohaldamine. Direktiivi põhjenduses 18 on sõnaselgelt sätestatud, et meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamiseks ei peaks soo kasutamine kindlustusmatemaatilise (aktuaarse) tegurina põhjustama erinevusi isikute kindlustusmaksetes ja -hüvitistes. Direktiivi põhjenduses 19 on „erandina” nimetatud liikmesriikidele antud õigust jätta meeste ja naiste ühtsete kindlustusmaksete ja -hüvitiste reegel kohaldamata. Nii põhineb direktiiv 2004/113 eeldusel, et harta artiklites 21 ja 23 sätestatud meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel on meeste ja naiste olukord seoses nende sõlmitud kindlustuslepingust tulenevate maksete ja hüvitistega sarnane.

Direktiivi 2004/113 artikli 5 lõige 2, mis lubab asjaomastel liikmesriikidel jätta ajalise piiranguta jõusse erandi meeste ja naiste ühtsete kindlustusmaksete ja ‑hüvitiste reeglist, on vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise eesmärgi saavutamisega, mida taotletakse kõnealuse direktiiviga, ning on vastuolus ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23. Sellest lähtuvalt tuleb kõnealust sätet piisava üleminekuperioodi lõppedes pidada kehtetuks.

(vt punktid 30, 32–34 ja resolutsioon)