Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 13. juulil 2015 – Solvay Solutions España S.L. versus Administración del Estado
(kohtuasi C-370/15)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal Supremo
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Solvay Solutions España S.L.
Vastustaja: Administración del Estado
Eelotsuse küsimused
1. Kas otsus [2013/448/EL]1 on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 296 ja põhiõiguste harta2 artikliga 41 vastuolus selles osas, et paranduskoefitsient on kindlaks määratud mehhanismi abil, mis põhjendamiskohustust rikkudes ei võimalda asjaomaste käitiste omanikel teada saada selle koefitsiendi vastuvõtmiseks arvesse võetud andmeid, arvutusi ja kriteeriumeid?
2. Kas otsus 2013/448/EL – arvestades viisi, kuidas on selles kehtestatud ja kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ3 artikli 10a lõikes 5 ja artiklis 15 otsuse 2011/278/EL4 ette nähtud tööstuse heitkoguste ülemmäär ja sektoriülene paranduskoefitsient – rikub nimetatud 2003. aasta direktiivi artikli 10a lõiget 1 ja artikli 23 lõiget 3 seetõttu, et see otsus ei ole välja töötatud vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele, mis reguleeris otsust 1999/468/EÜ5 ?
3. Võttes arvesse, et otsus 2013/448/EL ja/või otsuse 2011/278/EL artikkel 15 tekitavad asümmeetria:
– [direktiivi 2003/87/EÜ] artikli 10a lõike 5 punktides a ja b reguleeritud arvutusaluse – kuna nimetatud alused ei sisalda nimetatud direktiivi I lisasse kuuluvates käitistes heitgaaside põletamise teel elektritootmisest ning koostootmise teel sooja tootmisest tekkivaid heitkoguseid
– ning nimetatud direktiivi artikli 10a lõigetes 1 ja 4 saastekvootide tasuta eraldamiseks kehtestatud kriteeriumide vahel, mis aga hõlmab seda heitkoguste kategooriat;
a) Kas otsus 2013/448/EL ja/või otsuse 2011/278/EL artikkel 15 rikuvad artikli 10a lõiget 5 koostoimes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktiga u ja viidatud artikli 10a lõike 1 kolmanda lõiguga in fine, kui nendes arvestatakse tööstuse heitkoguste ülemmäära kindlaksmääramiseks, et heitgaaside põletamisest või sooja tootmisest elektrit tootvatest käitistes, mis kuuluvad nimetatud direktiivi I lisasse, tekkinud heitkogused on igal juhul „elektritootjate” heitkogused, ning et need tuleb seega sellest arvutustest välja jätta?
b) Kas isegi juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, otsus 2013/448/EL ja/või otsuse 2011/278/EL artikkel 5 rikuvad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõiget 5 ja/või selle direktiivi eesmärke, kuivõrd nendega jäetakse selle õigusnormiga reguleeritud tööstuse heitkoguste ülemmäära arvutamise alusest välja heitkogused, mis tekivad heitgaasidest elektri tootmisest ja soojuse koostootmisest viidatud direktiivi I lisasse kuuluvates käitistes, millele võib aga vastavalt sama direktiivi artikli 10a lõigetele 1-4 eraldada tasuta saastekvoote?
4. Kas komisjoni otsus [2013/448/EL] ja sellest tulenevalt otsus 2011/278/EL, mida see rakendab, on vastuolus direktiivi artikli 10a punktiga 12, kuna nendega laiendatakse sektoriülest paranduskoefitsienti sektoritele, mis on komisjoni otsuses 2010/2/EL6 (nüüd otsus 2014/746/EL)7 määratletud sektoritena, mille puhul kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi lekke ohtu peetakse märkimisväärseks, mistõttu on neile eraldatud tasuta saastekvoote vähendatud?
5. Kas otsus [2013/448/EL] rikub direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõiget 5, kuna selleks, et määrata kindlaks nimetatud lõike punktides a ja b viidatud tõendatud heitkogused, mis tekkisid ajavahemikul 2005-2007, Euroopa Komisjon:
a) ei võtnud arvesse heitkoguseid, mida ei olnud kantud ühenduse sõltumatusse tehingute registrisse, kuigi tegemist oli heitkogustega, mille registreerimine ei olnud vaatlusalusel perioodil kohustuslik;
b) arvutas, kus see oli võimalik, asjaomased heitearvud 2008. aastast hilisemate aastate tõendatud heitkoguste põhjal, kohaldades koefitsienti 1,74% vastupidises suunas;
c) jättis välja kõik heitkogused, mis olid tekkinud enne 30. juunit 2011 suletud käitistes.
____________1 Komisjoni 5. septembri 2013. aasta otsus 2013/448/EL, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT L 240, lk 27).
2 EÜT 2000, C 364, lk 1.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).
4 Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, lk 1).
5 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, lk 23; ELT eriväljaanne 01/03, lk 124).
6 Komisjoni 24. detsembri 2009. aasta otsus 2010/2/EL, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT 2010, L 1, lk 10).
7 ELT L 308, lk 114.