Evonik Degussa GmbH 8. aprillil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 28. jaanuari 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-341/12: Evonik Degussa GmbH versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-162/15 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Evonik Degussa GmbH (esindajad: Rechtsanwalt C. Steinle, Rechtsanwalt C. von Köckritz ja Rechtsanwältin A. Richter)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub:

1.    tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 28. jaanuari 2015. aasta otsus kohtuasjas T-341/12: Evonik Degussa GmbH vs. Euroopa Komisjon;

2.    tühistada komisjoni 24. mai 2012. aasta otsus C (2012) 3534 (final), millega jäeti rahuldamata konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, mille Evonik Degussa oli ELTL artikli 263 lõike 4 alusel esitanud andmete tõttu otsuses juhtumi puhul COMP/38.620 – Vesinikperoksiid ja perboraat; ning

3.    mõista komisjonilt välja apellandi kohtukulud nii Üldkohtus kui Euroopa Kohtus toimunud menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab kokku kolm väidet.

Esimene väide: Üldkohus tõlgendas Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes¹ artiklit 8 valesti ning rikkus õigusnormi, kui ta eitas, et komisjon rikkus oma põhjendamiskohustust ja ärakuulamise eest vastutav ametnik tegi hindamisvea otsuses, mis puudutab vaidluse esemeks oleva teabe avaldamist. Asjaolu, et Üldkohus püüdis konkurentsi peadirektoraadi ametniku kaalutlusi viimase kirjavahetusest apellandiga ärakuulamise eest vastutava ametniku otsusesse „juurde lugeda”, ei lähe mitte üksnes vastuollu ärakuulamise eest vastutava ametniku otsuse selge sõnastusega ja põhineb seega vaidlustatud otsuse sisu ilmsel moonutamisel, vaid piiras ka apellandi õigust tõhusale õiguskaitsele.

Teine väide: Üldkohus rikkus ELTL artikli 339 ja määruse nr 1/2003² artikli 30 tõlgendamisel õigusnormi. Üldkohus lähtus valesti sellest, et vaidluse esemeks olevast leebema kohtlemise taotlemisel tehtud avaldustest pärinev teave ei kuulu ametisaladuse kaitse alla ning teabe avaldamine kooskõlas määruse nr 1/2003 artikliga 30 on komisjoni pädevuses. Komisjoni otsuses leebema kohtlemise taotlemisel tehtud avaldustest sõnasõnaliste väljavõtete avaldamine on leebema kohtlemise taotlemisel tehtud avalduste osaline avalikustamine, mis on 2002. aasta koostööteatise punkti 32f ja 2006. aasta koostööteatise punkti 40 kohaselt lubamatu. Lisaks ei võtnud Üldkohus arvesse määruse nr 1049/2001³ artikli 4 lõike 2 tähendust ja seda puudutavat Euroopa Kohtu praktikat komisjoni otsustest väljavõtete avalikustamise kontekstis.

Kolmas väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta hindas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ta lähtus oma otsuses ebaõigesti sellest, et apellandi tagatud õiguspärase ootuse põhimõtet ei rikuta sellega, kui otsus uuesti avalikustatakse laiendatud mahus. Komisjoni haldusmenetlus kartelliasjas apellandi suhtes lõppes otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni avalikustamisega 2007. aastal. Laiendatud mittekonfidentsiaalse versiooni avalikustamine pärast selle menetluse lõppu on lubamatu.

____________

____________

¹ ELT L 275, lk 29.

²     Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

³     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).