Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Itaalia) 6. juulil 2017 – Enel Energia SpA versus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato jt
(kohtuasi C-408/17)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Enel Energia SpA
Vastustajad: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato, Autorità per l’Energia Elettrica il Gas e il Sistema Idrico, Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni
Eelotsuse küsimused
Kas direktiivi 2005/29/EÜ1 eesmärgiga, mis on tarbijate kaitseks loodud „turvavõrk“, ning eelkõige direktiivi põhjendusega 10, artikli 3 lõikega 4 ja artikli 5 lõikega 3 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis seovad sektoridirektiivides 2009/72/EÜ2 ja 2009/73/EÜ3 ette nähtud konkreetsete kasutaja kaitse kohustuste täitmise hindamise ülddirektiivi 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohaldamisalaga, välistades sellega vastava sektori järelevalveasutuse sekkumise – käesoleval juhul AEEGSI –, et sanktsioneerida sektoridirektiivi rikkumise eest igal konkreetsel juhul, kus see rikkumine võib endast kujutada ka ebaausat kaubandustava?
Kas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõikes 4 toodud erinormi põhimõtet tuleb mõista nii, et see põhimõte reguleerib õigusaktide vahelisi seoseid (üldaktid ja sektoriaktid) või normide vahelisi seoseid (üldnormid ja erinormid) või seoseid sõltumatute ametiasutuste vahel, kellele on tehtud ülesandeks teostada vastavates valdkondades järelevalvet?
Kas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõikes 4 toodud väljendit „vastuolus“ võib käsitada viitavana vaid konfliktile ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate normide ja muude liidu õigusnormide vahel, mis reguleerivad kaubandustavade eri aspekte, või on piisav, kui kõnealused normid näevad ette regulatsiooni, mis kaldub ebaausaid kaubandustavasid käsitlevatest normidest kõrvale konkreetsete faktiliste asjaolude korral?
Kas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõikes 4 toodud väljend puudutab vaid liidu määruste ja direktiivide sätteid ning neid ülevõtvaid õigusnorme või hõlmab see ka liidu õiguse põhimõtteid rakendavad õigus- ja haldusakte?
Kas direktiivi 2005/29/EÜ põhjenduses 10 ja artikli 3 lõikes 4, direktiivi 2009/72/EÜ artiklis 37 ja direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 41 toodud erinormi põhimõttega on vastuolus see, kui vastavaid siseriiklikke ülevõtmisnorme tõlgenda nii, et iga kord, kui mõnes reguleeritud sektoris, mille suhtes on kehtestatud ka sektoraalsed tarbijakaitsenormid, mis annavad sektori ametiasutustele reguleerimis- ja sanktsioneerimispädevuse, leiab aset toiming, mida võib käsitada „ebaausa kaubandustavana“ direktiivi 2005/29/EÜ artiklite 8 ja 9 tähenduses või „ebaausana kõigil tingimustel“ direktiivi 2005/29/EÜ I lisa tähenduses, tuleb alati kohaldada ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid üldnorme ja seda isegi siis, kui on olemas sektoraalne normistik, mis on vastu võetud (nende samade) tarbijate kaitseks ja tugineb liidu õigusnormidele, mis reguleerivad „ebaausaid kaubandustavasid“ või igal juhul samu „ebaseaduslikke või ebaausaid kaubandustavasid“?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, lk 22).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, lk 55).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, lk 94).