Kohtuasi C‑610/10

Euroopa Komisjon

versus

Hispaania Kuningriik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Riigiabi – Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Vastuvõetamatuse vastuväide – EÜ artikli 228 lõige 2 ja ELTL artikli 260 lõige 2 – Täitmata jätmine – Rahaline karistus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 11. detsember 2012

1.        Liidu lepingud – Ajaline kohaldamine – Menetlusnormid – Liikmesriikide kohustuse täita Euroopa Kohtu otsust rikkumise menetluse muutmine – Kohaldamine kohtueelsete menetluste suhtes, mis olid selle jõustumise hetkel pooleli – Õiguskindluse, rangemate sätete tagasiulatuva jõu puudumise, süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtete ning kaitseõiguste rikkumine – Puudumine

(EÜ artikli 228 lõige 2; ELTL artikli 260 lõige 2)

2.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Täitmise tähtaeg – Liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu hindamisel aluseks võetav kuupäev

(EÜ artikli 228 lõige 2; ELTL artikli 260 lõige 2)

3.        Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abisaajatest ettevõtjad, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot – Võlgniku kindlaksmääramine varade võõrandamise korral

(ELTL artikli 108 lõige 2)

4.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Kohtuotsuse täitmise kohustuse rikkumine – Rahalised karistused – Euroopa Kohtu kaalutlusõigus – Komisjoni ettepanekud ja suunised – Mõju

(ELTL artikli 260 lõige 2)

5.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Kohtuotsuse täitmise kohustuse rikkumine – Rahalised karistused – Karistusmakse – Summa kindlaksmääramine – Euroopa Kohtu kaalutlusõigus – Kriteeriumid

(ELL artikli 3 lõige 3 ja ELL artikkel 51; ELTL artikli 260 lõige 2; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 27)

6.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Kohtuotsuse täitmise kohustuse rikkumine – Rahalised karistused – Põhisumma määramine – Euroopa Kohtu kaalutlusõigus – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikli 260 lõige 2)

1.        Alates Lissaboni lepingu jõustumisest muudeti ELTL artikli 260 lõikega 2 sellise hagi esitamisele eelneva kohtueelse menetluse käiku, millega liikmesriigile heidetakse ette liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava Euroopa Kohtu otsuse täitmata jätmist, kaotades varem EÜ artikli 228 lõikes 2 ette nähtud põhjendatud arvamuse esitamise etapi. Nüüd koosneb see menetlus vaid ühest etapist, see tähendab asjaomasele liikmesriigile märgukirja saatmisest.

Enne muudatuse jõustumist alustatud kohtueelset menetlust, mis jätkub pärast seda kuupäeva, reguleerivad nimetatud uued eeskirjad, mis on menetluseeskirjadena kohaldatavad alates nende jõustumisest esitatud kõigi liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide suhtes, kusjuures tähtsust ei oma asjaolu, et menetlust alustati enne seda kuupäeva.

Seda järeldust ei sea kahtluse alla õiguskindluse põhimõtte järgimisega seotud argumendid. Nimelt olid liikmesriigid nende uute sätete jõustumise kuupäeval täiesti teadlikud nii oma kohustusest võtta meetmed, mis on vajalikud sellise Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, millega tuvastatakse liikmesriigi kohustuste rikkumine, kui ka tagajärgedest, mis selle kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua, kuivõrd need olid ette nähtud liidu esmases õiguses juba tükk aega enne Lissaboni lepingu jõustumist. Sama kehtib seoses rangemate sätete tagasiulatuva jõu puudumise ning süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtetega, kuivõrd EL toimimise lepinguga ei muudetud midagi seoses esiteks liikmesriikide kohustusega võtta meetmed, mis on vajalikud liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, ning teiseks karistustega, mida võidakse kohaldada liikmesriikide suhtes juhul, kui nad seda kohustust ei täida. Samuti ei saa tegu olla liikmesriikide kaitseõiguste riivamisega, kuivõrd neil on võimalus esitada oma märkused vastusena märgukirjale.

(vt punktid 42–44, 46–48 ja 50–52)

2.        Kuivõrd EL toimimise lepinguga kaotati ELTL artikli 260 lõike 2 alusel läbiviidavast liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusest põhjendatud arvamuse esitamise etapp, siis tuleb sellise liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu hindamisel võtta aluseks kuupäev, mil lõpeb selle sätte alusel esitatud märgukirjas määratud tähtaeg.

(vt punkt 67)

3.        Juhul, kui on välja kuulutatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi saanud ettevõtja pankrot, võib varasema olukorra taastamise ja ebaseaduslikult antud abist tuleneva konkurentsimoonutuse kõrvaldamise üldjuhul saavutada asjaomase abi tagastamisega seonduva nõude kandmisega võlanimekirja.

Kuid selline võlanimekirja kandmine võimaldab lugeda abi tagasinõudmise kohustuse täidetuks üksnes siis, kui olukorras, kus riigi ametiasutustel ei olnud võimalik tagasi nõuda kogu abisummat, päädib pankrotimenetlus ebaseaduslikku abi saanud ettevõtja likvideerimisega, see tähendab tema tegevuse lõpliku lõpetamisega. Seega, kui abisaajast ettevõtja on pankrotis ja kui tema tegevusest osa jätkamiseks on asutatud äriühing, võib selline tegevuse jätkamine – ilma et asjaomast abi oleks täies ulatuses tagasi makstud – tingida selle konkurentsimoonutuse edasikestmise, mis tuleneb konkurentsieelisest, mille see äriühing sai turul võrreldes oma konkurentidega. Nii võib selline äsja asutatud äriühing olla kohustatud kõnealuse abi tagasi maksma, kui see eelis tema kasuks edasi kestab. Nii on see eeskätt siis, kui on tuvastatud, et see äriühing saab tegelikult endiselt kasu konkurentsieelisest, mis on seotud asjaomase abi saamisega, eeskätt siis, kui uus äriühing omandab likvideerimisel äriühingu vara turutingimustele vastavat vastutasu maksmata või kui on tuvastatud, et sellise äriühingu asutamise tagajärjel hiiliti kõrvale kõnealuse abi tagastamise kohustusest. See kehtib eelkõige siis, kui turutingimustele vastava hinna tasumisest ei piisaks ebaseadusliku abi saamisega seotud konkurentsieelise neutraliseerimiseks.

Sellisel juhul ei ole sellise abiga seonduva võlanõude kandmine võlanimekirja iseenesest piisav selleks, et kõrvaldada sel moel esilekutsutud konkurentsimoonutus.

(vt punktid 72, 99, 104, 106 ja 107)

4.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 115 ja 116)

5.        Kui liikmesriigile tuleb määrata karistusmakse liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava kohtuotsuse täitmata jätmise eest, tuleb selline karistus määrata lähtuvalt sellest, milline sunnijõud on vajalik veenmaks kohustusi rikkunud liikmesriiki täitma kohtuotsust, millega tuvastatakse liikmesriigi kohustuste rikkumine, ning muutma oma käitumist, et lõpetada etteheidetav rikkumine. Selles valdkonnas oma kaalutlusõigust teostades peab Euroopa Kohus määrama karistusmakse kindlaks selliselt, et see oleks ühelt poolt asjaoludele vastav ning teiselt poolt proportsionaalne tuvastatud liikmesriigi kohustuste rikkumise ja asjaomase liikmesriigi maksevõimega.

Nii peab Euroopa Kohus tema pädevuses oleva hindamise raames selleks, et tagada karistusmakse sunnijõud liidu õiguse ühetaolise ja tõhusa kohaldamise eesmärgil, võtma põhimõtteliselt arvesse järgmisi kriteeriume: rikkumise kestus, selle raskusaste ning asjaomase liikmesriigi maksevõime. Nende kriteeriumide kohaldamisel peab Euroopa Kohus arvesse võtma eelkõige täitmata jätmise tagajärgi avalikele ja erahuvidele ning seda, kuivõrd kiireloomuline on vajadus, et asjaomane liikmesriik täidaks oma kohustusi.

Seoses liikmesriigi maksevõimega tuleb arvesse võtta selle liikmesriigi inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu hiljutist arengut, arvestades nende väärtust asjaolude Euroopa Kohtu poolt hindamise hetkel. Komisjoni otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmise kohustuse rikkumise korral ei mõjuta asjaolu, et liikmesriik on usaldanud oma territoriaalsetele allüksustele selle otsuse rakendamise ülesande, kuidagi ELTL artikli 260 kohaldamist. Nimelt, ehkki iga liikmesriik on vaba jaotama sisetasandil oma äranägemise järgi pädevust keskvõimu ja kohalike võimukandjate vahel, on ta sellest hoolimata kõnealuse artikli alusel liidu ees ainsana vastutav liidu õigusest tulenevate kohustuste järgimise eest.

Rikkumise kestuse hindamisel tuleb lähtuda hetkest, mil Euroopa Kohus hindab asjaolusid, mitte hetkest, mil komisjon kohtusse pöördub.

Rikkumise raskusastet puudutavas tuleb juhul, kui kohtuotsus, mis on jäetud täitmata, seondub ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisega, arvesse võtta EL toimimise lepingu riigiabi käsitlevate sätete äärmiselt olulist laadi; nimetatud sätted väljendavad ühte peamistest ülesannetest – ehk siseturu rajamise ülesannet –, mis on liidule usaldatud vastavalt ELL artikli 3 lõikele 3, ning protokollile nr 27 siseturu ja konkurentsi kohta, mis ELL artikli 51 kohaselt moodustab aluslepingute lahutamatu osa ning mille kohaselt hõlmab siseturg süsteemi, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmisega kõrvaldatakse aga konkurentsimoonutus, mille põhjustas abist tulenev konkurentsieelis, ning sellise tagastamisega kaotab abisaaja eelise, mis tal oli turul võrreldes oma konkurentidega.

(vt punktid 117–120, 125–127, 131 ja 132)

6.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 141, 143–145)