Language of document :

Toni Klementi 13. detsembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 10. oktoobri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-211/14 RENV: Toni Klement versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(kohtuasi C-698/17 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Toni Klement (esindaja: advokaat J. Weiser)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu 10. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas T-211/14 RENV ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab sisuliselt kolm väidet.

Esimeses väites leiab apellant, et ebapiisavalt on põhjendatud hinnangut, mis on antud vaidlusaluse ruumilise kaubamärgi eristusvõimele. Vaidlustatud kohtuotsus ei sisalda mingeid põhjendusi, miks vaidlusalune ruumiline kaubamärk on eriti tugeva eristusvõimega, kuigi selle kuju on puhttehniline. Sellega seoses ei ole kohtuotsuses esitatud põhjendused olulises küsimuses selged ja arusaadavad, mistõttu on rikutud õigusnorme.

Teises väites märgib apellant, et põhjendused selle kohta, et vaidlusalusele kaubamärgile selle kasutamisel lisataval sõnalisel osal „Bullerjan“ on eristusvõime, on vastuoluline ja ebapiisav. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole selgitatud, millise tugevusega eristusvõime Üldkohus lisatud sõnalisele osale omistas. Lisatud sõnalise osa eristusvõimet kindlaks tegemata ei saa otsustada, kas sõnaline osa mõjutab vaidlusaluse kaubamärgi eristusvõimet. Lisaks on vaidlustatud kohtuotsus selles osas vastuoluline. Nii lähtus Üldkohus ühelt poolt sellest, et sõnaline osa võib lihtsustada kaupade kaubandusliku päritolu kindlakstegemist, kuid märkis teiselt poolt, et sõnaline osa ei mõjuta vaidlusaluse ruumilise kaubamärgi eristusvõimet. Kaubandusliku päritolu kindlakstegemise lihtsustamine ja eristusvõime mõju puudumine on aga teineteist välistavad.

Kolmandas väites leiab apellant, et vaidlusaluse ruumilise kaubamärgi eristusvõime kindlakstegemisel lähtuti väärast õiguslikust mõõdupuust. Ruumilise kaubamärgi eristusvõime tugevuse kindlakstegemisel tuleb kaitstavat kuju võrrelda esinevate kujudega. Ometi ei lähtunud Üldkohus oma põhjendustes turul esinevatest kujudest, vaid „ahju kujust üldiselt“. Niisugust tüüpilist ahju kuju ei ole aga olemas.

____________