Language of document : ECLI:EU:C:2006:558

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

PHILIPPE LÉGER

esitatud 14. septembril 20061(1)

Kohtuasi C‑321/03

Dyson Ltd

versus

Registrar of Trade Marks

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division (Ühendkuningriik))

Kaubamärk – Esimene direktiiv 89/104/EMÜ – Artikkel 2 – Tähis, millest kaubamärk võib koosneda – Artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane – Registreerimisest keeldumise absoluutne põhjus – Toote funktsionaalne omadus – Väljajätmine





1.        Kas toote välimusega seotud funktsionaalne omadus võib moodustada esimese nõukogu direktiivi 89/104/EMÜ(2) tähenduses kaubamärgi ja kui see on nii, siis mis tingimustel?

2.        Sellised on sisuliselt küsimused, mis High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division (Ühendkuningriik) esitab kohtuvaidluse raames, milles on äriühing Dyson Ltd (edaspidi „Dyson” või „hageja”) vastandatud Registrar of Trade Marks’ile seoses Dysoni tolmuimejamudelitesse integreeritud läbipaistva tolmupaagi registreerimisega kaubamärgina.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Rahvusvaheline õigus

3.        Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (edaspidi „TRIPS-leping”), mis on 15. aprilli 1994. aasta Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisa 1C, kiideti Euroopa Ühenduse nimel tema pädevusse kuuluvas osas heaks nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ.(3)

4.        TRIPS-lepingu artikkel 7 sätestab:

„Intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikku kasu saamisele viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele.”

B.      Ühenduse õigusnormid

5.        Nõukogu võttis direktiivi vastu selleks, et kõrvaldada liikmesriikides kohaldatavate kaubamärki käsitlevate õigusaktide erinevused, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul.(4) Direktiiv piirdub ühtlustamisel liikmesriikide õigusaktide nende sätetega, mis mõjutavad siseturu toimimist kõige otsesemalt.(5) Nende seas on ka normid, mis kehtestavad tingimused, millest sõltub kaubamärkide registreerimine,(6) ning normid, mis tagavad ettenähtud korra kohaselt registreeritud kaubamärgile kaitse.(7)

6.        Direktiivi artikkel 2 määratleb tähised, mis võivad moodustada kaubamärgi, järgmiselt:

„Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”

7.        Direktiivi artikkel 3 loetleb kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused. Kõnealuse artikli 3 lõige 1 näeb ette:

„Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:

a)      tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)      kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;

c)      kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)      kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)      tähiseid, mis koosnevad ainult:

–        kauba enda loomuomasest kujust, või

–        kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, või

–        kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

[…]”

8.        Direktiivi artikli 3 lõige 3 sätestab, et kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt sama artikli lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristusvõime.

9.        Seejärel määrab direktiivi artikkel 5 kindlaks õigused, mis annab kaubamärgi registreerimine kaubamärgi omanikule. Selle artikli lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)      kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b)      kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.”

C.      Siseriiklikud õigusnormid

10.      1994. aasta kaubamärgiseadus (Trade Marks Act) (edaspidi „1994. aasta seadus”), millega võeti direktiiv Inglise õigusesse üle, määratleb paragrahvi 1 lõikes 1 kaubamärgi mõiste kui „iga tähis[e], mida on võimalik graafiliselt esitada ning mille põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest”. Sama sätte alusel võivad „kaubamärgi moodustada sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju”.

11.      Kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused on esitatud 1994. aasta seaduse paragrahvis 3. See säte on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Järgmisi ei registreerita:

a)      tähised, mis ei vasta paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

b)      kaubamärke, millel puudub eristusvõime;

c)      kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)      kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades.

Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta vastavalt punktile b, c või d, kui enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva on kaubamärk kasutamise käigus omandanud eristusvõime.

[…]”

II.    Asjaolud ja menetlus põhikohtuasjas

12.      Dyson valmistab ja turustab alates 1993. aastast tolmukotita tolmuimejat Dual Cyclone, mis kogub tolmu ja mustuse tolmuimejasse integreeritud läbipaistvast plastist paaki.

13.      10. detsembril 1996 esitas äriühing Notetry Ltd(8) 1994. aasta seaduse alusel registreerimistaotluse. See taotlus vormistati registreerimisvormil järgmise esituse ja kirjeldusega:

Image not found

„Kaubamärk koosneb pildil kujutatud tolmuimeja välispinna osa moodustavast läbipaistvast mahutist või tolmupaagist.”

Image not found

„Kaubamärk koosneb pildil kujutatud tolmuimeja välispinna osa moodustavast läbipaistvast mahutist või tolmupaagist.”

14.      Registreerimistaotlus esitati Nizza kokkuleppe(9) klassi 9 kuuluvate kaupade kohta, mis vastavad järgmisele kirjeldusele:

„Põrandate ja vaipade puhastamise, poleerimise ja pesemise seadmed; tolmuimejad; vaibapesurid; põrandapoleerijad; eelnimetatud kaupade osad ja tarvikud.”

15.      Kontrollija (Registrar of Trade Marks) jättis selle taotluse 23. juuli 2002. aasta otsusega rahuldamata põhjusel, et kõnealusel tähisel puudub eristusvõime 1994. aasta seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Ta märkis samuti, et läbipaistev tolmupaak tähistab lõpuks kõnealuse toote liiki ja otstarvet, mis on nimetatud seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punkti c alusel registreerimisest keeldumise absoluutne põhjus.

16.      Dyson esitas selle otsuse peale 16. augustil 2002 hagi High Court of Justice’ile.

III. Eelotsuse küsimused

17.      Eelotsusetaotluses(10) on High Court of Justice kõigepealt seisukohal, et kaubamärkidel, mille registreerimist taotletakse, puudub eristusvõime 1994. aasta seaduse paragrahvi 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b tähenduses.(11)

18.      Ta märgib samuti, et need kaubamärgid kirjeldavad kõnealuste toodete omadusi nimetatud seaduse paragrahvi 3 lõike 1 esimese lõigu punkti c tähenduses(12) ning ei võimalda tarbijatel toote kaubanduslikku päritolu kindlaks määrata.

19.      High Court of Justice rõhutab pealegi, et kõnealuse registreerimistaotluse võib rahuldamata jätta monopoli tõttu, mille annaks kaubamärgi registreerimine sellise materjali kasutamisel, mis peaks tema arvates jääma kotita tolmuimejate tootjate vabasse käsutusse.

20.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtul(13) on seejärel küsimus, kas kõnealused kaubamärgid ei ole registreerimistaotluse kuupäeval, see tähendab 1996. aastal ja pärast nende tegelikku kasutamist omandanud eristusvõimet 1994. aasta seaduse paragrahvi 3 lõike 1 teise lõigu tähenduses.(14)

21.      High Court of Justice tuvastab kontrollijale antud tunnistuste põhjal kõigepealt, et 1996. aastal ja kogu perioodil, mil Dysonil oli de facto monopol kõnealusel turul, seostasid tarbijad läbipaistvat tolmupaaki kotita tolmuimejaga. Ta märgib seejärel, et tarbijad olid just reklaami tõttu ja konkureeriva toote puudumise pärast teadlikud sellest, et tegemist on Dysoni toodetud tolmuimejaga. Seevastu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ettevõtja ei reklaaminud sel ajal üldse kõnealust läbipaistvat tolmupaaki aktiivselt kaubamärgina.

22.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib seega Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas Philips(15) silmas pidades, kas sellise monopoli omamisest, mis paneb tarbija seostama tähist ühe ainsa tootjaga, piisab sellele tähisele direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses eristusvõime andmiseks. Sellega seoses on High Court of Justice’il küsimus, kas lisaks sellele on nõutav tähise aktiivselt reklaamimine kaubamärgina.

23.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on see küsimus eriti tähtis, kuivõrd kõnealuse kaubamärgi registreerimine annaks hagejale ainuõiguse kasutada läbipaistvat plastikut toote kaubandusliku päritolu näitajana isegi pärast seda, kui ettevõtja ei ole enam ainus kotita tolmuimejate tootja.

24.      Nendel kaalutlustel otsustas High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„l.      Kas see, kui registreerimistaotluse esitaja on kasutanud tähist (mille puhul ei ole tegemist kujutisega), mis koosneb uut tüüpi toote välimuse osaks olevast funktsionaalsest omadusest, ning kui taotlejal on olnud kuni kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevani nende toodete osas de facto monopol, on piisav selleks, et tähis oleks omandanud eristusvõime direktiivi […] artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest on hakanud registreerimistaotluse esitamise ajaks seostama asjaomast tähist kandvaid kaupu taotluse esitajaga ning mitte ühegi teise tootjaga?

2.      Kui see ei ole piisav, siis mida on veel vaja selleks, et tähis oleks omandanud eristusvõime ning eelkõige, kas on vajalik, et isik, kes on tähist kasutanud, oleks seda kaubamärgina reklaaminud?”

IV.    Õiguslik analüüs

A.      Poolte märkused

25.      Hageja rõhutab kõigepealt, et tähised, mille kohta kõnealune registreerimistaotlus esitati, ei seisne kujus, vaid konkreetselt läbipaistvas tolmupaagis. Ta märgib ühtlasi, et taotlust ei esitatud värvi, vaid värvi puudumise – läbipaistvuse kohta. See võimaldaks tema sõnul tarbijal näha tolmupaaki kogunenud mustuse ja tolmu kogust ja teada saada, millal paak on täis. Dysoni sõnul saab selle tulemuse ka teiste tehniliste võtetega, nagu tolmuimejale vaateakna või signaallambi paigaldamisega.

26.      Hageja on seejärel seisukohal, et selleks, et tähis omandaks direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses eristusvõime, ei ole vaja seda kaubamärgina reklaamida. Dysoni sõnul piisab sellest, kui märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest seostab registreerimistaotluse esitamise ajal kõnealust toodet taotluse esitajaga ja mitte ühegi teise tootjaga. Selline järeldus tuleneb tema arvates mitte üksnes direktiivi sõnastusest ja eesmärkidest, vaid ka Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Windsurfing Chiemsee.(16)

27.      Juhuks kui vaja, täpsustab hageja elemendid, millest peaks tema arvates piisama selleks, et tunnistada tähise eristusvõimet direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses. Neid tunnuseid on kolm. Tähis peab kõigepealt eristama tooteid, mille kohta kaubamärgi registreerimist taotletakse. Tähise eristusvõime peab seejärel võimaldama märkimisväärsel osal asjaomasest avalikkusest seostada kõnealuseid tooteid konkreetse ettevõtjaga. Lõpuks peab selle ettevõtjaga loodud seos kestma jääma ka pärast de facto monopoli lõppu ja uute ettevõtjate turule ilmumist.

28.      Menetlusse astujad Ühendkuningriigi valitsus ja Euroopa Ühenduste Komisjon seevastu leiavad, et direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses eristusvõime omandamiseks on vaja, et tähist oleks kasutatud kaubamärgina.

29.      Nad tuginevad nimelt eespool viidatud kohtuotsuses Philips Euroopa Kohtu antud õiguslikule analüüsile, mille järgi „peab sihtrühma poolt kauba äratundmine konkreetselt ettevõtjalt pärineva kaubana toimuma tänu kaubamärgi kasutamisele kaubamärgina ning seega tänu kaubamärgi olemusele ja mõjule, mis muudavad kaubamärgi selliseks, mille põhjal on võimalik asjaomast kaupa eristada teiste ettevõtjate omadest.”(17)

30.      Nii Ühendkuningriigi valitsus kui ka komisjon väidavad, et see nõue on kehtestatud selleks, et vältida, et monopolistlik tarnija võiks takistada sama funktsionaalse omadusega toodete turule toomist lihtsalt seetõttu, et tema tõi oma tooted turule hetkel, kui ta oli ainus, kes seda tehnikat kasutas.

31.      Erinevalt Ühendkuningriigi valitsusest leiab komisjon siiski, et kõigepealt tuleb välja selgitada, kas kõnealused tähised võivad tõepoolest moodustada kaubamärgi direktiivi artikli 2 tähenduses.(18)

32.      Komisjon küsib kõigepealt, kas käesolevas kohtuasjas arutamisel olevad tähised kujutavad endast tõepoolest „tähiseid” selle sätte tähenduses. Registreerimistaotlus on tema arvates tegelikult mõeldud tolmuimeja läbipaistva tolmupaagi idee registreerimiseks, olenemata paagi kujust. Komisjoni arvates nimelt ei saa idee olla tähis, sest ideed ei ole võimalik tajuda ühegagi viiest füüsilisest meelest ning see avaldub üksnes ettekujutuses.(19)

33.      Komisjon leiab, et selline käsitus läheks vastuollu direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e aluseks oleva loogikaga.

34.      Igal juhul ta leiab, et nende tähiste graafiline esitus, mille registreerimist taotleb Dyson põhikohtuasjas, ei vasta eespool viidatud kohtuotsuses Sieckmann(20) Euroopa Kohtu sedastatud nõudele, et graafiline esitus peab olema „selge, täpne, terviklik, lihtsalt kättesaadav, mõistetav, püsiv ja objektiivne”. Nimelt ei vasta need tähised tema arvates ühelegi konkreetsele kujule, vaid võiksid tähistada mitut kuju. Pealegi on mõiste „läbipaistev” tema arvates mitmetähenduslik. Peale selle on komisjonil küsimus, kas graafilisi esitusi, mis seisnevad sõnalises kirjelduses ja idee näiteid kujutavates piltides, saab pidada piisavalt selgeks ja täpseks.

B.      Vaidlusese

35.      Käesolevas kohtuasjas esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule direktiivi artikli 3 lõike 3 kohta kaks eelotsuse küsimust, et kindlaks määrata, kas ja – vajaduse korral, mis tingimustel – võib toote välimuse osaks olev funktsionaalne omadus omandada kasutuse käigus eristusvõime.

36.      Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et ainult sellel siseriiklikul kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes vastutab langetatava kohtuotsuse eest, on pädevus kohtuasja eripära arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust.(21)

37.      Euroopa Kohus on siiski seisukohal, et tema ülesanne on tõlgendada kõiki ühenduse õiguse sätteid, mida siseriiklikud kohtud vajavad oma kohtuasjade lahendamiseks, isegi kui need kohtud ei ole selliseid sätteid Euroopa Kohtule esitatud küsimustes otseselt nimetanud.(22)

38.      Nii otsustas Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses Libertel oranži värvi telekommunikatsioonitoodete ja -teenuste kaubamärgina registreerimise kohta, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste kontrollimiseks on vaja eelnevalt kindlaks määrata, kas värv iseenesest võib olla kaubamärk direktiivi artikli 2 tähenduses.(23)

39.      Ma arvan, et sellist arutluskäiku võib kohaldada ka käesolevas kohtuasjas. Ma leian nimelt nagu komisjon, et High Court of Justice’i küsimuste kontrollimiseks on vaja kõigepealt kindlaks määrata, kas selline funktsionaalne omadus, nagu on arutamisel põhikohtuasjas, võib olla kaubamärk direktiivi artikli 2 tähenduses.

C.      Direktiivi artiklis 2 kehtestatud tingimused

40.      Märk peab selleks, et see võiks olla direktiivi artikli 2 tähenduses kaubamärk, vastama kolmele tingimusele. Esiteks peab ta olema tähis.(24) Teiseks peab see tähis olema graafiliselt kujutatav. Kolmandaks peab selle tähise põhjal olema võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.(25) Ainult tähiseid, mis vastavad nendele kolmele tingimusele, võib registreerida kaubamärgina.

41.      Nagu on täpsustatud direktiivi põhjenduses 7, on direktiivi artiklis 2 esitatud nende märkide „näidiste loetelu”, mis võivad moodustada kaubamärgi. Nende märkide hulgas on „eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju”.(26) Kõnealuse artikli sõnastusest nähtub, et see loetelu ei ole ammendav.

42.      Selles artiklis ei nimetata juhtu, kus kaubamärgi moodustab toote funktsionaalne omadus. Seda ei ole aga konkreetselt ka välistatud. Seega tuleb kontrollida, kas selline omadus võib vastata direktiivi artikli 2 tingimustele.

43.      Vastupidi hageja ja Ühendkuningriigi valitsuse väidetule leian ma, et funktsionaalne omadus, mis on osa toote välimusest, ei vasta selles sättes nõutud tingimustele selleks, et see võiks moodustada kaubamärgi, sest minu arvates ei kujuta see endast tähist, mida saab graafiliselt esitada nii, et see eristaks ühe ettevõtja tooteid või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

1.      Tähise olemasolu

44.      Direktiivi artikli 2 kohaldamiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha, et läbipaistvat tolmupaaki, mille registreerimist taotletakse, esitatakse selle kasutamise kontekstis tõepoolest tähisena. Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud, on selle nõude eesmärk eelkõige takistada kaubamärgiõiguse ärakasutamist alusetu konkurentsieelise saamiseks.(27)

45.      Nagu ma märkisin, taotleb Dyson „tolmuimeja välispinna osa moodustava läbipaistva mahuti või tolmupaagi”, nagu see on esitatud tema registreerimisavaldusel, kaubamärgina registreerimist.

46.      See on mahuti, mis koosneb läbipaistvast ja lahtikäivast korpusest. See on integreeritud tolmuimeja välisstruktuuri ja ühildub tolmuimeja kuju, joonte ja kontuuridega. See paak, mis on mõeldud põrandalt koristatud tolmu ja mustuse kogumiseks, on eelkõige funktsionaalne ja praktiline. Selle tõttu ei ole tarbijal vaja osta tolmuimejakotte ja -filtreid. See võimaldab kasutajal ka näha tolmupaagi täitumise taset. Sellel mahutil võib olla veel esteetiline funktsioon, sest see on osa selle toote välimusest, millesse see on integreeritud.

47.      Ma arvan nagu komisjon, et hageja taotleb tegelikult uue prahikogumis-, prahihoidmis- ja prahitühjendamisidee kaitset.(28) See ettevõtte Dyson poolt välja arendatud idee võimaldab nimelt, nagu nägime, vältida tolmuimejakottide ja ‑filtrite kasutamist ja kasutajal näha, millal tolmupaak saab täis.

48.      Prantsuse keele sõnaraamatu järgi on idee „[e]seme üldine ja abstraktne esitus kujutluses”(29) ja avaldub ettekujutuses. Praktikas võib idee teostuda väga paljudes esemetes.

49.      Käesolevas kohtuasjas leian ma, et registreerimistaotlusega tahetakse tegelikult saada ainuõigusi kõnealuse funktsionaalse omaduse kõikvõimalike kujude suhtes.

50.      Sellepärast on selle taotluse vormil mahutit kujutatud kahel eri kujul, mis on kohandatud kahele tolmuimejamudelile, millesse see on integreeritud. Esimesel joonisel, mis kujutab hari-tolmuimejate tootesarja kuuluvat tolmuimejat, paistab, et tolmupaak moodustab masina tolmuimemistoru samba ümber ringikujulise ümbrise. Teisel joonisel, mis kujutab ratastel veetava tolmuimeja sarja tolmuimejat, on mahuti kuju ja suurus erinevad ja mahuti paistab vaid poolkuukujulisena selle samba ümber.

51.      Need esitused ei ole siiski välistavad. Nimelt ei piirduta kaitse taotlemisel ühe kuju ega ühe kooste ega konkreetse üksteise suhtes organiseeritusega, sest see omadus peab ainult moodustama osa tolmuimeja välispinnast ja võimaldama kasutajal mahutist läbi näha. Selle tolmupaagi kuju, suurus, esitus, koguni selle kooste võimalused asjaomase toote suhtes on arvukad ja sõltuvad mitte ainult hageja poolt välja arendatud tolmuimejamudelitest, vaid ka tehnoloogilistest uuendustest. Läbipaistvus võimaldab kasutada mitmeid värvitoone. Nii võiks kõnealuses funktsionaalses omaduses seisneva kaubamärgi omanik kasutada ümara või kandilise kujuga, sangaga või sangata mahutit, mis on küll läbipaistev, aga võib olla eri värvitoonides.

52.      Nagu tunnistab lõpuks hageja oma märkustes, ei taotleta kõnealuse registreerimistaotlusega mitte kuju kaitset, vaid läbipaistva tolmupaagi enda kaitset. See taotlus ei ole esitatud ka värvi kaitseks, vaid vastupidi värvi puudumise, nimelt läbipaistvuse kaitseks.(30)

53.      Vaatamata Euroopa Kohtu ulatuslikule kohtupraktikale tähiste suhtes, mis võivad direktiivi artikli 2 alusel moodustada kaubamärgi, arvan ma, et selline idee nagu on hageja välja arendatud idee, ei saa moodustada kaubamärki nimetatud sätte tähenduses.

54.      Nimelt, nagu komisjon oma märkustes nimetas, avaldub idee üksnes ettekujutuses.(31) Vastupidi lõhnale,(32) värvile(33) või helile(34) tekib idee kujutluses ning ei ole tajutav ühegagi inimese viiest meelest, nimelt nägemise, kuulmise, kompamise, haistmise või maitsmisega.(35) Inimese mõtlemis- ja kujutlusvõime on piiramatu ja vaimne võime eset või kujutist ette kujutada on minu arvates piiritu. Ent kui väljakujunenud kohtupraktika järgi on kaubamärgi põhiülesanne võimaldada tarbijal eristada talle pakutavaid tooteid ja teenuseid päritolu järgi ja ilma võimaliku segiajamiseta,(36) siis näib mulle, et seda eesmärki ei saavuta tähisega, mida inimene võib tajuda nii erinevalt. Seega ei saa idee minu arvates olla tarbija jaoks märk ja järelikult olla tähis, mis täidaks kaubamärgi eristamise ülesannet.

55.      Neid põhjendusi arvestades leian ma järelikult, et selline funktsionaalne omadus, nagu on arutamisel käesolevas kohtuasjas, ei saa moodustada tähist direktiivi artikli 2 tähenduses.

56.      Minu arvates ei vasta selline omadus ka teisele direktiivi artiklis 2 nõutud tingimusele, et kaubamärgi võivad moodustada ainult tähised, mida saab graafiliselt esitada.

2.      Graafiline kujutatavus

57.      Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et direktiivi artikli 2 mõistes graafiline kujutis peab võimaldama tähise visuaalset esitamist eelkõige kujundite, joonte või tähtede abil, nii et seda saab täpselt identifitseerida.(37) Selle ülesande täitmiseks peab kujutis olema selge, täpne, terviklik, lihtsalt kättesaadav, mõistetav, püsiv ja objektiivne.(38)

58.      Euroopa Kohus on seisukohal, et graafilist kujutatavust nõutakse eelkõige sellepärast, et kaubamärki ennast määratledes määrata kindlaks kaubamärgiomanikule registreeritud kaubamärgiga antud kaitse täpne objekt.(39) See aitab sel viisil kaasa õiguskindlusele.(40)

59.      Nagu ma juba märkisin oma ettepanekus eespool viidatud kohtuasjas Heidelberger Bauchemie, täidab see nõue kahte täpset eesmärki. Esimene on võimaldada pädevatel ametiasutustel sellise olemusega tähiseid, mis võivad moodustada kaubamärgi, selgelt ja täpselt ära tunda selleks, et läbi viia registreerimistaotluste eelkontrolli ning avaldada ja pidada asjakohast ja täpset kaubamärgiregistrit. Teine eesmärk on võimaldada ettevõtjatel selgelt ja täpselt kindlaks teha, millised on nende hetkel tegutsevate või potentsiaalsete konkurentide registreeritud kaubamärgid või milliste kaubamärkide registreerimist on taotletud, et saada sel viisil asjakohast teavet kolmandate isikute õiguste kohta.(41)

60.      Nendel asjaoludel leiab Euroopa Kohus, et tähis peab eelkõige olema täpselt ning alati ühtmoodi tajutav, mis tagab, et kõnealune kaubamärk täidab ühelt poolt päritolu väljendamise funktsiooni ja teiselt poolt võimaldab ühegi võimaliku kahtluseta kindlaks määrata, mille suhtes see ainuõiguse annab. Pealegi peab kaubamärgi registreeringu kestust ja selle pikemaks või lühemaks tähtajaks pikendamise võimalust arvestades olema kujutis püsiv.(42)

61.      Ma leian aga, et selline funktsionaalne omadus, nagu on arutamisel käesolevas kohtuasjas, nendele tingimustele ei vasta.

62.      Nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 52, võib funktsionaalsus, mille registreerimist Dyson taotleb, täie tõenäosusega esineda mitmel kujul ja eri aspektides, mis ei sõltu mitte ainult hageja poolt välja arendatud tolmuimejamudelitest, vaid ka tehnoloogia arengust. Kuivõrd kaubamärgiõigusega antud kaitse võib olla piiramatu kestusega (tingimusel, et seda kasutatakse tegelikult ja makstakse registreeringu pikendamise tasu), on minu arvates väga tõenäoline, et läbipaistva tolmupaagi aspekt ja selle tolmuimejasse integreerimise viis arenevad aastate jooksul edasi.

63.      Nendel asjaoludel näib mulle, et ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kuidas funktsionaalne omadus, mille kohta õigusi nõutakse, on integreeritud toodetesse, mille suhtes registreerimist taotletakse. Kõnealune graafiline esitus ei võimalda seega ei pädevatel ametiasutustel ega ettevõtjatel kindlaks määrata registreeritud kaubamärgi omanikule antud kaitse täpset eset. Selline ebakindlus on minu arvates graafiliselt kujutatavuse nõude aluseks oleva õiguskindluse põhimõttega vastuolus.

64.      Tuleb seega tõdeda, et põhikohtuasjas käsitletav funktsionaalne omadus ei ole täpne ega püsiv, nagu nõuab direktiivi artikkel 2.

65.      Kõiki neid elemente arvestades olen ma seisukohal, et funktsionaalset omadust, mis moodustab osa toote välimusest ja millel võib olla palju aspekte, ei saa pidada direktiivi artikli 2 mõistes graafiliselt esitatavaks tähiseks.

66.      Ma leian, et selline omadus ei vasta ka direktiivi artiklis 2 ette nähtud kolmandale tingimusele, et kaubamärgiks võivad olla ainult tähised, mille põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

3.      Eristusvõime olemasolu

67.      Kaubamärgi eristusvõime tähendab seda, et tähise abil peab olema võimalik määratleda kaupa või teenust teatud ettevõtjalt pärinevana ja seega seda teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest eristada.(43)

68.      Kaubamärgi olemusliku eristusvõime hindamine ei sõltu põhimõtteliselt kaubamärgi kasutusest. Seda hinnatakse üksnes selle põhjal, kas tähisel endal on eristusvõime.

69.      Käesolevas kohtuasjas tuleb seega kindlaks määrata, kas toote välimuse osaks olev funktsionaalne omadus võib iseenesest ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada. Tuleb seega hinnata, kas käesolevas kohtuasjas arutatav funktsionaalne omadus on või ei ole võimeline edastama täpset informatsiooni kauba päritolu kohta. Ma leian, et see ei ole võimalik kahel põhjusel.

70.      Ühelt poolt – nagu nägime – ei võimalda kõnealune registreerimistaotlus kindlalt kindlaks määrata, kuidas on see funktsionaalsus integreeritud toodetesse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse. Nagu ma oma ettepanekus eespool viidatud kohtuasjas Libertel märkisin, eeldab eristusvõime olemasolu hindamine tähise täpset tundmist.(44)

71.      Teiselt poolt arvan ma, et selline funktsionaalsus, nagu on käesolevas kohtuasjas arutamisel, ei saa tagada, et kaubamärk täidab oma põhiülesannet. Tuleks nimelt meelde tuletada, et Euroopa Kohus on määratlenud, et see ülesanne on „tagada tarbijale või lõppkasutajale kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse teatud kindel päritolu, mis lubab tal ilma võimaliku segiajamiseta eristada seda kaupa või teenust teise päritoluga kaubast või teenusest”.(45) Kaubamärk peab seega kindlustama tarbijale märgiga tähistatud kauba päritolu garantii.

72.      Ent nagu ma juba kontrollisin käesoleva ettepaneku punktides 51–55, kui funktsionaalne omadus võib – kui see on integreeritud asjaomasesse tootesse – olla täpse kujuga, siis tegelikult on registreerimistaotlus esitatud ainuõiguste saamiseks idee kohta või vähemalt selle funktsionaalsuse esinemise kõikvõimalike kujude kohta. Idee aga ei saa minu arvates olla tarbija jaoks piisavalt täpne tähis.

73.      Nendel asjaoludel ma arvan, et ei ole võimalik arvestada, et selline funktsionaalne omadus, nagu on arutamisel põhikohtuasjas, võiks olla nii täpse tähendusega, et tähistada ilma võimaliku segiajamiseta toote päritolu.

74.      Kõiki neid elemente arvestades olen ma arvamusel, et toote välimuse osaks olev ja mitmel kujul esinev funktsionaalne omadus ei vasta nõutud tingimustele, mis on vajalikud kaubamärgi moodustamiseks direktiivi artikli 2 tähenduses ning et see ei või moodustada graafiliselt esitatavat tähist, mis võiks eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

75.      Kui Euroopa Kohus peaks siiski leidma, et selline funktsionaalne omadus, nagu on arutamisel käesolevas kohtuasjas, vastab kõikidele nõutavatele kaubamärgi tunnustele kõnealuse sätte tähenduses, leian ma, et sellise kaubamärgi registreerimine oleks direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teise taandega vastuolus.

D.      Registreerimisest keeldumise absoluutse põhjuse olemasolu

76.      Ma olen seisukohal, et käesoleva kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks on olemas absoluutne põhjus, mis põhineb direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teisel taandel. Nimelt olen ma arvamusel, et sellise funktsionaalsuse kasutamise ainuõigust, nagu on arutamisel põhikohtuasjas, ei saa anda ühele ainsale ettevõtjale ja see peab jääma kõikide käsutusse, ning seda tulenevalt kaubamärgiõiguse eesmärgist.

77.      Nagu ma märkisin, on direktiivi artikli 3 lõikes 1 loetletud erinevad kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused. Kõik need põhjused on teineteisest sõltumatud ja nõuavad Euroopa Kohtu sõnul eraldi uurimist. Peale selle tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt neid keeldumispõhjuseid tõlgendada nende kõigi aluseks olevat üldist huvi arvestades. Kõigi keeldumispõhjuste hindamisel arvesse võetav üldine huvi võib või isegi peab väljendama erinevaid kaalutlusi.(46)

78.      Konkreetselt on direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e nimetatud kolm juhtu, mil tähis koosneb ainult kauba kujust.(47) Nende juhtude hulgas on selle sätte teises taandes nimetatud võimalust, kus tähis koosneb ainult kauba kujust (või selle graafilisest esitusest(48)), mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

79.      Selle sätte aluseks oleva üldise huvi tõi Euroopa Kohus välja eespool viidatud kohtuotsuses Philips.

80.      Selles kohtuasjas küsiti Euroopa Kohtult, kas kauba kujust koosnev tähis võib omandada eristusvõime. Tegemist oli võrdkülgse kolmnurga sisse paigutatud kolmest ringikujulisest pöördteradega peast koosneva elektripardli ülemise tahu kuju ja paigutuse graafilise esitusega. Äriühing Philips, kes oli kaua aega olnud ainus sellise kujuga elektripardlite pakkuja, leidis, et kaubamärgi registreerimiseks esitatud esitusviis oli omandanud eristusvõime tema pikaaegse ainuturustamise tagajärjel.

81.      Euroopa Kohus mõistis oma kohtuotsuses nimelt, et ainult kauba kujust koosnevat tähist ei saa direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teise taande alusel registreerida, kui on tõendatud, et kuju põhilised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega.(49)

82.      Selle tuvastamiseks tõlgendas Euroopa Kohus vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kõnealuses sättes nimetatud registreerimisest keeldumise põhjust sätte aluseks oleva üldist huvi arvestades.(50)

83.      Euroopa Kohus tunnistas kõigepealt, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuste mõte on vältida olukorda, kus kaubamärgist tuleneva õiguse kaitse annaks kaubamärgi omanikule monopoli kauba tehniliste lahenduste või funktsionaalsete omaduste suhtes, mida tarbija võib hakata otsima konkurentide kaupade puhul. Euroopa Kohus on seisukohal, et selle sättega püütakse seega vältida olukorda, kus kaubamärgist tuleneva õigusega antud kaitse laieneks enamale kui tähistele, mis võimaldavad eristada kaupa või teenust konkurentide pakutavatest, ja mis takistaks konkurentidel kaubamärgiomanikuga konkureerides vabalt pakkuda kaupu, mis sisaldavad kõnealuseid tehnilisi lahendusi või funktsionaalseid omadusi.(51)

84.      Konkreetsemalt direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teise taande suhtes leidis Euroopa Kohus, et selle sättega taotletav üldine huvi nõuab, et niisuguse kuju kasutamise ainuõigus, mille põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni, ei tohiks olla ühel ettevõtjal ja seda peavad saama kõik vabalt kasutada. Euroopa Kohus on seisukohal, et kaubamärgiõigusele omane ainuõigus takistaks konkureerivatel ettevõtjatel pakkuda sellise funktsiooniga kaupa.(52) Seega leidis Euroopa Kohus, et keelates nimetatud tähiste registreerimise, peegeldab direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane õiguspärast eesmärki „mitte lubada üksikisikutel kasutada kaubamärgi registreerimist selleks, et omandada või säilitada ainuõigusi tehniliste lahenduste suhtes”.(53)

85.      Euroopa Kohus täpsustas ühtlasi, et tähis, mille registreerimisest keeldutakse direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, ei saa kunagi kasutamise käigus omandada eristusvõimet artikli 3 lõike 3 tähenduses.(54)

86.      Tuleb nimelt meenutada, et see säte näeb ette, et ainult kaubamärgid, mille registreerimisest võib keelduda direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides b–d loetletud põhjustel, võivad vastavalt sama sätte lõikele 3 kasutamise käigus omandada eristusvõime, mida neil algul ei olnud, ja neid võib seega registreerida kaubamärgina.(55) Tähise suhtes, mille registreerimisest keeldutakse direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, seda sätet seega kohaldada ei saa.

87.      Lõpuks märkis Euroopa Kohus samas kohtuasjas, et isegi kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, ei saa see siiski kõrvaldada direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes sisalduvat registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjust.(56)

88.      Minu arvates on selge, et see arutluskäik kehtib täielikult ka toote välimuse osaks oleva funktsionaalse omaduse suhtes. Nimelt, kuigi see artikkel puudutab üksnes tähiseid, mis koosnevad ainult kauba kujust, arvan ma, et selle sätte aluseks olev üldine huvi nõuab ka sellise funktsionaalsuse registreerimisest keeldumist, nagu on arutamisel põhikohtuasjas.

89.      Esiteks annaks kõnealuse funktsionaalsuse registreerimine direktiivi artikli 5 lõike 1 alusel tehnilise lahenduse kasutamise ainuõiguse ühele ainsale ettevõtjale ja seda ilma ajalise piiranguta.

90.      See ainuõigus annaks hagejale monopoli tehnilise või funktsionaalse omaduse suhtes, mida tarbijad otsiksid konkureerivate ettevõtjate toodetud kotita tolmuimejates.

91.      Pealegi, kuivõrd see kasutamise ainuõigus ei kehtiks ainult funktsionaalse omaduse suhtes, nagu see on esitatud registreerimistaotluses, vaid võiks laieneda selle paljudele võimalikele kujudele, võiks see muuta konkureerivatele ettevõtjatele võimatuks täpse otsustamise selle üle, kas ja kuidas nad võivad seda omadust veel kasutada.

92.      Sel viisil võiks ainuõiguste andmine ja valdamine seda tüüpi funktsionaalsuse suhtes jätta konkureerivad ettevõtjad ilma võimalusest integreerida sellist funktsionaalsust, ja seda olenemata sellest, mis kujul või välimusega see ka oleks. Sellise monopoli andmine võiks seega ülemäära piirata ettevõtjate vabadust sektoris, kus tehniline areng põhineb ometi varasemate uuenduste pideval täiendamisel. On koguni õiguspärane arvata, et see monopol võiks takistada uute ettevõtjate ilma kotita tolmuimejate turule tulemist ja halvata konkurentsi uuenduste turul. Sellega kaasneks seega kahjulikud tagajärjed vabale konkurentsile, mis on ometi üks direktiivi eesmärke.

93.      Nendel asjaoludel näib mulle, et sellise funktsionaalse omaduse registreerimine kaubamärgina, nagu on arutamisel käesolevas kohtuasjas, oleks vastuolus moonutamata konkurentsisüsteemiga, mida EÜ asutamislepinguga püütakse rajada ja säilitada, nagu nähtub konkreetselt EÜ artikli 3 lõike 1 punktidest g ja m.(57)

94.      Selline registreerimine oleks vastuolus ka TRIPS-lepingu artiklis 7 sätestatud eesmärgiga, mille järgi peaksid intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine mitte üksnes kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, vaid ka tagama turul tegutsevate eri ettevõtjate õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse. Kuivõrd nii liikmesriigid kui ka ühendus oma pädevuste piires(58) on ühinenud selle lepinguga, tuleb direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teist taanet tõlgendada võimaluse piires selle sõnastuse ja kõnealuse lepingu eesmärgi seisukohast.

95.      Teiseks võiks sellise omaduse registreerimise tulemusel saada või säilitada kaubamärgiõiguse teel ainuõigused leiutiste suhtes, mis on tegelikkuses patenteeritavad ja seda vastupidi direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes taotletavale õiguspärasele eesmärgile.

96.      Peamine on nimelt vältida, et kaubamärgiõigust ei kasutataks eesmärgivastaselt alusetu konkurentsieelise saamiseks. Nagu märkis õigesti eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei ole „kaubamärgi ülesanne luua monopoli tehnoloogiauuenduste suhtes”.(59)

97.      Siinkohal tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on kaubamärgiõigus „oluline element moonutamata konkurentsi süsteemis, mille loomine ja säilitamine on asutamislepingu eesmärk”.(60) Ühenduse seadusandja on sellesse valdkonda sekkumisega suutnud selle süsteemi säilitada, jälgides, et kaubamärgid täidaksid oma põhiülesannet. See ülesanne on – tuletan meelde – tagada tarbijatele kaubamärgiga tähistatud kauba päritolu kindlakstegemine, võimaldades neil seda kaupa teist päritolu kaupadest eristada.

98.      Selleks et see ülesanne oleks tagatud, jätab direktiivi artikli 5 lõike 1 punkt a kaubamärgiomanikule eristava tähise kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teda konkurentide vastu, kes sooviksid kaubamärgi positsiooni ja mainet kuritarvitada, müües lubamatult selle märgiga tähistatud kaupu.(61)

99.      Sellegipoolest, vastupidi teiste intellektuaal- ja tööstusomandiõigustega antud kaitsele võib kaubamärgiõigusega antud kaitse olla piiramatu kestusega, tingimusel et seda kasutatakse tegelikult ja makstakse registreeringu pikendamise tasud.

100. Seega on karta, et mõned püüavad kaubamärgiõiguse teel mitte kaitsta eristavat tähist, vaid kaitsta tööstusleiutist või -uuendust, mis kuuluvad teiste intellektuaalomandiõiguste alla ja mille kaitseaja kestus on põhimõtteliselt ajaliselt piiratud.

101. Seega, kui Dyson võib käesolevas kohtuasjas õiguspäraselt soovida oma uuringu- ja uuendustöö eest vastavat tasu ja nõuda selleks oma leiutise kasutamise ainuõigusi, leian ma, et kuivõrd tegemist on tehnoloogiauuendusega, siis saab seda kaitset anda vaid patendiga, mitte kaubamärgiõigusega.

102. Järelikult ja esitatud põhjendusi arvestades leian, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane ei luba registreerida kaubamärgina toote välimuse osaks olevat funktsionaalset omadust.

103. Nendel asjaoludel leian ma, et käesolevas kohtuasjas arutatav tähis ei saa omandada eristusvõimet kasutamise käigus direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses.

104. Nimelt, nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktides 85 ja 86, nähtub selle sätte sõnastusest ja ka väljakujunenud kohtupraktikast, et ainult kaubamärgid, mille registreerimisest võib keelduda direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides b–d loetletud põhjustel, võivad kasutamise käigus omandada eristusvõime, mida neil algul ei olnud, ja neid võib seega registreerida kaubamärgina.(62)

105. Seda vastust arvestades leian ma, et ei ole vaja kontrollida tingimusi, millele peab selline funktsionaalne omadus, nagu on käesolevas kohtuasjas arutamisel, vastama selleks, et see võiks omandada eristusvõime direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses.

V.      Ettepanek

106. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata High Court of Justice (England & Wales), Chancery Divisioni küsimustele järgmiselt:

1.      Toote välimusega seotud funktsionaalne omadus, mis võib esineda mitmel kujul, ei vasta nõutud tingimustele selleks, et see võiks moodustada kaubamärgi nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 2 tähenduses, kuna see ei ole graafiliselt esitatav tähis, mille põhjal saaks ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada.

2.      Igal juhul on toote välimusega seotud funktsionaalse omaduse kaubamärgina registreerimine vastuolus direktiivi 89/104/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti e teise taandega.


1 – Algkeel: prantsuse.


2 – Esimene nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”).


3 – EÜT L 336, lk 1 ja 214; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80.


4 – Direktiivi põhjendus 1.


5 – Direktiivi põhjendus 3.


6 – Direktiivi põhjendus 7.


7 – Direktiivi põhjendus 9.


8 – See äriühing kuulub James Dysonile, kes on ka Dysoni president.


9 – 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul).


10 – Punktid 38–42.


11 – Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt b.


12 – Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt c.


13 – Eelotsusetaotluse punktid 43–45.


14 – Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 3 lõige 3.


15 – 18. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑299/99 (EKL 2002, lk I‑5475).


16 – 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑108/97 ja C‑109/97 (EKL 1999, lk I‑2779). Hageja viitab oma märkustes nimelt kõnealuse kohtuotsuse punktidele 51 ja 52.


17 – Punkt 64.


18 – Komisjon tugineb nimelt Euroopa Kohtu õiguslikule analüüsile 6. mai 2003. aasta otsuses kohtuasjas C‑104/01: Libertel (EKL 2003, lk I‑3793, punktid 22 ja 23).


19 – Komisjon viitab kohtujurist Ruiz‑Jarabo Colomeri ettepanekule kohtuasjas Sieckmann (12. detsembri 2002. aasta otsus C‑273/00, EKL 2002, lk I‑11737).


20 – Vt eelkõige selle kohtuotsuse punktid 54 ja 55.


21 – Vt eelkõige 15. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑415/93: Bosman (EKL 1995, lk I‑4921, punkt 59) ja 22. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑419/04: Conseil général de la Vienne (EKL 2006, lk I‑7251, punkt 19).


22 – Vt 18. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑280/91: Viessmann (EKL 1993, lk I‑971, punkt 17) ja näitena 25. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑90/97: Swaddling (EKL 1999, lk I‑1075, punkt 21).


23 – Punkt 22.


24 – Eespool viidatud Liberteli otsuses tõi Euroopa Kohus esimest korda välja tähise olemasolu kui eraldi tingimuse kaubamärgi moodustamiseks direktiivi artikli 2 tähenduses.


25 – Vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsused Philips (punkt 37) ja Libertel (punkt 23) ning 24. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑49/02: Heidelberger Bauchemie (EKL 2004, lk I‑6129, punkt 22).


26 – Kohtujuristi kursiiv.


27 – Vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Heidelberger Bauchemie, punkt 24.


28 – Komisjoni märkuste punkt 6.


29Le Petit Robert, Dictionnaire de la langue française, Paris, Éditions Dictionnaires Le Robert, 2004.


30 – Punktid 5 ja 6.


31 – Punkt 6.


32 – Eespool viidatud kohtuotsuses Sieckmann avaldas Euroopa Kohus seisukohta lõhnamärkide registreerimise võimalikkuse kohta ja otsustas konkreetselt, et direktiivi artikkel 2 ei välista sõnaselgelt tähiseid, mida ennast ei saa tajuda visuaalselt – sel konkreetsel juhul lõhna –, tingimusel siiski, et neid saab graafiliselt esitada.


33 – Eespool viidatud kohtuotsuses Libertel leidis Euroopa Kohus, et kuigi värv, sel konkreetsel juhul oranž värv, on lihtsalt üks asjade omadus, võib see toote või teenuse suhtes siiski moodustada tähise (punkt 27). Euroopa Kohus kinnitas seda kohtupraktikat eespool viidatud kohtuotsuses Heidelberger Bauchemie, milles käsitleti värvikombinatsiooni (punkt 23).


34 – 27. novembri 2003. aasta kohtuotsuses C‑283/01: Shield Mark (EKL 2003, lk I‑14313) oli Euroopa Kohtult küsitud 14 helilise kaubamärgi kehtivuse kohta, millest 11 puhul oli teemaks esimesed taktid L. van Beethoveni klaverietüüdist „Für Elise” („Eliisele”) ja kolm ülejäänut olid „kukelaul”. Euroopa Kohus leidis, et direktiivi artikli 2 tekst ei välista ka, et registreeritava tähise võiks moodustada heli.


35 – Inimese füüsiliste meeltega tajutavate tähiste osas viitan ma näiteks kohtujurist Ruiz‑Jarabo Colomeri ettepanekule eespool viidatud kohtuasjas Sieckmann (punkt 22 jj).


36 – Kaubamärk peab seega olema tagatis, et kõik sellega tähistatud tooted või teenused on valmistatud või osutatud ühe ettevõtte kontrolli all, kes vastutab nende kvaliteedi eest. Vt eelkõige 23. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas 102/77: Hoffmann‑La Roche (EKL 1978, lk 1139, punkti 7 lõige 2) ja 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon (EKL 1998, lk I‑5507, punkt 28) ja eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 30.


37 – Vt eespool viidatud kohtuotsused Sieckmann (punkt 46); Libertel (punkt 28); Shield Mark (punkt 55) ja Heidelberger Bauchemie (punkt 25).


38 – Eespool viidatud kohtuotsus Sieckmann, punktid 46–55.


39Ibidem, punkt 48.


40 – Ibidem, punkt 37.


41 – Ettepaneku punkt 52, mille Euroopa Kohus esitas oma kohtuotsuse punktides 28–30.


42 – Eespool viidatud kohtuotsus Heidelberger Bauchemie, punkt 31.


43 – Vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee (punkt 46) ja 8. aprilli 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑53/01–C‑55/01: Linde jt (EKL 2003, lk I‑3161, punktid 40 ja 47).


44 – Ettepaneku punkt 88.


45 – Vt käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses 36 viidatud kohtupraktika.


46 – Vt eelkõige 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑329/02 P: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk I‑8317, punkt 25) ja 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑456/01 P ja C‑457/01 P: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk I‑5089, punktid 45 ja 46).


47 – Need on tähised, mis koosnevad ainult kas kauba enda loomuomasest kujust (esimene taane) või kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks (teine taane) või kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse (kolmas taane).


48 – Vt eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 76.


49 – Ibidem, punkt 84.


50 – Vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused Windsurfing Chiemsee (punktid 25–27); Philips (punkt 77); Linde jt (punkt 71) ja Libertel (punkt 51).


51 – Vt eespool viidatud kohtuotsus Philips, punkt 78.


52Ibidem, punktid 79 ja 80.


53 – Ibidem, punkt 82.


54 – Ibidem, punkt 75.


55Ibidem, punktid 57 ja 58.


56 – Ibidem, punkt 81.


57 – EÜ artikli 3 lõike 1 punktide g ja m alusel hõlmab „[k]äesoleva lepingu kohaselt ning vastavalt selles esitatud ajakavale […] ühenduse tegevus: […] süsteemi, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata; […] ühenduse tööstuse konkurentsivõime tugevdamist”.


58 – 16. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑53/96: Hermès (EKL 1998, lk I‑3603, punkt 28) ja eespool viidatud kohtuotsus Heidelberger Bauchemie, punkt 20.


59 – Eelotsusetaotlus, punkt 26.


60 – Vt 17. oktoobri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑10/89: HAG GF (EKL 1990, lk I‑3711, punkt 13) ja 23. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑63/97: BMW (EKL 1999, lk I‑905, punkt 62).


61 – See on see, mida Euroopa Kohtu praktikas nimetatakse kaubamärgiõiguse „spetsiifiliseks eesmärgiks”. Spetsiifiline eesmärk tähistab tööstus- ja kaubandusomandi õiguse sisulist olemust. Vt selle kohta 31. oktoobri 1974. aasta otsus kohtuasjas 16/74: Winthrop (EKL 1974, lk 1183).


62 – Vt käesoleva ettepaneku 55. joonealune märkus.