15. detsembril 2006 esitatud hagi - Tomkins versus komisjon

(Kohtuasi T-382/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tomkins plc (London, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor T. Soames ja solicitor S. Jordan)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsuse (juhtum COMP/F-1/38.121 - Seadmed- K(2006) 4180 lõplik) EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses artikkel 1 hagejat puudutavas osas; või teise võimalusena

muuta vaidlustatud otsuse artikli 2 lõiget h nii, et hagejale ja Peglerile määratud trahvi vähendataks; ja

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja on esitanud nõude tühistada komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsus K(2006) 4180 (lõplik) juhtumis COMP/F-1/38.121 - Seadmed, milles komisjon tuvastas, et hageja on Pegler Ltd-ga solidaarselt vastutav EÜ artikli 81 rikkumise eest vasktarvikute tööstuses ajavahemikul 31. detsember 1988 - 22. märts 2001, ning määras talle 5,25 miljoni euro suuruse trahvi. Teise võimalusena palub hageja muuta vaidlustatud otsuse artikli 2 lõiget h.

Hageja väidab, et komisjoni rikkus EÜ artiklit 230 järgmistel alustel:

Esiteks on komisjon väidetavalt rikkunud sätteid, mis reguleerivad emaettevõtja vastutust tütarettevõtja tegevuse eest, pannes hageja ühe tema endise tütarettevõtja Pegleri tegevuse eest solidaarselt vastutavama. Selles mõttes väidab hageja, et komisjoni on ilmselt rikkunud õigusnormi, kinnitades vääralt emaettevõtja vastutuse õigusliku aluse ning kohaldades vääralt aktsionäri vastutuse kontrolli sellises olukorras, kus seda ei oleks pidanud kohaldama. Lisaks väidab hageja, et komisjon on teinud vea, tuginedes hageja äritegevuse väidetavale ulatusele ehitussektoris, nagu oleks see seotud küsimusega, kas hageja oli pelgalt finantsinvestor, kes delegeeris Peglerile kohaliku tasandi äriüksuse tegevuspädevuse. Veelgi enam, see, et komisjon vabastas end kohustusest tuvastada aktsionäri vastutus ning pani käesolevas asjas selle kohustuse aktsionärile, rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet.

Teiseks leiab hageja, et komisjon on teinud ilmse faktivea ning ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja oleks Pegleri kaubanduslikku käitumist kuidagi otsustavalt mõjutanud. Hageja arvates ei tõenda need asjaolud hageja vastutust ei a) õige õigusnormi alusel, mida komisjon ei kohaldanud või tegi seda vääralt, ega b) ebaõige õigusnormi alusel, millele viitab komisjon.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon ei ole rahuldavalt põhjendanud, miks hageja esitatud tõendid on ebapiisavad, et otsustava mõjutamise eeldust ümber lükata.

Neljandaks on hageja seisukohal, et komisjon kohaldas hoiatavat mõju suurendades vale standardit ning ei hinnanud Pegleri kartellikokkuleppes osalemise kestuse arvutamise aluseks olevaid tõendeid nõuetekohaselt, jõudes seega alusetu ja ebatäpse järelduseni selle rikkumise kestuse kohta.

____________