ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
17. veebruar 2011(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi F1-LIVE taotlus – Ühenduse varasem kujutismärk ning rahvusvahelised ja siseriiklikud varasemad sõnamärgid F1 ja F1 Formula 1 – Vastulause tagasilükkamine apellatsioonikoja poolt – Suhtelised keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5)
Kohtuasjas T‑10/09,
Formula One Licensing BV, asukoht Rotterdam (Madalmaad), esindajad: advokaadid B. Klingberg ja K. Sandberg,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
menetlusse astuja Üldkohtus, kellel lubati asendada äriühingut Racing-Live SAS, teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Global Sports Media Ltd, asukoht Hamilton (Bermuda), esindajad: advokaadid T. de Haan ja J.-J. Evrard, hiljem advokaat T. de Haan.
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 16. oktoobri 2008. aasta otsuse peale (asi R R 7/2008‑1), mis käsitleb Racing-Live SAS ja Formula One Licensing BV vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees M. E. Martins Ribeiro, kohtunikud S. Papasavvas ja N. Wahl (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades 14. jaanuaril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 30. märtsil 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 10. aprillil 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 10. juunil 2010 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Racing-Live SAS esitas 13. aprillil 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 16, 38 ja 41 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 16: „ajakirjad, brošüürid, raamatud; kõik need kaubad puudutavad vormel 1 valdkonda”;
– klass 38: „raamatute, ajakirjade ja ajalehtede edastamine ja levitamine arvutiterminalide kaudu; kõik need teenused puudutavad vormel 1 valdkonda”;
– klass 41: „raamatute, ajakirjade ja perioodikaväljaannete avaldamine; meelelahutusalased teated; konkursside korraldamine internetis; piletite reserveerimine üritustele; on-line-mängud; kõik need teenused puudutavad vormel 1 valdkonda”.
4 Kaubamärgitaotlus avaldati 31. jaanuari 2005 väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 5/2005.
5 Hageja Formula One Licensing BV esitas 2. mail 2005 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele vastulause, tuginedes segiajamise tõenäosusele määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 5 tähenduses (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5).
6 Vastulause põhines järgmistel varasematel registreeringutel:
– sõnamärgi F1 kolm registreeringut: see tähis registreeriti 20. detsembril 1999 rahvusvahelise registreeringuna nr 732134, mida kaitstakse Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Ungaris seoses kaupade ja teenustega, mis kuuluvad klassidesse 16, 38 ja 41, hõlmates eelkõige kaubamärgitaotluses osutatud kaupu ja teenuseid; Saksa 10. mai 2000. aasta registreeringuna nr 30007412 teenustele, mis kuuluvad klassi 41 ja vastavad kirjeldusele „spordiürituste korraldamine”; Suurbritannia 13. augusti 2001. aasta registreeringuna nr°2277746D kaupadele ja teenustele, mis kuuluvad klassidesse 16 („paber, kaardid ja papp, trükised, maalid ja joonistused; kataloogid”) ja 38 („sideteenused; andmete, pildi ja heli elektrooniline edastamine terminalide ja arvutivõrkude kaudu”);
– ühenduse allpool kujutatud kujutismärgi 19. mai 2003. aasta registreering nr 631531 kaupadele ja teenustele, mis kuuluvad klassidesse 16, 38 ja 41 ning puudutavad muu seas ka taotletava kaubamärgiga hõlmatavaid kaupu ja teenuseid:
7 Vastulause põhines kõigil varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadel ja teenustel ning oli suunatud kõigi kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste vastu.
8 Hageja tugines asjaolule, et kõik talle kuuluvad kaubamärgid on nende kauaaegse ning mitmete kaupade ja teenustega seoses kasutamise tõttu väga eristusvõimelised.
9 Ühtlustamisamet vastulausete osakond lükkas 17. oktoobri 2007. aasta otsusega üksnes varasema rahvusvahelise kaubamärgi registreeringule nr 732134 tuginedes ühenduse kaubamärgi taotluse tagasi. Ta nentis, et vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaubad ja teenused on sarnased või identsed, vastandatud tähised keskmisel määral sarnased ning seega on vastandatud kaubamärkide segiajamine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline.
10 Menetlusse astuja esitas 14. detsembril 2007 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
11 Esimene apellatsioonikoda tühistas 16. oktoobri 2008. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastulausete osakonna otsuse. Apellatsioonikoda leidis, et isegi kui asjaomased kaubad ja teenused on identsed või sarnased, ei ole taotletava kaubamärgi ja hagejale kuuluva kaubamärgi segiajamine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline, kuna vastandatud tähistel on ilmseid erinevusi. Apellatsioonikoda leidis ka seda, et asjaomane avalikkus, mis koosneb tavakasutajatest ja erialaspetsialistidest, tajub tähe „f” ja numbri „1” kombinatsiooni kui teatava võidusõiduautode liigi üldnimetust ning sellest tulenevalt vastavate autode võidusõite. Apellatsioonikoda järeldas, et varasemate kaubamärkide maine puudutab üksnes numbri 631531 all registreeritud kaubamärgi osa „f 1”.
12 Mis puutub määruse nr 40/94 artikli 8 lõikesse 5, siis leidis apellatsioonikoda, et kuigi varasem kujutismärk võib anda edasi täppisteaduse, eksklusiivsuse ja luksuskauba kuvandit, on ainus selle kuvandi edasiandja osa „f 1” kui logo F1. Väga vähesed tarbijad omistavad eristusvõime aga lühendile F1, välja arvatud juhul, kui see esineb koos nimetatud logoga. Selles osas märkis apellatsioonikoda, et taotletava kaubamärgi ükski element ei meenuta asjaomasele avalikkusele seda logo ning et seetõttu ei parasiteeri taotletav kaubamärk varasematel kaubamärkidel ega tuhmista nende kaubamärkide mainet ning seda enam ei võimalda taotletav kaubamärk selle omanikul asjaomaste kaubamärkide positiivset kuvandit ära kasutada.
Menetlus ja poolte nõuded
13 Hageja esitas käesoleva hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 14. jaanuaril 2009.
14 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt;
– mõista ühtlustamisameti menetlusega seoses kantud kulud välja menetlusse astujalt.
15 Ühtlustamisamet ning menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
16 Racing-Live ja Global Sports Media Ltd teavitasid 8. juuni 2010. aasta faksiga Üldkohut sellest, et esimene oli andnud taotletava kaubamärgi (F1-LIVE) üle teisele, ning palusid asjaomases menetluses asendada esialgse omaniku kõnealuse kaubamärgi uue omanikuga Global Sports Media Ltd. Kuna ühtlustamisamet märkis kohtuistungil, et tal ei ole selle asendamistaotluse rahuldamise suhtes vastuväiteid, siis lubas Üldkohus taotletava asendamise läbi viia ja see kanti kohtuistungi protokolli.
Õiguslik käsitlus
1. Esimest korda Üldkohtus esitatud dokumentide vastuvõetavus
17 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja märgivad kõigepealt, et hagiavalduse lisasid A 6 – A 10 ei ole ühtlustamisameti haldusmenetluse käigus esitatud, mistõttu need tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.
18 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on Üldkohtule esitatud tühistamishagi eesmärk apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 artikli 63 tähenduses (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 65), mistõttu Üldkohtu ülesanne ei ole hinnata uuesti faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Asjaolud, millele tuginetakse Üldkohtus, ilma et neid oleks varem ühtlustamisameti teiste osakondade menetluses esitatud, saavad mõjutada sellise otsuse õiguspärasust ainult juhul, kui ühtlustamisamet oleks neid pidanud arvesse võtma omal algatusel (Üldkohtu 13. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑115/03: Samar vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Grotto (GAS STATION), EKL 2004, lk II‑2939, punkt 13, ja 24. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑346/04: Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), EKL 2005, lk II‑4891, punkt 19).
19 Käesoleval juhul vastavad lisad A 6 – A 10 tõenditele, mida ühtlustamisametis ei ole esitatud ning seetõttu tuleb need tunnistada vastuvõetamatuks, ilma et oleks vaja kontrollida nende tõenduslikku jõudu või kuulata pooled selles osas pikemalt ära (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus ARTHUR ET FELICIE, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Sisulised küsimused
20 Hageja esitab oma hagi toetuseks kaks väidet, milles viidatakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning selle määruse artikli 8 lõike 5 rikkumisele.
Esimene väide, milles viidatakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele
Poolte argumendid
21 Hageja leiab sisuliselt, et taotletava kaubamärgi ja väga mainekate varasemate kaubamärkide segiajamine on tõenäoline.
22 Kõigepealt väidab hageja, et apellatsioonikoda ei ole arvestanud asjaoluga, et asjaomased kaubad ja teenused on enamjaolt identsed ja ülejäänud osas väga sarnased. Seejärel eeldas apellatsioonikoda vääralt, et asjaomane avalikkus ei taju tähe „f” ja numbri „1” tavakirjastiilis kombinatsiooni selle üldkeelelisuse, kirjeldavuse ja eristusvõime väidetava puudumise tõttu kui kaubamärki. Arvestades seda, et osa on vaidlustatud kaubamärgi „F 1” domineeriv osa, on varasemad sõnamärgid ja taotletav kaubamärk visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt väga sarnased ning seetõttu on segiajamine tõenäoline, olgugi et varasematel sõnamärkidel on vaid vähene eristusvõime. Ka taotletava kaubamärgi ja eriti eristusvõimelise ühenduse kujutismärgi F 1 Formula 1 segiajamine on tõenäoline.
23 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
24 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kahe kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada.
25 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt Üldkohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b seisukohast eeldab segiajamise tõenäosus samal ajal nii vastandatud kaubamärkide identsust või sarnasust kui ka tähistatud kaupade või teenuste identsust või sarnasust. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega (vt Üldkohtu 22. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑316/07: Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), EKL 2009, lk II‑43, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Käesoleval juhul järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 27, et asjaomase avalikkuse moodustab Euroopa Liidu keskmine tarbija ning et vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosust tuleb seetõttu uurida seoses nimetatud avalikkusega. Asjaomase järeldusega, mida pooled ei ole pealegi vaidlustanud, tuleb vastavate kaupade ja teenuste olemust arvestades nõustuda.
28 Mis puutub asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasusse, siis piisab, kui märkida, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 25 ja 26, et menetlusse astuja tegevusalad, nagu trükitoodete müük ja edastamine interneti kaudu (klassidesse 16 ja 38 kuuluvad kaubad ja teenused), on identsed hageja tegevusaladega ning et online-kirjastamine ja meelelahutus vormel 1 valdkonnas (st klassi 41 kuuluvad teenused) ning hageja pakutavad teenused on väga sarnased.
29 Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda ei ole jätnud asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse astet hindamata. Seetõttu tuleb hageja sellekohane väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
30 Lõpuks vaidlustab hageja apellatsioonikoja hinnangu, mille kohaselt asjaomased tähised ei ole väga sarnased ning nende segiajamine ei ole tõenäoline.
– Vastandatud tähiste võrdlus ja nende tajumine asjaomase avalikkuse poolt
31 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑334/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EKL 2007, lk I‑4529, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei tähenda seda, et arvesse tuleb võtta vaid mitmeosalise kaubamärgi ühte koostisosa ja võrrelda seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et asjaomase avalikkuse mälus tekkinud tervikmuljes võib mitmeosalisest kaubamärgist mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 42, ja 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 42). Sellise juhtumiga saab olla tegemist siis, kui nimetatud koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, nii et selle kaubamärgi teised koostisosad on märgi tervikmuljes tähtsusetud (eespool viidatud kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 43).
33 Siiski selle tavalise juhtumi kõrval, kus keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ning olenemata sellest, et tervikmuljes võib olla domineeriv üks või mitu mitmeosalise kaubamärgi koostisosa, ei ole absoluutselt välistatud, et teatavatel juhtudel säilitab varasem kaubamärk, mida kolmas isik kasutab mitmeosalises tähises ja mis sisaldab selle kolmanda isiku ettevõtja nime, domineerivaks osaks olemata mitmeosalises tähises iseseisva eristava tähtsuse. Sellisel juhul võib mitmeosalisest tähisest jääva tervikmulje tagajärg olla see, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt, mille puhul tuleb tõdeda segiajamise tõenäosuse olemasolu (Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑120/04: Medion, EKL 2005, lk I‑8551, punktid 30 ja 31).
34 Käesoleval juhul tuleb märkida, et taotletav kaubamärk on mitmeosaline, kuivõrd see koosneb kahest sõnalisest osast „f 1” ja „live”, mida lahutab teineteisest mõttekriips ning teatavatest kujutisosadest. Kaks sõnalist osa on paigutatud tumedasse ristkülikusse, mille keskel on valgest mustaks muutuv ring. Valgete tähtedega kirjutatud osa „f 1” paikneb ristküliku vasakpoolses ülemises osas, samas kui mustade, valge kontuuriga tähtedega kirjutatud osa „live” jääb ristküliku keskelt paremale.
35 Vastulause tugineb varasematel kaubamärkidel, nagu ühenduse kujutismärk F 1 Formula 1 ning siseriiklikud ja rahvusvaheline sõnamärk F 1.
36 Vaidlusaluste tähiste võrdluseks esitas hageja mitu argumenti selle toetuseks, et osa „f 1” on taotletava kaubamärgi domineeriv osa. Peale selle meenutab ta ka asjaolu, et tavakirjastiilis esitatud lühend F 1 on registreeritud mitmes riigis. Samuti vaidlustab ta apellatsioonikoja hinnangu, mille kohaselt asjaomasel lühendil on vaid nõrk eristusvõime ning asjaomane avalikkus ei taju tähe „f” ja numbri „1” kombinatsiooni kaubamärgina.
37 Arvestades domineerivat osa puudutava küsimuse mõju vastandatud tähiste sarnasuse hindamisele, tuleb enne vastandatud tähiste võrdluse juurde asumist neid argumente kontrollida.
38 Tuleb märkida, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuses kõigepealt, et asjaomane avalikkus tajub tähe „f” ja numbri „1” kombinatsiooni kui väljendi vormel üks (kusjuures „f” tähistab sõna „vormel” ja „1” numbrit „üks”) lühendit ning et üldiselt on see väljend teatava võidusõiduautode liigi ning sellest tulenevalt vastavate autode võidusõitude nimetus (vaidlustatud otsuse punkt 33). Teiseks järeldas apellatsioonikoda, et asjaomane avalikkus võib tajuda nr 631531 all registreeritud ühenduse kaubamärgi osa „f 1” kui hageja poolt vormel 1 autode võidusõitude valdkonnaga seotud kaubandustegevuse tähistamiseks kasutatavat kaubamärki (vaidlustatud otsuse punkt 34). Apellatsioonikoda järeldas sellest, et eristada tuleb numbri ja tähe lihtsast kombinatsioonist koosnevat osa „f1” ning tähist F1 kui logo (vaidlustatud otsuse punkt 35).
39 Selle järeldusega tuleb nõustuda.
40 Esiteks tuleneb toimikus esinevatest tõenditest, et kümne viimase aasta jooksul puudutab hageja tehtud reklaam üksnes ühenduse kujutismärki nr 631531 ning et ta on litsentse andes rõhunud just logole F 1, nähes logo edasiarendamise suhtes ette suunised ja juhised, et tagada nende kaubamärkide ühetaoline kasutamine.
41 Nende rangete eeskirjade kohaldamine on võimaldanud hagejal saavutada seda, et asjaomane avalikkus tajub osa „f 1” ühetaoliselt kui logo F 1 kujutist.
42 Siiski tuleb märkida, et hageja ei ole teinud ettekirjutusi selle kohta, kuidas kasutada osa „f 1” muul viisil kui logona F 1, mis on esitatud rahvusvahelises registreeringus nr 732134. On selge, et hageja või litsentsisaajad kasutavad osa „f 1” alati kombinatsioonis logoga F 1 (välja arvatud juhul, kui logo ei saa kasutatud edastusviisi olemust arvestades kujutada).
43 Teiseks nähtub hageja esitatud tõenditest, nimelt Saksamaal läbi viidud arvamusuuringu tulemustest ning ühe tunnistaja ütlustest, et lai avalikkus teab, et „F 1” on „vormel 1” tavapärane lühend, mis tähistab teatavat võidusõiduautode liiki ning sellest tulenevalt vastavate autode võidusõite. Lisaks kasutatakse väljendit „formula 1” üldnimetusena tähistamaks teatavat võidusõidusporti, mida avalikkus ei seosta tingimata selle kontserni organiseeritavate võidusõitudega, kuhu kuulub ka hageja, vaid mis tahes autovõidusõidu kõrgema kategooriaga. Selle spordiliigi tähistamiseks ei leidu teist ja sobivamat sõna või väljendit.
44 Peale selle tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta apellatsioonikoja järeldust, mille kohaselt „formula 1” on tavakeele levinud väljend, mis tähistab võidusõiduautosid ja sellest tulenevalt vastavate autode võidusõite, ning et F 1 on selle väljendi levinud lühend. Peale selle näitavad hageja esitatud tõendid ning eelkõige eelmises punktis osutatud tunnistaja ütlustele lisatud tõendid ka seda, et lühendit F 1 saab kasutada kirjeldavas kontekstis. Seetõttu on lühend F 1, nagu ka väljend „vormel 1”, üldnimetus.
45 Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea avalikkus mitmeosalise kaubamärgi osaks olevat kirjeldavat osa üldiselt kaubamärgist jäävas tervikmuljes eristavaks ega domineerivaks (vt Üldkohtu 27. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑434/05: Gateway vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fujitsu Siemens Computers (ACTIVY Media Gateway), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Peale selle ei välista ainuüksi asjaolu, et varasem sõnamärk on siseriikliku või rahvusvahelise kaubamärgina registreeritud, seda, et asjaomane sõnamärk on väga kirjeldav või teisisõnu, et sellel on asjaomaste kaupade ja teenustega seoses üksnes vähene olemusest tulenev eristusvõime (vt Üldkohtu 13. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑146/08: Deutsche Rockwool Mineralwoll vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Redrock Construction (REDROCK), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
47 Selles osas tuleb meenutada, et rahvusvahelise või siseriikliku kaubamärgi – käesolevas asjas hageja kaubamärgi – kehtivust ei saa vaidlustada ühenduse kaubamärgi registreerimise menetluse raames, vaid ainult asjaomases liikmesriigis algatatud kehtetuks tunnistamise menetluse raames (vt Üldkohtu 12. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑7/04: Shaker vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Limiñana y Botella (Limoncello della Costiera Amalfitana shaker), EKL 2008, lk II‑3085, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Siiski oli ühtlustamisamet kohustatud kontrollima, kuidas asjaomane avalikkus osa „f 1” taotletavas kaubamärgis tajub.
49 Neid kaalutlusi ning esitatud tõendeid arvestades tuleb järeldada, et asjaomane avalikkus ei taju osa „f 1” taotletavas kaubamärgis kui eristavat osa, vaid kui osa, mida kasutatakse kirjeldamiseks.
50 Seetõttu leidis apellatsioonikoda õigesti, et tavakirjastiilis esitatud osal „f 1” on asjaomaste kaupade ja teenustega seoses vaid vähene eristusvõime ning et liidus kasutatud ühenduse kujutismärgi võimalik maine on peamiselt seotud logo endaga.
51 Eespool punktis 33 viidatud kohtuotsuse Medion aluseks olnud asi, millele hageja kohtuistungil tugines, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Siinkohal tuleb märkida, et tähisel F 1 ei ole taotletavas kaubamärgis iseseisvat eristavat tähendust, kuna nagu eespool juba märgitud, asjaomane avalikkus tajub osa „f 1” kui selle kaubamärgi kirjeldavat osa.
52 Seetõttu tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt osa „F 1” on eriti eristusvõimeline ning et standardkirjastiilis esitatud asjaomase osa maine on vastava logo mainega võrdväärne. Vastupidi hageja väidetele ei saa siseriiklike ja rahvusvaheliste kaubamärkide tegelikku kasutamist tuletada logo F 1 kohta esitatud tõenditest.
– Taotletava kaubamärgi ning varasemate siseriiklike ja rahvusvaheliste kaubamärkide F1 võrdlus
53 Käesoleval juhul on varasemad siseriiklikud ja rahvusvaheline kaubamärgid sõnamärgid, mis koosnevad osast „f 1”, samas kui taotletav kaubamärk on mitmeosaline kaubamärk (vt eespool punkt 34).
54 Selles osas tuleb märkida, et asjaomastel tähistel on ühise osa „f 1” tõttu teatavaid sarnasusi. Samas erinevad need visuaalselt oma pikkuse, sõna „live” olemasolu ja selle poolest, et taotletav kaubamärk sisaldab kujutisosa.
55 Foneetilisest küljest tuleb märkida, et taotletav kaubamärk sisaldab kahte sõna ning varasemad kaubamärgid vaid üht. Tuleb märkida, et täiendava väljahääldatava sõna lisamine taotletavale kaubamärgile tasakaalustab ühist osa „f 1” teataval määral. Kuna aga mõlemad vastandatud kaubamärgid sisaldavad osa „f 1”, mida taotletavas kaubamärgis kõigepealt välja hääldatakse, siis järeldas apellatsioonikoda õigesti, et foneetiliselt on asjaomased tähised teataval määral sarnased.
56 Kontseptuaalsest küljest tuleb märkida, et varasem kaubamärk tähistab teatavat kindlat liiki võidusõiduautosid, nimelt vormel 1 autosid, ning seda saab tajuda ka kui kaudse viitena vormel 1 võistlustele. Taotletav kaubamärk annab edasi sama sõnumit, kuid sõna „live” lisamine, mis viitab vastava ürituse kokkuvõttele või otseedastamisele, muudab selle varasemast kaubamärgist kontseptuaalselt rikkamaks. Seega kuigi ühine sõnaline osa „f 1” jätab mulje, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt teataval määral sarnased, on selle sarnasuse aste madal.
57 Kuna tarbijad ei seosta taotletavas kaubamärgis esinevat osa „f 1” hagejaga, sest ainus tähis, mida nad on hakanud hagejaga seostama, on kaubamärgi F 1 Formula 1 logo, mitte aga tähist, mis on kujutatud tavakirjastiilis, ning kuna tarbijad peavad tavakirjastiilis esitatud F 1 „vormel 1” lühendiks, st kirjeldavaks tähiseks, siis tuleb sarnaselt apellatsioonikojale märkida, et vastandatud kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline.
58 Seega tuleb võrrelda taotletavat kaubamärki hagejale kuuluva ühenduse kujutismärgiga F1 Formula 1.
– Taotletava kaubamärgi ja varasema ühenduse kujutismärgi F1 Formula 1 võrdlus
59 Nagu apellatsioonikoda õigesti märkis, on taotletaval kaubamärgil varasema ühenduse kujutismärgi F1 Formula 1 üldise paigutusega võrreldes olulisi erinevusi. Taotletavas kaubamärgis on „f” ja „1” püstises asendis ja teineteisest lahus, samas kui kõnealuses varasemas kaubamärgis on need osad paremale kaldu ning kirjutatud selliselt, et nende vahel on numbrilise osa kuju. Nimetatud kaks osa on pealegi kujutatud värvikontrastis. Kaubamärgi parempoolsed äärejooned haihtuvad, kujutades ilmselt kiirust. Seetõttu tuleb järeldada, et visuaalselt ei ole asjaomased kaubamärgid üldse sarnased.
60 Foneetilisest ja kontseptuaalsest küljest on uurimise tulemus identne F 1 kui sõnalise tähise kontrollimise tulemusega (vt eespool punktid 55 ja 56), mille kohaselt foneetilisest ja kontseptuaalsest küljest esineb teatav sarnasus.
61 Kuna käesoleval juhul visuaalne sarnasus puudub ja foneetiline ning kontseptuaalne sarnasus on vaid vähene, siis piisab segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel märkimast, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et vaidlusaluste tähiste segiajamine ei ole tõenäoline, kuna asjaomane avalikkus ei aja taotletavat kaubamärki hageja kaubamärgiga segi. Selles osas piisab märkimast, et avalikkuse poolt tähisele F 1 omistatud üldkeeleline tähendus tagab, et avalikkuse arvates puudutab taotletav kaubamärk vormel 1, kuid täiesti teistsuguse paigutuse tõttu ei seostaks avalikkus taotletavat kaubamärki hageja tegevustega.
62 Eeltoodust tulenevalt tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, milles viidatakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumisele
Poolte argumendid
63 Hageja väidab, et apellatsioonikoda lükkas ekslikult tagasi argumendi, mille kohaselt ühisest osast – osast „F 1” – avalikkuse silmis piisab vastandatud tähiste vahel seose loomiseks määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses. Seetõttu jättis apellatsioonikoda uurimata, kas taotletav kaubamärk võib varasemate kaubamärkide eristusvõimet või mainet ära kasutada ning seetõttu nende omanikku kahjustada.
64 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
65 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 sõnastuse kohaselt sõltub selle artikli kohaldamine kolmest tingimusest, millest esimene on vastandatud kaubamärkide identsus või sarnasus, teine vastulause toetuseks esitatud varasema kaubamärgi mainekus ja kolmandaks tõenäosus, et taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist. Nimetatud kolm tingimust on kumulatiivsed ning ka neist ainult ühe puudumisel ei ole see säte kohaldatav (Esimese Astme Kohtu 25. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑67/04: Spa Monopole vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Spa-Finders Travel Arrangements (SPA-FINDERS), EKL 2005, lk II‑1825, punkt 30).
66 Tuleb ka meenutada, et kohtupraktika põhjal on määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 käsitletud rikkumised nende esinemise korral vastandatud kaubamärkide teatava sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus seostab neid kaubamärke, st loob nende vahel seose, olgugi et ta ei aja neid omavahel segi (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑252/07: Intel Corporation, EKL 2008, lk I‑8823, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
67 Nagu vaidlustatud otsuse punktist 66 tuleneb, on tähis, mille kasutamist ning ka mainet hageja on tõendanud, üksnes see, mille ta on ühenduses registreeritud numbri 631531 all, st logo versioonis. Seetõttu on esimene küsimus see, kas asjaomased kujutismärgid on identsed või sarnased. Tähise eristusvõime ja maine seisnevad kontrastsete värvidega esitatud tähe „f” ja numbri „1” virtuaalses sulamis. Ainuüksi sellest, et taotletavas kaubamärgis on täht „f” ja number „1”, mille esitusel ei ole eristusvõimet, ei piisa asjaomaste kaubamärkide vahelise seose tuvastamiseks. Seetõttu tuleb teatavate foneetiliste ja kontseptuaalsete sarnasuste olemasolust hoolimata nõustuda apellatsioonikoja järeldusega, mille kohaselt ükski taotletava kaubamärgi osa ei meenuta avalikkusele logo F 1, kuna vastandatud tähiseid ei saa pidada sarnaseks.
68 Kuna eespool punktis 65 nimetatud kolmest kumulatiivsest tingimusest üks ei ole täidetud, siis ei ole vaja otsustada selle üle, kas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohaldamise kolmas tingimus on käesoleval juhul täidetud.
69 Sellest tuleneb, et ka teine väide tuleb tagasi lükata.
Kohtukulud
70 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Formula One Licensing BV-lt.
Martins Ribeiro | Papasavvas | Wahl |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. veebruaril 2011 Luxembourgis.
Allkirjad