Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG 24. veebruaril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 12. detsembri 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-550/08: Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-94/15 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG (esindajad: advokaadid Dr. U. Itzen, LLM ja J. Ziebarth, LLM)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant jääb esimeses kohtuastmes esitatud nõuete juurde ning palub Euroopa Kohtul:

1.    täies ulatuses tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 12. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas T-550/08 apellanti puudutavas osas;

2.    teise võimalusena kohaselt vähendada apellandile 1. oktoobri 2008. aasta otsuse artikliga 2 määratud 12 miljoni euro suurust trahvi;

3.    kolmanda võimalusena saada kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks;

4.    mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse ese on Üldkohtu (kolmas koda) 12. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas T-550/08: Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG vs. komisjon, millega Üldkohus jättis rahuldamata apellandi hagiavalduse, milles viimane palus teda puudutavas osas Üldkohtul tühistada komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse K(2008) 5476 (lõplik) (juhtum COMP/39.181 – Küünlavahad) ning teise võimalusena vähendada talle määratud trahvi summat.

Apellant põhjendab apellatsioonkaebust järgmiste väidetega:

Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artikleid 101 ja 296 ning olulisi menetlustagatisi ja kaitseõigusi, kuna Üldkohus tuvastas apellandi vastutuse vastuolus konkurentsiõiguses kehtivate ettevõtja mõiste omistamise põhimõtetega. Peamine rikkumine seisneb selles, et Üldkohus luges ühelt poolt apellanti ja teiselt poolt eraldi trahvitud H&R KG-d ja selle tütarettevõtjaid trahvi määramise küsimuses eraldi ettevõtjateks kartelliõiguse tähenduses. Samal ajal luges Üldkohus, nagu seda tegi varem komisjon, need ettevõtjad tegevuse süükspanemise ja väidetava rikkumise tuvastamise küsimuses üheks ettevõtjaks „H&R/Tudapetrol”. Samad äriühingud ei saa siiski samal ajal ühe ettevõtjana panna toime rikkumise, samas kui trahvi määramisel loetakse neid kaheks ettevõtjaks. Järelikult jättis Üldkohus ekslikult jõusse teatud perioodide osas sama väidetava majandusüksuse samade seotud tegevuste eest kahekordselt karistamise.

Teise väide kohaselt on rikutud vaidlustatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (ELTL artikkel 296). Rikkumine seisneb kõigepealt selles, et kohtuotsuses puuduvad piisavalt individualiseeritud selgitused apellandile konkreetselt ette heidetavate asjaolude kohta. Arvestades segapõhjendust, millega nõustus Üldkohus ja mis puudutab lähemalt kvalifitseerimata ühise üksuse „H&R/Tudapetrol” rikkumist, ei selgu komisjoni otsusest ega kohtuotsusest, millised teod apellandile süüks pannakse. Teise väite teises osas leiab apellant, et Üldkohus jättis kõikehõlmavalt läbi vaatamata faktiliste järelduste kohta apellandi esitatud eraldiseisvad etteheited. Üldkohus Üldkohus analüüsis ja lahendas esitatud etteheited üksnes osaliselt. Üldkohtu analüüsitud etteheidete kohta esitatud põhjendused on õigusvastased, kuna Üldkohus rikkus põhjendamisega seotud põhimõtteid ja loogikat, samuti moonutas asjaolusid.

Kolmas väide puudutab apellandi kaitseõiguste rikkumist, mis mõjutab Üldkohtu otsust. Rikkumine seisneb iseäranis asjaolus, et Üldkohus, nagu ka varem komisjon, piisavalt ei individualiseerinud tuvastatud etteheiteid, vaid lubamatult kasutas põhjendamisel läbivalt ebaselget üldist nimetust „ „H&R/Tudapetrol”. Seetõttu ei ole apellandile arusaadav, milliseid etteheiteid esitatakse millistele tõenditele tuginedes eraldi tema suhtes. Üldkohus rikub seetõttu in dubio pro reo põhimõtet ning õigusvastaselt raskendab apellandil end kaitsta esitatud etteheidete vastu.