Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supreme Court (Iirimaa) 2. mail 2016 – Edward Cussens, John Jennings, Vincent Kingston versus T. G. Brosman
(kohtuasi C-251/16)
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Supreme Court
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Edward Cussens, John Jennings, Vincent Kingston
Vastustaja: T. G. Brosman
Eelotsuse küsimused
1. Kas õiguse kuritarvitamise keelu põhimõte, mille kohta on Euroopa Kohtu otsuses Halifax leitud, et see on kohaldatav käibemaksu valdkonnas, on vahetult kohaldatav üksikisiku suhtes, kui puudub siseriiklik – seadusandlik või kohtupraktikast tulenev – meede, mis selle põhimõtte kehtestaks, olukorras, kus müügieelsete tehingute ja ostjatega sõlmitud müügitehingute (millele viidatakse koos kui „kaebajate tehingutele“) uuesti määratlemine nii, nagu seda nõuab Commissioners, tekitaks kaebajatele käibemaksukohustuse, juhul kui selline maksukohustus ei oleks tekkinud asjassepuutuval ajal kehtinud siseriikliku õiguse normide nõuetekohasel kohaldamisel kaebajate tehingutele?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on, et õiguse kuritarvitamise keelu põhimõte on üksikisiku suhtes vahetult kohaldatav, isegi kui puudub seda põhimõtet kehtestav – seadusandlik või kohtupraktikast tulenev – siseriiklik meede, siis kas see põhimõte oli piisavalt selge ja täpne, et seda kohaldada kaebajate tehingutele, mis tehti enne seda, kui Euroopa Kohus tegi otsuse kohtuasjas Halifax ja eelkõige arvestades õiguskindluse ja kaebajate õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid?
3. Kui õiguse kuritarvitamise keelu põhimõte on kohaldatav kaebajate tehingutele, nii et need tuleb uuesti määratleda:
a) milline on õiguslik mehhanism, mille abil tuleb määrata ja koguda apellantide tehingutelt tasumisele kuuluv käibemaks, kuivõrd siseriikliku õiguse alusel ei kuulu käibemaks üldse tasumisele, määramisele ega kogumisele ja
b) kuidas peavad siseriiklikud kohtud sellise maksukohustuse kehtestama?
4. Kas selleks, et tuvastada, kas kaebajate tehingute tegelik eesmärk oli maksusoodustuse saamine, peaks siseriiklik kohus analüüsima müügieelseid tehinguid (mille puhul ta on leidnud, et need sõlmiti üksnes maksudega seotud põhjustel) eraldiseisvalt või tuleb analüüsida kaebajate tehinguid kogumis?
5. Kas käibemaksuseaduse § 4 lõiget 9 tuleb pidada siseriiklikuks õigusnormiks, mis võtab kuuenda direktiivi1 , olenemata sellest, et see on vastuolus kuuenda direktiivi artikli 4 lõikega 3 ja selle nõuetekohase kohaldamise korral koheldaks kaebajaid seoses enne kinnisasjade esmast kasutuselevõttu toimunud võõrandamisega maksukohustuslastena, sõltumata sellest, et on toimunud eelnev kasutus, mis oli maksustatav?
6. Juhul kui § 4 lõige 9 on kuuenda direktiiviga vastuolus, siis kas sellele lõikele tuginevad kaebajad on toime pannud õiguse kuritarvitamise, mis on vastuolus Euroopa Kohtu otsuses Halifax tunnustatud põhimõtetega?
7. Teise võimalusena, juhul kui § 4 lõige 9 ei ole kuuenda direktiiviga vastuolus, kas kaebajad on saanud maksusoodustuse, mis on vastuolus direktiivi ja/või § 4 eesmärgiga?
8. Isegi kui § 4 lõiget 9 tuleb käsitleda nii, et see ei võta üle kuuendat direktiivi, siis kas Euroopa Kohtu otsusega Halifax kehtestatud õiguse kuritarvitamise keelu põhimõte on sellegipoolest asjassepuutuvatele tehingutele kohaldatav, arvestades otsuses Halifax kehtestatud kriteeriume?
____________1 Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).