EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)
20. september 2007 (*)
Kaubamärgid – Direktiiv 89/104/EMÜ – Artikli 3 lõike 1 punkti e kolmas taane ja lõige 3 – Tähis – Kaubale märkimisväärse väärtuse andev kuju – Kasutamine – Reklaamikampaaniad – Kuju atraktiivsus, mis on eristava tähise üldtuntuse tõttu omandatud enne registreerimistaotluse esitamist
Kohtuasjas C‑371/06,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) 8. septembri 2006. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. septembril 2006, menetluses
Benetton Group SpA
versus
G‑Star International BV,
EUROOPA KOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja esimees P. Kūris, kohtunikud K. Schiemann ja L. Bay Larsen (ettekandja),
kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,
kohtusekretär: R. Grass,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Benetton Group SpA, esindaja: advokaat N. W. Mulder,
– G‑Star International BV, esindaja: advokaat G. Van der Wal,
– Itaalia valitsus, esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: W. Wils,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 3 lõike 1 punkti e kolmanda taande tõlgendamist.
2 Eelotsusetaotlus esitati äriühingu Benetton Group Spa (edaspidi „Benetton”) ja äriühingu G‑Star International BV (edaspidi „G‑Star”) vahelise kohtuvaidluse raames, mille esemeks on sellise rõivaeseme turustamine Benettoni poolt, mis rikub oma kujuga kahte G‑Stari registreeritud kaubamärki, mis koosnevad kauba kujust.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigus
3 Direktiivi artikkel 2 „Tähised, millest kaubamärk võib koosneda” sätestab:
„Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”
4 Direktiivi artikkel 3 „Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused” sätestab:
„1. Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:
a) tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;
b) kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;
c) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
d) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
e) kaubamärke, mis koosnevad ainult:
– kauba enda loomuomasest kujust, või
– kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, või
– kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;
[...]
3. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Lisaks sellele võivad liikmesriigid näha ette, et seda sätet kohaldatakse siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimiskuupäeva.
[...]”
Siseriiklik õigus
5 Beneluxi 19. märtsi 1962. aasta ühtse kaubamärgiseaduse (Trb. 1962, 58) artiklis 1 põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavas redaktsioonis sätestatakse:
„Kaubamärk võib olla nimetus, kujutis, jäljend, pitser, kirjatäht, number, kauba või selle pakendi kuju ning mis tahes muu tähis, mis eristab äriühingu kaupu.
Samas ei või kaubamärk olla kuju, mis on kaubale loomuomane, mis mõjutab kauba põhilist väärtust või millega saavutatakse tööstuslik tulemus.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
6 G‑Star disainib, laseb enda nimel toota ning turustab samanimelise kaubamärgiga rõivaid, eelkõige teksaseid.
7 G‑Star omab kahte kauba kujust koosnevat kaubamärki, mis on registreeritud kaupade, s.o rõivaste jaoks, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 25. Need kaks kaubamärki registreeriti 7. augustil 1997 ja 24. novembril 1999.
8 Nimetatud kahele kaubamärgile taotleti kaitset vastavalt järgmiste eristavate osade alusel:
– puusa kõrguselt kuni jalgevahe õmbluseni ulatuv diagonaalne teping, põlvekaitsmed, sisepasse püksitagumikul, horisontaalne teping tagaküljel põlvede kõrgusel, kontrastset värvi või muust kangast pael pükste tagakülje allosas, mis koos moodustavad ühtse terviku;
– õmblused, tepingud ja põlvekaitsmete sisselõiked, veidi puhvis põlvekaitsmed.
9 Benetton käitab tekstiiliettevõtteid. Ta müüb Madalmaades oma kaupu frantsiisilepingu alusel tegutsevates kauplustes.
10 G‑Star esitas 25. mail 2000 Rechtbank te Amsterdamile hagi Benettoni vastu, vaidlustades teatavate Benettoni kaubamärki kandvate pükste tootmise, turustamise ja/või levitamise Madalmaades. Oma nõude toetuseks väitis ta, et see ettevõtja rikkus hageja püksimudeliga Elwood seotud kaubamärgiõigusi, kui ta 1999. aastal tootis ja viis turule püksid, millele olid kinnitatud ovaalsed põlvekaitsmed ja millel oli kaks puusa kõrguselt kuni jalgevahe õmbluseni ulatuvat diagonaalset tepingut.
11 Benetton vaidles sellele nõudele vastu ning esitas Beneluxi ühtse kaubamärgiseaduse artikli 1 teise lõigu alusel asjaomaste kaubamärkide tühistamise vastuhagi põhjendusel, et asjaomane kuju määrab oma ilu ja originaalsusega olulisel määral kauba turuväärtuse.
12 Nimetatud esimese astme kohus jättis G‑Stari kaubamärgiõiguste rikkumisel põhinenud hagid ning Benettoni vastuhagi rahuldamata.
13 Mõlemad pooled esitasid Gerechtshof te Amsterdamile apellatsioonkaebuse, kusjuures viimane rahuldas G‑Stari apellatsioonkaebuse ning jättis Benettoni tühistamisnõude rahuldamata.
14 Gerechtshof tuvastas, et Rechtbank oli õigesti leidnud eelkõige seda, et pükste Elwood müük oli olnud väga edukas ning et G‑Star oli läbi viinud ulatusliku reklaamikampaania selleks, et need eriomadustega püksid omandaksid G‑Stari toote üldtuntuse, mistõttu pükste Elwood üldtuntus tuleneb suures osas mitte asjaomase kuju esteetilisest atraktiivsusest, vaid kaubamärgi üldtuntuse atraktiivsusest.
15 Ta rõhutas, et G‑Star oli läbiviidud laiaulatusliku reklaamikampaaniaga tõmmanud suurt tähelepanu pükste ja põlvekaitsmete eriomadustele.
16 Benetton kaebas selle kohtuotsuse kassatsiooni korras edasi Hoge Raad der Nederlandenile, vaidlustades Gerechtshofi eelnimetatud hinnangu.
17 Hoge Raad märgib, et Gerechtshofi kohtuotsuse järeldustest kritiseeritakse peamiselt seda, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e kolmandas taandes sätestatud registreerimise keeld ei tohiks olla takistuseks kaubamärgi registreeringu kehtivusele siis, kui teataval ajal enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva tulenes kuju atraktiivsus kuju kui kaubamärgi üldtuntuse atraktiivsusest.
18 Hoge Raad tuletab meelde, et Euroopa Kohus leidis 18. juuni 2002. aasta otsuses kohtuasjas C‑299/99: Philips (EKL 2002, lk I‑5475), et direktiivi artikli 3 lõike 3 kohaselt ei või tähised, mida ei saa selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel registreerida, omandada eristatavust kasutamise käigus.
19 Samas ei ole Euroopa Kohus Hoge Raadi arvates käsitlenud põhikohtuasjas vaieldavat küsimust, mis ei ole seotud vaidlusaluste kaubamärkide eristusvõimega.
20 Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised küsimused:
„1. Kas [direktiivi] artikli 3 lõike 1 punkti e kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et selles sisalduv registreerimise keeld välistab kestvalt kuju kui kaubamärgi registreerimise, kui kaup on seda liiki, et selle välisilme ja kuju määravad oma ilu ja originaalsusega täielikult või olulisel määral kauba turuväärtuse, või ei kehti see keeld juhul, kui enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva muutus asjaomane kuju avalikkuse jaoks atraktiivseks peamiselt kuju kui eristava tähise üldtuntuse tulemusel?
2. Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse viimatinimetatud viisil: millises ulatuses peab atraktiivsus olema saavutanud ülekaalu, selleks et registreerimise keeld enam ei kehtiks?”
Eelotsuse küsimused
Esimene küsimus
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib esimese küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et kauba kuju, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, võib siiski olla selle direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel kaubamärgiks juhul, kui enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva on asjaomane kuju muutunud eristava tähise üldtuntuse tulemusel atraktiivseks asjaomase kauba eriomadusi tutvustavate reklaamikampaaniate tulemusel.
22 See küsimus puudutab seega juhtu, mil tähis, mis koosneb algselt üksnes kaubale märkimisväärse väärtuse andvast kujust, on seejärel enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva omandanud üldtuntuse reklaamikampaaniate tulemusel, st kasutamise käigus.
23 Teisisõnu küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e kolmandas taandes nimetatud tähise kasutamine enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva võib muuta võimalikuks selle tähise registreerimise kaubamärgina, või kui see tähis on juba registreeritud, takistada selle kehtetuks tunnistamist.
24 Selles osas tuleb esiteks märkida, et direktiivi artikli 3 lõige 3 on seotud mõistega „tähise eristusvõime” direktiivi artikli 2 tähenduses. Selle lõike sõnastuse kohaselt on võimalik registreerida selle artikli lõike 1 punktides b, c või d nimetatud kaubamärke või tunnistada nende registreering kehtivaks tähiste kasutamise tõttu, kui nimetatud kasutamise käigus on kaubamärk „omandanud eristatavuse”.
25 Lisaks tuleb märkida, et direktiivi artikli 3 lõige 3 ei viita seal ettenähtud erandi ulatuse määramise osas sama artikli lõike 1 punktis e viidatud tähistele.
26 Seega tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuotsuses Philips juba sedastanud, et:
– kui kuju registreerimise taotlus jäetakse rahuldamata direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, siis ei registreerita seda kuju ka sama artikli lõike 3 alusel (punkt 57);
– tähis, mille registreerimise taotlus jäetakse rahuldamata artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, ei saa kunagi omandada eristusvõimet artikli 3 lõike 3 tähenduses tähise kasutamise tõttu (punkt 75);
– artikli 3 lõike 1 punkt e käsitleb teatavaid tähiseid, mis ei saa moodustada kaubamärki, ja see on ainult kauba kujust koosneva tähise registreerimise esmane takistus, nii et kui üks selles sättes nimetatud tingimustest on täidetud, ei saa ainult kauba kujust koosnevat tähist kaubamärgina registreerida (punkt 76).
27 Sellest tuleneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud juhul ei võimalda direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e viidatud tähise kasutamine reklaamikampaaniates kohaldada sellele tähisele direktiivi artikli 3 lõiget 3.
28 Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et kauba kuju, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, ei saa olla selle direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel kaubamärgiks juhul, kui asjaomane kuju on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva muutunud eristava tähise üldtuntuse tulemusel atraktiivseks asjaomase kauba eriomadusi tutvustavate reklaamikampaaniate tõttu.
Teine küsimus
29 Esimese küsimuse vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
30 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:
Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõike 1 punkti e kolmandat taanet tuleb tõlgendada nii, et kauba kuju, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, ei saa olla selle direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel kaubamärgiks juhul, kui asjaomane kuju on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva muutunud eristava tähise üldtuntuse tulemusel atraktiivseks asjaomase kauba eriomadusi tutvustavate reklaamikampaaniate tõttu.
Allkirjad