EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (kümnes koda)
9. veebruar 2017 (*)
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Direktiiv 1999/70/EÜ – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Klausel 4 – Järjestikused tähtajalised töölepingud avalikus sektoris – Ülikoolikorralduse ümberstruktureerimine – Riigisisesed õigusnormid – Ülikooli kolledžite õppejõudude integratsioon ülikooliõppejõudude teenistusgruppi – Tingimus – Doktorikraadi saamine – Täisajaga ametikohtade muutmine poole ajaga ametikohtadeks – Kohaldamine määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest õppejõudude suhtes – Diskrimineerimiskeelu põhimõte
Kohtuasjas C‑443/16,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n° 8 de Madrid’i (Madridi esimese astme halduskohus nr 8, Hispaania) 21. juuli 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. augustil 2016, menetluses
Francisco Rodrigo Sanz
versus
Universidad Politécnica de Madrid,
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president M. Berger, kohtunikud A. Borg Barthet ja F. Biltgen (ettekandja),
kohtujurist: E. Sharpston,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,
on teinud järgmise
määruse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999. L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), lisas toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta (edaspidi „raamkokkulepe“) klauslit 4.
2 Taotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on Francisco Rodrigo Sanz ja Universidad Politécnica de Madrid (Madridi polütehniline ülikool, Hispaania, edaspidi „UPM“) ning ese viimase otsus lühendada huvitatud isiku tööaega nii, et tema täisajaga ametikoht muutub poole ajaga ametikohaks.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 1999/70 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk „jõustada tööandjate ja töövõtjate vaheliste üldorganisatsioonide (ETUC, UNICE ja CEEP) vahel […] sõlmitud raamkokkulepe […]“.
4 Direktiivi artikli 2 esimeses lõigus on ette nähtud:
„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid [ja] peavad võtma vajalikud meetmed, et [nad] saaksid igal ajal tagada käesolevas direktiivis ettenähtud tulemuste saavutamise. […]“.
5 Raamkokkuleppe klausli 1 kohaselt on selle eesmärk esiteks parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise, ja teiseks luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete kasutamisest.
6 Raamkokkuleppe klausli 2 „Reguleerimisala“ lõige 1 näeb ette:
„Kokkulepet kohaldatakse tähtajaliste töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe, nagu see on määratletud liikmesriigi seadustes, kollektiivlepingutes või praktikas.“
7 Raamkokkuleppe klauslis 3 „Mõisted“ on sätestatud:
„Käesolevas kokkuleppes tähendab
1. „tähtajaline töötaja“ isikut, kellel on vahetult tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping või töösuhe, milles töölepingu või töösuhte lõpp on määratud objektiivsete tingimustega, milleks võib olla konkreetse kuupäeva saabumine, konkreetse ülesande lõpetamine või konkreetse sündmuse toimumine.
2. „võrreldav alatine töötaja“ töötajat, kellel on samas asutuses määramata tähtajaga tööleping või töösuhe, mis on sõlmitud sama või samalaadse töö või tegevuse kohta, võttes arvesse erialast ettevalmistust ja oskusi. Kui samas asutuses ei ole võrreldavat alatist töötajat, tehakse võrdlus kehtiva kollektiivlepingu alusel või kollektiivlepingu puudumise korral vastavalt riigi seadustele, kollektiivlepingule või praktikale.“
8 Raamkokkuleppe klausli 4 „Mittediskrimineerimise põhimõte“ lõige 1 näeb ette:
„Töötingimuste osas ei kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.“
Hispaania õigus
9 12. aprilli 2007. aasta konstitutsioonilise seaduse 4/2007, millega muudetakse 21. detsembri 2001. aasta konstitutsioonilist ülikoolide seadust 6/2001 (Ley Orgánica 4/2007 por la que se modifica la Ley Orgánica 6/2001, de 21 de diciembre, de universidades; Boletín Oficial del Estado, edaspidi „BOE“, nr 89, 13.4.2007, lk 16241), teine lisasäte „Ülikooli kolledžite õppejõudude teenistusgrupp ja nende integratsioon ülikooliõppejõudude teenistusgruppi“ näeb ette:
„1. Nende õppejõudude ülikooliõppejõudude teenistusgruppi saamisega seoses: ülikooli kolledžite õppejõud, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajal doktorikraad või kes saavad selle hiljem ja keda akrediteeritakse konkreetselt […] lähevad automaatselt üle ülikooliõppejõudude teenistusgruppi omaenda ametikohal […].
2. Ülikoolid kehtestavad kavad, mis võimaldavad kolledžite õppejõududel omandada oma õppetöö kõrvalt doktorikraad.
3. Isikud, kes ei saa ülikooliõppejõududeks, jäävad edasi varasemasse olukorda ning neil säilivad kõik õigused ja pädevus õpetada ning vajaduse korral teha teadustööd.
[…].“
10 4. juuli 2012. aasta seadusega 4/2012 Madridi autonoomse piirkonna 2012. aasta üldeelarveseaduse muutmise ja avalike kulude vähendamise ning majandustegevuse ärgitamise ja elavdamise kiireloomuliste meetmete kohta (Ley 4/2012 de modificación de la Ley de presupuestos generales de la Comunidad de Madrid para el año 2012 y de medidas urgentes de racionalización del gasto público e impulso y agilización de la actividad económica; BOE nr 247, 13.10.2012, lk 73244) nähti eeskätt ette selliste määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest õppejõudude tööaja muutmine, keda ei ole akrediteeritud konkreetselt konstitutsioonilise seaduse 4/2007 teise lisasätte lõike 1 tähenduses, nii, et nende täisajaga ametikoht muutub poole ajaga ametikohaks.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
11 F. Rodrigo Sanz töötab alates 1983. aastast UPMis, täpsemalt Madridi arhitektuurikolledžis (Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Madrid).
12 7. novembril 1989 nimetati ta määratud ajaks ülikooli kolledži õppejõu (profesor titular de escuela universitaria) täisajaga ametikohale. Tema ülesandeid, tööaega ja töö kellaaegu ei ole sellest ajast saadik muudetud.
13 Hispaania ülikoolide korralduse ümberstruktureerimiseks nägi konstitutsiooniline seadus 4/2007 ette ülikooli kolledžite õppejõudude integratsiooni ülikooliõppejõudude teenistusgruppi tingimusel, et neil on doktorikraad.
14 Lisaks sellele otsustas UPMi haldusnõukogu seadusega 4/2012 ette nähtud eelarvekärbete tõttu võetavate meetmete raames lühendada selliste määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest õppejõudude tööaega, keda ei ole tähtajalise akrediteeritud professori, tähtajalise akrediteeritud professori või ülikooliõppejõuna töötamiseks, milleks on vaja doktorikraadi.
15 Kuivõrd F. Rodrigo Sanzil puudus doktorikraad, teavitati teda 19. novembril 2012 sellest, et tema täisajaga ametikoht muudeti poole ajaga ametikohaks, millega kaasnes vastav töötasu vähenemine.
16 F. Rodrigo Sanz esitas selle otsuse peale kaebuse, milles palus otsuse tühistada põhjendusel, et seda ei olnud tehtud mitte õppetöö või selle teaduskonna, kus ta töötas, vajadustest lähtuvalt, vaid üksnes tulenevalt ülikooli kulude vähendamisega seotud kaalutlustest. Ta väitis, et kuivõrd nimetatud otsust kohaldatakse ainult määratud ajaks ametisse nimetatud ametnike suhtes, siis koheldakse neid selle tagajärjel ebasoodsamalt kui nende alalistest ametnikest homolooge.
17 UPM väidab, et kõnealune meede kujutab endast kvaliteeditagatist, mis võimaldab mõõta õppe- ja teadustöö ning ülikooliõppejõudude teenistusgrupi juhtimise tulemuslikkust. Ta leiab, et riigiasutuste enesekorralduspädevusega arvestades kujutab see meede endast sobivat reaktsiooni viimastel aastatel ilmnenud üliõpilaste arvu vähenemise tendentsile.
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n° 8 de Madrid (Madridi esimese astme halduskohus nr 8) meenutab, et raamkokkulepe näeb eeskätt ette keelu kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavas olukorras tähtajatuid töötajaid ainult seetõttu, et esimestel on tähtajaline tööleping või -suhe.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et Hispaania õigusnormid, millega ülikooli kolledžite õppejõud integreeritakse ülikooliõppejõudude teenistusgruppi, näeb sõnaselgelt ette, et isikud, kes ei omanda viimati nimetatud kvalifikatsiooni ülikooliõppejõuks saamise menetluse raames, jäävad edasi oma varasemasse olukorra ja säilitavad oma õigused. Ent ülikooli juhatus kohaldab seda sätet tema väitel tegelikult ainult alaliste ametnike suhtes, jättes selle kohaldamata määratud ajaks ametisse nimetatud ametnike suhtes, võttes aluseks alaliste ametnike ja määratud tähtajaks ametisse nimetatud ametnike vahelise fundamentaalse erinevuse, mis seisneb selles, et esimesed on läbinud edukalt konkursi, millest tulenevalt on loodud ametikoht, samas kui teised nimetatakse ametisse üksnes tulenevalt tühja ametikoha täitmise vajadusest ja selle kiireloomulisusest.
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ametikoha tunnused, töö laad, ülesanded ja nõutav haridus on mõlema kategooria õppejõudude puhul täpselt samad. Lisaks sellele on tema väitel tõsiasi see, et tööaja lühendamise ainus põhjus on kulude piiramise eesmärk, samas kui asjaomase teaduskonna õppetöö vajadused ei ole muutunud; hiljutised konkursikutsed tõendavad lisaks, et asjaomane ametikoht vajab täisajaga täitmist.
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seetõttu kahtlusi selles, kas kirjeldatud riigisiseste õigusnormide kohaldamine on kooskõlas raamkokkuleppega, kui nende tulemusel lühendatakse määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest õppejõudude tööaega poole võrra, samas kui alalistest ametnikest õppejõud, kellel ei ole doktorikraadi, säilitavad täies ulatuses oma õigused ning neid ei kohelda kuidagi ebasoodsalt.
22 Neil asjaoludel otsustas Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n° 8 de Madrid (Madridi esimese astme halduskohus nr 8) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas […] raamkokkuleppe klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et see takistab seda, et niisuguse õigusnormiga, nagu kirjeldatud, on lubatud tööaega lühendada ainuüksi seetõttu, et tegu on määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikuga?
Kui vastus on jaatav, siis:
– kas objektiivseks põhjuseks, mis õigustaks seda erinevat kohtlemist, võib pidada majanduslikku olukorda, mille tõttu on vaja kulusid vähendada, milleks ollakse sunnitud eelarvevahendite vähenemise tõttu?
– kas objektiivseks põhjuseks, mis õigustaks seda erinevat kohtlemist, võib pidada haldusasutuse enesekorralduspädevust?
2. Kas […] raamkokkuleppe klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et haldusasutuse enesekorralduspädevust piirab alati ja igal juhul kohustus tema teenistuses olevaid töötajaid mitte diskrimineerida ega erinevalt kohelda, olenemata sellest, kas nad on alalised ametnikud või määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikud, koosseisuvälised ametnikud või tähtajalised töötajad?
3. Kas […] konstitutsioonilise seaduse 4/2007 […] teise täiendava sätte lõike 3 tõlgendamist ja kohaldamist nii, et see võimaldab [alalistest ametnikest] ülikooli kolledžite õppejõududel – kuid mitte määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõududel – ülikooliõppejõudude teenistusgruppi saamise menetluses säilitada kõik oma õigused ja pädevus õpetada, kuigi neil ei ole doktorikraadi, võib lugeda […] raamkokkuleppe klausliga 4 vastuolus olevaks?
4. Kas olukorras, kus doktorikraadi omamise nõue on toodud nendel määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõududel, kellel seda kraadi ei ole, tööaja 50% võrra vähendamise objektiivseks põhjuseks, samas kui seda ei kohaldata alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõude suhtes, kellel samuti seda kraadi ei ole, võib järeldada, et see nõue on diskrimineeriv ja seega […] raamkokkuleppe klausliga 4 vastuolus?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
23 Nende küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas raamkokkuleppe klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis lubavad asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel ülikoolide korralduse ümberstruktureerimismeetmete raames lühendada määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude tööaega poole võrra põhjendusel, et neil puudub doktorikraad, samas kui alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude suhtes, kellel samuti doktorikraad puudub, seda meedet ei kohaldata.
24 Kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus, kui eelotsuse küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
25 Käesolevas kohtuasjas tuleb kohaldada seda sätet. Nimelt võib vastuse eelotsuse küsimustele selgelt tuletada Euroopa Kohtu praktikast, eeskätt 13. septembri 2007. aasta otsusest Del Cerro Alonso (C‑307/05, EU:C:2007:509), 22. detsembri 2010. aasta otsusest Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres (C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819), 8. septembri 2011. aasta otsusest Rosado Santana (C‑177/10, EU:C:2011:557); 18. oktoobri 2012. aasta otsusest Valenza jt (C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646), 12. detsembri 2013. aasta otsusest Carratù (C‑361/12, EU:C:2013:830) ja 14. septembri 2016. aasta otsusest de Diego Porras (C‑596/14, EU:C:2016:683) ning samuti 21. septembri 2016. aasta kohtumäärusest Álvarez Santirso (C‑631/15, EU:C:2016:725).
26 Esiteks tuleneb sellest kohtupraktikast, et direktiivi 1999/70 ja raamkokkulepet kohaldatakse kõigile töötajatele, kes teevad tasu eest tööd tähtajalise töösuhte raames, mis seob neid nende tööandjaga (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 28; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 42, ja 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 40, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 27).
27 Raamkokkuleppe ettekirjutused kohalduvad seega tähtajalistele töölepingutele ja ‑suhetele, mis on sõlmitud ametiasutuste ja muude avaliku sektori üksustega (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 28).
28 Kuivõrd F. Rodrigo Sanz täitis enam kui 30 aasta jooksul UPMis erinevaid õppetöö ülesandeid määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikuna mitme määratud ajaks ametisse nimetamise alusel, kuulub ta direktiivi 1999/70 ja raamkokkuleppe kohaldamisalasse.
29 Järgmiseks tuleb meenutada, et vastavalt raamkokkuleppe klausli 1 punktile a on üks raamkokkuleppe eesmärke parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamise. Samuti on raamkokkuleppe preambuli kolmandas lõigus täpsustatud, et see „näitab tööturu osapoolte soovi luua üldraamistik, et tagada tähtajaliste töötajate võrdne kohtlemine, kaitstes neid diskrimineerimise eest“. Direktiivi 1999/70 põhjenduses 14 on sellega seoses märgitud, et raamkokkuleppe eesmärk on eeskätt parandada tähtajalise töö kvaliteeti, fikseerides miinimumnõuded, mis tagavad mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise (kohtuotsused, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 47, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 25, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 31).
30 Raamkokkuleppe ja eeskätt selle klausli 4 eesmärk on kohaldada tähtajalistele töötajatele nimetatud põhimõtet, et takistada tööandjal kasutada tähtajalist töösuhet selleks, et jätta kõnealused töötajad ilma nendest õigustest, mis on alalistel töötajatel (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 37; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 48, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 26, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 32).
31 Raamkokkuleppega taotletavate eesmärkidega arvestades tuleb raamkokkuleppe klauslit 4 mõista seega nii, et see väljendab liidu sotsiaalõiguse põhimõtet, mida ei saa tõlgendada kitsendavalt (vt selle kohta kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 38; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 49, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 27, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 33).
32 Nii on Euroopa Kohus sedastanud, et määrav kriteerium selle kindlakstegemiseks, kas meede on hõlmatud mõistega „töötingimused“ raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses, on just töötamise kriteerium, see tähendab töösuhe töötaja ja tööandja vahel (vt selle kohta kohtuotsused, 12.12.2013, Carratù, C‑361/12, EU:C:2013:830, punkt 35, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 28, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 34).
33 Sellega seoses tuleb tuvastada, et Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et tööaja lühendamine poole võrra ning sellest tulenev töötasu vähenemine vastavad täielikult käesoleva kohtumääruse eelmises punktis nimetatud määravale kriteeriumile ning neid tuleb seega käsitada hõlmatuna mõistega „töötingimused“ raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses.
34 Lõpetuseks tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast seoses tähtajaliste töötajate suhtes kohaldatavate töötingimustega raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses, et need ei tohi olla vähem soodsamad kui võrreldavas olukorras tähtajatute töötajate suhtes kohaldatavad töötingimused, välja arvatud juhtudel, kui nende kahe töötajakategooria erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused (vt selle kohta kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punktid 42 ja 47; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 53; 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 56, 57 ja 64, ning 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 34, ja samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 40).
35 Käesoleval juhul on tuvastatud, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõude ja alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõude koheldakse erinevalt seeläbi, et vaid esimeste tööaega lühendatakse poole võrra – millest tulenevalt väheneb vastavalt ka töötasu – ainuüksi seetõttu, et neil puudub doktorikraad.
36 Tuvastatud ebavõrdse kohtlemisega seoses tuleb esiteks välja selgitada, kas määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõud ja alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõud on võrreldavas olukorras.
37 Mõiste „võrreldav alatine töötaja“ on raamkokkuleppe klausli 3 lõikes 2 määratletud kui „töötaja[…], kellel on samas asutuses määramata tähtajaga tööleping või töösuhe, mis on sõlmitud sama või samalaadse töö või tegevuse kohta, võttes arvesse erialast ettevalmistust ja oskusi“ (kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 42).
38 Hindamaks, kas töötajad teevad sama või samalaadset tööd raamkokkuleppe tähenduses, tuleb vastavalt raamkokkuleppe klausli 3 lõikele 2 ja klausli 4 lõikele 1 välja selgitada, kas kõiki faktoreid – nagu töö laad, väljaõppe‑ ja töötingimused – arvesse võttes saab asuda seisukohale, et nende töötajate olukord on võrreldav (kohtuotsused, 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 42, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 40, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 43).
39 Kuigi lõppkokkuvõttes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne teha kindlaks, kas määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude ja alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude olukord on võrreldav (vt analoogia alusel kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 67; 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 43, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 42, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 44), nähtub eelotsusetaotluses esitatud teabest selgelt, et mõlema õppejõukategooria puhul on ametikoha tunnused, töö laad, ülesanded ja nõutav haridus täpselt samad.
40 Seega on ilmne, et ainus asjaolu, mis eristab määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikust ülikooli kolledžite õppejõudu alalisest ametnikust ülikooli kolledžite õppejõust, on esimest tööandjaga siduva teenistussuhte tähtajaline laad.
41 Kui need kaks õppejõukategooriat on võrreldavas olukorras, tuleb teiseks välja selgitada, kas esineb käesoleva kohtumääruse punktis 35 tuvastatud erinevat kohtlemist õigustav objektiivne põhjus raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses.
42 Sellega seoses tuleb meenutada, et tähtajaliste töötajate ja tähtajatute töötajate erinevat kohtlemist õigustada võivat „objektiivset põhjust“ raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses ei kujuta endast ainuüksi asjaolu, et erinev kohtlemine on ette nähtud üldise ja abstraktse riigisisese normiga nagu seadus või kollektiivleping (vt selle kohta kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 57; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 54; 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 72, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 46, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 48).
43 Tuginemine üksnes avalike teenistujate teenistussuhte tähtajalisele laadile ei kujuta endast seega objektiivset põhjust raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses (kohtuotsused, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 56; 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 74, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 47, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 49).
44 Nimelt ei saa töötingimuste osas erinevat kohtlemist tähtajaliste ja tähtajatute töötajate vahel õigustada kriteeriumiga, mis tugineb üldiselt ja abstraktselt just nimelt töötamise kestusele. Möönda, et juba ainuüksi töösuhte tähtajaline laad on niisuguse erineva kohtlemise õigustamiseks piisav, muudaks direktiivi 1999/70 ja raamkokkuleppe eesmärgid sisutühjaks. Selle asemel, et parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti ja edendada nii direktiivi 1999/70 kui ka raamkokkuleppega taotletavat võrdset kohtlemist, tooks sellisele kriteeriumile tuginemine kaasa tähtajalistele töötajatele ebasoodsa olukorra säilimise (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 57, ja kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 50).
45 Nimetatud mõiste nõuab seega, et tuvastatud ebavõrdne kohtlemine oleks õigustatud täpsete ja konkreetsete asjaoludega, mis iseloomustavad asjassepuutuvat töötingimust konkreetses olukorras, millega seoses see esineb, ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, et kontrollida, kas ebavõrdne kohtlemine on tingitud tegelikust vajadusest ja on sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ning selleks vajalik. Sellised asjaolud võivad tuleneda eelkõige nende ülesannete erilisest laadist, mille täitmiseks tähtajalised lepingud on sõlmitud, nimetatud ülesannetele iseloomulikest tunnustest või – kui see on asjakohane – liikmesriigi sotsiaalpoliitika õiguspärase eesmärgi taotlemisest (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punktid 53 ja 58; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 55; 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 73, ja 14.9.2016, de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 45, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 51).
46 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et UPM leiab, et erinevat kohtlemist õigustavad objektiivsed põhjused, milleks on ülikooli kolledžite kohandamine eelarvekärbetele ning üliõpilaste arvu langus; need põhjused võimaldasid tal talle väidetavalt kuuluva enesekorralduspädevuse alusel otsustada, et selle ülikooli määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest õppejõudude tööaega tuleb poole võrra vähendada.
47 Seoses liikmesriikide kaalutlusõigusega oma avaliku teenistuse korraldamisel tuleb märkida, et liikmesriigid võivad põhimõtteliselt – ilma, et see oleks vastuolus direktiivi 1999/70 või raamkokkuleppega – näha eeskätt teatud ametikohtadele pääsemiseks ette teenistusstaaži tingimused, piirata asutusesisest edutamist nii, et seda kohaldatakse ainult alaliste ametnike suhtes, ning nõuda sellistelt ametnikelt, et nad tõendaksid, et neil on töökogemus, mis vastab valikumenetluse esemeks olevale palgaastmele vahetult eelnevale palgaastmele (vt selle kohta kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 76, ja 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 57, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 53).
48 Hoolimata sellest kaalutlusõigusest peavad liikmesriigid siiski tagama, et selliseid piiranguid, mis tingivad erineva kohtlemise, kohaldatakse läbipaistvalt ning et nende kohaldamist on võimalik objektiivsete kriteeriumide alusel kontrollida, et takistada tähtajaliste töötajate väljajätmist ainuüksi nende staaži ja töökogemuse aluseks olevate töölepingute või -suhete kestuse alusel (vt selle kohta kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 77, ja 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 59, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 54).
49 Kui valikumenetluse raames tuleneb selline erinev kohtlemine vajadusest võtta arvesse objektiivseid nõudeid, mis seonduvad selle menetluse tulemusel täidetava ametikohaga ning mis ei ole kuidagi seotud asjaoluga, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametniku ja tööandja vaheline töösuhe on tähtajaline, võib see erinev kohtlemine olla kehtivalt õigustatud raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 ja/või lõike 4 tähenduses (kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 79, ja 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 61, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 55).
50 Seevastu ei ole sellise üldise ja abstraktse tingimuse kohaldamine, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis näeb ette ülikooli kolledžite õppejõudude tööaja lühendamise poole võrra ainuüksi seetõttu, et tegemist on määratud ajaks teenistusse nimetatud ametnikega, kellel puudub doktorikraad, ilma et võetaks arvesse muid objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume, mis seonduvad konkreetsemalt asjaomase ametikoha laadi või esemega, kooskõlas nõuetega, mis tulenevad käesoleva kohtumääruse eelmistes punktides meenutatud kohtupraktikast.
51 Sellise normi kohaldamine tugineb nimelt üldisele eeldusele, mille kohaselt ülikooli kolledžite õppejõudude teenistussuhte tähtajalisus õigustab iseenesest selle õppejõukategooria erinevat kohtlemist võrreldes alalistest ametnikest õppejõududega, samas kui need kaks õppejõukategooriat teevad sarnast tööd. Selline eeldus on vastuolus direktiivi 1999/70 ja raamkokkuleppe eesmärkidega.
52 Seda tõdemust ei sea kahtluse alla argument, mille kohaselt määratud ajaks ametisse nimetatud ametnike erinevat kohtlemist õigustavad nii ülikooliõppejõudude teenistusgrupi juhtimismeetmed kui ka asjaomase liikmesriigi tehtud eelarvekärped, sest Euroopa Kohus on juba sedastanud, et eelarvekaalutlused, sealhulgas range personalijuhtimise vajadus, ei saa õigustada diskrimineerimist (vt selle kohta kohtuotsused, 23.10.2003, Schönheit ja Becker, C‑4/02 ja C‑5/02, EU:C:2003:583, punkt 85, ja 22.4.2010, Zentralbetriebsrat der Landeskrankenhäuser Tirols, C‑486/08, EU:C:2010:215, punkt 46).
53 Kuigi eelarvekaalutlused võivad olla liikmesriigi sotsiaalpoliitiliste valikute aluseks ning mõjutada nende meetmete laadi või ulatust, mida liikmesriik soovib vastu võtta, ei saa need kaalutlused ise siiski olla selle poliitika eesmärk ja seega ei saa need õigustada selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis tingivad tähtajaliste töötajate jaoks ebasoodsa erineva kohtlemise (vt analoogia alusel kohtuotsused, 24.10.2013, Thiele Meneses, C‑220/12, EU:C:2013:683, punkt 43; 26.11.2014, Mascolo jt, C‑22/13, C‑61/13–C‑63/13 ja C‑418/13, EU:C:2014:2401, punkt 110, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Popescu, C‑614/15, EU:C:2016:726, punkt 63).
54 Sellega seoses tuleb märkida, et UPMi esitatud argumendid, mis seonduvad ülikoolipersonali juhtimise ja eelarvekärbetega, ei tugine samuti objektiivsetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele. Lisaks sellele räägivad neile argumentidele vastu faktid, nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus ise, kuivõrd asjaomaste teaduskondade vajadused on jäänud samaks ning hiljuti avaldatud teated täiskohaga õppejõudude leidmiseks tõendavad vastupidist.
55 Lõpetuseks tuleb lisada, et raamkokkuleppe klausli 4 lõige 1 on tingimusteta ja piisavalt selge, et eraõiguslikud isikud saaksid sellele liikmesriigi kohtus riigi vastu tugineda (vt selle kohta kohtuotsused, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punktid 78–83; 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 56, ning samuti kohtumäärus, 21.9.2016, Álvarez Santirso, C‑631/15, EU:C:2016:725, punkt 59).
56 Esitatud kaalutlustega arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et raamkokkuleppe klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis lubavad asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel ülikoolide korralduse ümberstruktureerimismeetmete raames lühendada määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude tööaega poole võrra põhjendusel, et neil puudub doktorikraad, samas kui seda meedet ei kohaldata alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude suhtes, kellel samuti doktorikraad puudub.
Kohtukulud
57 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis lubavad asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel ülikoolide korralduse ümberstruktureerimismeetmete raames lühendada määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude tööaega poole võrra põhjendusel, et neil puudub doktorikraad, samas kui seda meedet ei kohaldata alalistest ametnikest ülikooli kolledžite õppejõudude suhtes, kellel samuti doktorikraad puudub.
Allkirjad